Sisukord
270 suhted: Ajalooline materialism, Alar Laats, Aleksander I, Alexander Schmidt, Alma Lüübek, Andreas Virginius, Aristoteles, Arvo Tering, Balti eraseadus, Balti Hertsogiriik, Balti kubermangud, Balti provintsiaalseadustik, Bengt Ekehielm, Biomeedikum, Chemicum, Coimbra grupp, Daniel Georg Balk, Dekaan, Dialektika, Diplomaatia, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, Eesti keel, Eesti Maaülikool, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Eesti Omavalitsus, Eesti rahandusminister, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Eetika, Embrüoloogia, Erik Dahlberg, Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool, Esimene maailmasõda, Euroteaduskond, Füüsikaline keemia, Friedrich Eberhard Rambach, Friedrich Georg von Bunge, Galvanotehnika, Göttingeni ülikool, Gümnaasium, Georg von Bradke, Gravitatsiooniseadus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Gustav von Ewers, ... Laienda indeks (220 rohkem) »
Ajalooline materialism
Ajalooline materialism (inglise historical materialism) ehk materialistlik ajalookäsitus on ühiskonnafilosoofias Karl Marxi jt metodoloogiline lähenemine ühiskonnauurimisele, majandusele ja ajaloole.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Ajalooline materialism
Alar Laats
Alar Laats (sündinud 11. mail 1954) on eesti teoloog.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Alar Laats
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Aleksander I
Alexander Schmidt
Hermann Adolf Alexander Schmidt Hermann Adolf Alexander Schmidt (27. mai 1831 Muhu saar – 22. aprill 1894 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane ja füsioloog.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Alexander Schmidt
Alma Lüübek
Alma Lüübek oli esimene eestlasest naisüliõpilane Tartu ülikoolis (matrikliraamatus number 27 672).
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Alma Lüübek
Andreas Virginius
Andreas Virginius (18. november 1596 Schwessini rüütlimõis Pommeris – 30. detsember 1664 Tallinn) oli usuteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor, 1650.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Andreas Virginius
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Aristoteles
Arvo Tering
Arvo Tering (sündinud 6. aprillil 1949 Suure-Jaanis) on eesti ajaloolane ja raamatukogundustegelane.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Arvo Tering
Balti eraseadus
Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Balti eraseadus
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Balti Hertsogiriik
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Balti kubermangud
Balti provintsiaalseadustik
Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Balti provintsiaalseadustik
Bengt Ekehielm
Bengt Ekehielm (perekonnanimi kuni aadeldamiseni 1647. aastal Baazius, Baaz, Baacius, Bazius, latiniseeritud eesnimi Benedictus; 12. detsember 1612 – 5. september 1650 Stockholm) oli Academia Gustaviana ja üleüldse Tartu Ülikooli esimene üliõpilane (immatrikuleeritud 20/30.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Bengt Ekehielm
Biomeedikum
Biomeedikum (ka Biomedicum) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Biomeedikum
Chemicum
Chemicum on Tartu Ülikooli õppehoone Tartus Ravila tänaval.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Chemicum
Coimbra grupp
Coimbra grupp on Euroopa vanimate ülikoolide ühendus, mis asutati 1985.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Coimbra grupp
Daniel Georg Balk
Daniel Georg Balk (23. juuni 1764 Königsberg – 1826 Tula) oli arstiteadlane, kelle erialaks olid patoloogia, meditsiinisemiootika, teraapia.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Daniel Georg Balk
Dekaan
Dekaan on kõrgkooli teaduskonna juht.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Dekaan
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Dialektika
Diplomaatia
Ger van Elk, ''Symmetry of Diplomacy'', 1975, Groninger Museum Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Diplomaatia
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp
Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline lipp Eesti Rahva Muuseumi vanas peahoones Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp on EÜSi tuntuim sümbol.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti keel
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Maaülikool
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat
Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat oli 1940.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses ajavahemikus 25.08.1940 – 25.03.1946 Tallinnas, sellest 8.juulist 15.juulini 1941 Narvas, 1941–1944 Nõukogude Liidu tagalas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti Omavalitsus
Eesti rahandusminister
Rahandusminister on Vabariigi Valitsusse kuuluv minister, kes juhib Rahandusministeeriumit.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eesti rahandusminister
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eestimaa
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eestimaa kubermang
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Eetika
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Embrüoloogia
Erik Dahlberg
Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Erik Dahlberg
Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool
Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool (saksa keeles Friedrich-Alexander-Universität Erlangen-Nürnberg) on avalik-õiguslik ülikool Saksamaal Erlangeni ja Nürnbergi linnas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Esimene maailmasõda
Euroteaduskond
Euroteaduskondadeks (i.k. Eurofaculty) nimetati Balti riikide ülikoolides 1990.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Euroteaduskond
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Füüsikaline keemia
Friedrich Eberhard Rambach
Friedrich Eberhard Rambach (14. juuli 1767 Quedlinburg, Saksamaa – 30. juuni 1826 Tallinn) oli õppejõud rahanduse alal.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Friedrich Eberhard Rambach
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Friedrich Georg von Bunge
Galvanotehnika
Galvanotehnika on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Galvanotehnika
Göttingeni ülikool
Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Göttingeni ülikool
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Gümnaasium
Georg von Bradke
Georg Friedrich von Bradke (Venemaal tuntud kui Jegor Fjodorovitš Bradke, vene keeles Егор Фёдорович Брадке) (16. (ukj 27. mai) 1796 Kuressaare – 3. (ukj 15. aprill) 1862 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ja riigitegelane.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Georg von Bradke
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Gravitatsiooniseadus
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Gustav II Adolf
Gustav von Ewers
Gustav von Ewersi portree, autor Georg Friedrich Schlater Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers) (4. juuli 1779 Amelunxen, Corvey an der Weser Vestfaal, Saksamaa – 8. november / 20. november 1830 Tartu) oli saksa päritolu Eesti ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, Tartu Ülikooli rektor.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Gustav von Ewers
Heidelbergi ülikool
Heidelbergi ülikooli vana peahoone Heidelbergi ülikooli endise füsioloogiainstituudi hoone. Aastal 2011 asub selles kasvatusteaduste instituut Heidelbergi Ruprecht Karli Ülikool (Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg) on ülikool Saksamaal Heidelbergis.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Heidelbergi ülikool
Heinrich Johann Friedrich Ostermann
Heinrich Johann Friedrich Ostermann (vene keeles Aндрей Иванович Остерман – Andrei Ivanovitš Osterman; 30. mai 1686 Bochum, Vestfaal – 1747 Berjozovo, Siber) oli saksa päritolu Venemaa Keisririigi riigitegelane, krahv.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Heinrich Johann Friedrich Ostermann
Helmstedti Ülikool
Helmstedti Ülikool (saksa keeles Universität Helmstedt, ametliku ladinakeelse nimega Academia Julia ('Juliuse ülikool')) tegutses aastatel 1576–1810 Saksamaal Helmstedtis Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Helmstedti Ülikool
Helmut Piirimäe
Helmut Piirimäe (perekonnanimi aastani 1936 Vällo; 8. september 1930 Uue-Põltsamaa vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 21. august 2017) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Helmut Piirimäe
Henrik Koppel
Henrik Koppel Henrik Koppel (ka Heinrich Koppel ja Hendrik Koppel; 29. detsember 1863 Naela talu, Tõnuküla, Uusna vald, Viljandimaa – 14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920–1928.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Henrik Koppel
Hillar Palamets
Hillar Palamets (kuni 1936 Hillar Heisvald; 13. juuli 1927 Tallinn – 20. mai 2022 Tallinn) oli eesti ajaloolane, pedagoog, ajaloo õpetamise metoodik ja raadioesineja.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Hillar Palamets
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Ingeri
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Isurid
Jaani tänav
Jaani tänav 4, Tampere maja (2007). Jaani tn 5, Tartu Jaani kirik Jaani tänav (saksa keeles Johannisstraße) on Tartu kesklinna tänav, mis on saanud nime tänaval asuva Jaani kiriku järgi.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Jaani tänav
Jakob Johann Hastfer
Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Jakob Johann Hastfer
Jakobi tänav
Jakobi tänav pubi Krooks juures Jakobi tänav 54 Jakobi tänav (saksa keeles Jakobstraße) on tänav Tartu kesklinnas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Jakobi tänav
Jena ülikool
Jena ülikooli logo Jena ülikool (ka Jena Friedrich Schilleri ülikool, saksa keeles Friedrich-Schiller-Universität Jena) on ülikool Saksamaal Tüüringi liidumaal Jenas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Jena ülikool
Johan Skytte
Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Johan Skytte
Johan Skytte monument
Johan Skytte monument Johan Skytte monument on Tartu Ülikooli rajaja Johan Skytte auks loodud monument, mis asub Tartus Riigikohtu hoone ees.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Johan Skytte monument
Johann Fischer
Ernst Wilhelm Londicer: Johann Fischer (1686) Johann Fischer (pseudonüüm Christianus Alethophilus; ristitud 15. detsembril 1636 Lübeckis – 17. mai 1705) oli saksa teoloog.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Johann Fischer
Johann Gutslaff
Johann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Ida-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Johann Gutslaff
Johann Wilhelm Krause
Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Johann Wilhelm Krause
Kadri Asmer
Kadri Asmer (sündinud 11. mail 1985) on eesti kunstiajaloolane, õppejõud, kunstikriitik ja kuraator.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kadri Asmer
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kalevipoeg
Kalevipoja-õhtu
Kalevipoja-õhtu oli rahvusliku ärkamisaja vaimus aastatel 1870–1873 Tartus tegutsenud esimene eesti üliõpilaskoondus, mille esialgseks eesmärgiks oli analüüsida eesti rahvuseepost "Kalevipoeg." Kalevipoja-õhtu esimest koosolekut 7.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kalevipoja-õhtu
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kantsler
Kapitulatsioon
Kapitulatsioon (ka akordpunktid) tähendab tingimusi, millele vastavalt antakse kindlus või maa-ala üle piirajatele või millega see soovib end üle anda.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kapitulatsioon
Karl Dehio
Karl Gottfried Constantin Dehio Karl Gottfried Constantin Dehio (27. mai (vkj 15. mai) 1851 Tallinn – 26. veebruar 1927 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor 1918.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl Dehio
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl Ernst von Baer
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl IX
Karl Siilivask
Karl Siilivask (20. jaanuaril 1927 Veriora vallas Võrumaa – 18. november 2017) oli Eesti NSV ja Eesti Vabariigi ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977).
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl Siilivask
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl XI
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Karl XII
Kateeder (kõrgkool)
Kateeder (vene кафедра) on õppe- ja uurimistöö allüksus ülikoolis.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kateeder (kõrgkool)
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Katekismus
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Königsbergi ülikool
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Küüditamine
Kõrgharidus
Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mille omandamist tõendab vastav lõpudokument.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kõrgharidus
Kirikuõpetaja
Kirikuõpetaja (vanemas kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kirikuõpetaja
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kolonelleitnant
Korporatsioon
Korporatsioon on mitmes riigis (näiteks USA-s) ettevõtteliik (corporation), mis sarnaneb Eesti äriõiguses kõige enam aktsiaseltsiga.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Korporatsioon
Kristi Viiding
Kristi Viiding (sünninimi Kristi Sak; sündinud 24. mail 1972) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kristi Viiding
Kuraator
Kuraator on kunstinäituse koostajahttp://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Kuraator
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Ladina keel
Laiuse
Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Laiuse
Landesuniversität Dorpat
Landesuniversität Dorpat ('Tartu Provintsiaalülikool') oli 1918.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Landesuniversität Dorpat
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Läti keel
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Lõunaeesti keeled
Lea Leppik (ajaloolane)
Lea Leppik (sünninimi Lea Salupere; sündinud 19. detsembril 1962 Tartus) on eesti ajaloolane.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Lea Leppik (ajaloolane)
Leipzigi Ülikool
Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Leipzigi Ülikool
Leo Sepp
Majandusminister Leo Sepp Allikas: Ühistegelised Uudised Leo Bodo Sepp (7. november 1892 Simuna – 13. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti poliitik, rahandustegelane ja kirjanik (pseudonüüm Rein Sarvesaare).
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Leo Sepp
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Liivimaa
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Liivimaa kubermang
Liivimaa superintendent
Liivimaa superintendent oli 1622–1919 (1675-1919 Liivimaa kindralsuperintendent (harvem nimetatud Liivimaa ülemsuperintendent)) Liivimaa kõrgeim vaimulik juht (superintendent).
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Liivimaa superintendent
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Loogika
Lundi Ülikool
Lundi Ülikooli peahoone Lundi Ülikool (rootsi keeles Lunds universitet) on ülikool Lundis Rootsis.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Lundi Ülikool
Maakeel
Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Maakeel
Marju Lepajõe
Marju Lepajõe 2012. aastal Tartu Ülikooli katusel. Foto: Lauri Kulpsoo Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 Tartu – 4. juuli 2019) oli eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Marju Lepajõe
Marksism-leninism
Marksism-leninism on marksismi haru, mis poliitilise ideoloogiana valitses Nõukogude Liidus kogu selle ajaloo vältel (1917–1991), ehkki võttis sise- ja välispoliitilistel põhjustel erinevaid vorme.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Marksism-leninism
Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg
Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikool (saksa keeles Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, lühendatult MLU) on Saksamaal Halles ja Wittenbergis asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg
Michael Dau
Michael Dau (ka Dhaw, Thau, Thaw) (u 1653 Marienburg (praegu Malbork), Lääne-Preisimaa − august 1710 Pärnu) oli vaimulik, koolijuht, Tartu ülikooli õpetlane ja bürgermeister.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Michael Dau
Moritz Hermann von Jacobi
Moritz Hermann von Jacobi 1856 Moritz Hermann von Jacobi (ka Jacoby; vene keeles Борис Семёнович (Морис-Герман) Якоби; 21. september 1801 Potsdam – 10. märts 1874 Peterburi) oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Moritz Hermann von Jacobi
Mustanahalised
Mustanahalised on tumeda nahavärviga inimesed.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Mustanahalised
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Narva lahing (1700)
Natuurfilosoofia
Natuurfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on mitmetähenduslik sõna, mis eri kontekstides tähistab mitut filosoofia voolu ja ka loodusteadust.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Natuurfilosoofia
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Nõukogude Liit
Niina Raid
Niina Raid (25. jaanuar 1917 – 26. november 2001) oli eesti kunstiteadlane.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Niina Raid
Olaus Moberg
Olaus Moberg (surnud 1704) oli teoloog.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Olaus Moberg
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Omastav kääne
Pamiir
Pamiir on mäestikuala Aasias Alai oru (põhjas), Hindukuši (lõunas) ning Tarimi nõo vahel.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Pamiir
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Pastor
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Patoloogia
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Paul I
Paul von Essen
Paul von Essen (25. september 1631 – 2. august 1699 Tallinn) oli Gelderlandi Essen af Geldern suguvõsast pärit Rootsi fortifikatsiooniohvitser ja insener, Tallinna komandant.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Paul von Essen
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Pärnu
Pärnu ajalugu
Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Pärnu ajalugu
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Põhjasõda
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Põhjasõda Eesti alal
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Peeter I
Physicum
Tartu Ülikooli tehnoloogialinnak Maarjamõisas. Läbi udu paistavad Chemicum ja Physicum Physicumi katus Physicum on Tartu Ülikooli õppehoone Tartus Wilhelm Ostwaldi tänaval.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Physicum
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Piibel
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Poliitika
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Professor
Professorite Instituut
Professorite instituut oli Tartu Ülikooli juures aastail 1828–1838 tegutsenud institutsioon Venemaa ülikoolidele õppejõudude ettevalmistamiseks.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Professorite Instituut
Prorektor
Prorektor on rektori asetäitja ja rektoraadi liige.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Prorektor
Ravi
Ravi ehk teraapia on meetodite kompleks, mille eesmärk on kogu organismi või mõne selle struktuuriüksuse funktsiooni või ehitusliku terviklikkuse taastamine ehk tervisehäire leevendamine või täielik parandamine.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Ravi
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Rüütelkond
Rektor
Rektor on ülikooli, varem ka gümnaasiumi juhataja levinud ametinimetus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Rektor
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Retoorika
Riigiametnik
Riigiametnik (ka ametnik, teenistuja) on ametnik, kes töötab riigiteenistuses.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Riigiametnik
Riiginõukogu
Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Riiginõukogu
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Rootsi
Saksa kultuur
kehastab see "tüüpilist saksa kultuuri" Saksa kultuur (saksa keeles deutsche Kultur) hõlmab Saksamaa, laiemas mõttes kogu saksa rahva või kõigi saksa keele kõnelejate kultuuripärandit (vt ka Austria kultuur, Šveitsi kultuur).
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Saksa kultuur
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Saksamaa
Södermanlandi hertsog
Praeguse Södermanlandi hertsogi Alexandri vapp. Södermanlandi hertsog (rootsi keeles hertig av Södermanland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud Rootsi kuningliku perekonna liikmed.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Södermanlandi hertsog
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Skolastika
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Soome
Stipendium
Stipendium on rahaline toetus õpilasele, üliõpilasele või näiteks kunstnikule, et toetada tema hariduslikku või kunstilist tegevust.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Stipendium
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Stockholm
Strasbourgi Ülikool
Strasbourgi Ülikooli logo Strasbourgi Ülikool (prantsuse Université de Strasbourg) on ülikool Prantsusmaal Strasbourgis.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Strasbourgi Ülikool
Sven Dimberg
Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) loengukataloog 1694. aastast. Dimberg märgib, et ta jätkab eelmisel aastal alustatud Newtoni teooriate tutvustamist Sven Dimberg (pärast aadeldamist 1719 Sven Dimborg; 1661 Dimbo, Västergötland, Rootsi – 12. juuni 1731 Stockholm) oli Rootsi ja Eesti füüsik ja jurist, 1690–1701 Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor ja 1694–1695 ka rektor.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Sven Dimberg
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tallinn
Tallinna raad
Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tallinna raad
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tallinna toomkirik
Tarmo Kulmar
Tarmo Kulmar, veebruar 2010 Tarmo Kulmar (sündinud 13. augustil 1950 Rakveres) on teoloogiadoktor, Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse korraline professor.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tarmo Kulmar
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu
Tartu akadeemiline gümnaasium
Tartu akadeemiline gümnaasium oli luterlik õppeasutus, mis tegutses Tartus 1630–1632.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu akadeemiline gümnaasium
Tartu ülikooli rektor
Volli Kalm ja Margit Sutrop 2017. aastal rektorikandidaatidena. Volli Kalm valiti taas rektoriks, kuid sama aasta lõpus ta suri suusarajal. See on loetelu Tartu ülikooli rektoritest ja rektori kohusetäitjatest (prorektoritest).
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu ülikooli rektor
Tartu ülikooli ujumisõpetaja
Tartu ülikooli ujumisõpetaja oli Tartu ülikooli õppejõud.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu ülikooli ujumisõpetaja
Tartu ülikooli vehklemisõpetaja
Tartu ülikooli vehklemisõpetaja ehk vehklemismeister oli 17.–19.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu ülikooli vehklemisõpetaja
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli arstiteaduskond
Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond
Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Iuridicum Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus õpetatakse õigusteadust.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Tartu Ülikooli Euroopa kolledž
Tartu Ülikooli Euroopa kolledž (ka Tartu Ülikooli eurokolledž) oli Tartu Ülikooli struktuuriüksus, mis andis haridust kahe magistriõppeprogrammi ("Euroopa õpingud" ja "Euroopa Liidu – Venemaa uuringud") ning täiendusõppekursuste raames.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Euroopa kolledž
Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond
Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on teaduskond Tartu Ülikoolis, mis tegeleb tipptasemel keele- ja kirjandusteaduse, filosoofia, ajaloo jne õpetamise ja uurimisega.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond
Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond (ingliskeelne ametlik nimetus Faculty of Arts and Humanities) on üks neljast Tartu Ülikoolis akadeemilisi struktuuriüksusi koondavast valdkonnast.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond
Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond on Tartu Ülikooli teaduskond, kus õpetatakse kehakultuuriga seotud erialasid.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond
Tartu Ülikooli kirik
Endine Tartu Ülikooli kirik Hoone idakülg Tartu Ülikooli kirik (saksa k. Universitäts-Kirche) oli 1860.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli kirik
Tartu Ülikooli Kliinikum
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Kliinikum
Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond (lühend LTT; ingliskeelne ametlik nimetus Faculty of Science and Technology) on üks neljast Tartu Ülikoolis akadeemilisi struktuuriüksusi koondavast valdkonnast.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond moodustati 2008.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tartu Ülikooli majandusteaduskond
Tartu Ülikooli majandusteaduskond on Tartu Ülikooli üks instituut.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond
Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond
Kuradisilla alt Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, mis tegeles matemaatika ja informaatika õpetamisega ning uurimistööga nendes valdkondades.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond on üks neljast Tartu Ülikoolis akadeemilisi struktuuriüksusi koondavast valdkonnast.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond
Tartu Ülikooli Narva kolledž
Tartu Ülikooli Narva kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool, mis avati Narvas 1999.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Narva kolledž
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Tartu Ülikooli Pärnu kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv kolledž, mille õppetöö toimub Pärnus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledž
Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli Türi Kolledž
Tartu Ülikooli Türi Kolledž oli aastatel 1996–2011 Tartu Ülikooli koosseisu kuulunud kõrgkool, mis asus Türil.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Türi Kolledž
Tartu Ülikooli usuteaduskond
Tartu Ülikooli usuteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus saab õppida teoloogiat ja religiooniuuringuid nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli usuteaduskond
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia
Tallinna tänav 16 Gaudeamuse festivalil 2014 Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (ka TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, TÜ VKA) on Viljandis tegutsev Tartu Ülikooli kolledž, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna suurim instituut (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia
Tartu õpperingkond
Tartu õpperingkond, 1893.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu õpperingkond
Tartu gümnaasium (1630–1632)
Tartu gümnaasium oli 1630–1632 tegutsenud Eesti esimene luteri usu gümnaasium.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu gümnaasium (1630–1632)
Tartu jesuiitide gümnaasium
Tartu jesuiitide gümnaasium oli jesuiitide 5-klassiline gümnaasium Tartus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu jesuiitide gümnaasium
Tartu jesuiitide seminar
Tartu jesuiitide seminar (ladina keeles Collegium Derpatense) oli Tartus Poola võimu ajal tegutsenud õppeasutus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu jesuiitide seminar
Tartu piiramine (1656)
Tartu piiramine oli 1656.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu piiramine (1656)
Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond
Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond oli aastail 1946–1951 tegutsenud Tartu Ülikooli teaduskond.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu tähetorn
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu toomkirik
Tartu veterinaariinstituut
Tartu Veterinaariinstituut (kuni 1873. aastani Tartu veterinaariakool; lühend TVI) oli esimene veterinaaria-alasele haridusele spetsialiseerunud kool Venemaal.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu veterinaariinstituut
Tõrvandi
Tõrvandi on Tartumaal Kambja vallas asuv alevik.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Tõrvandi
Teaduskond
Teaduskond ehk fakulteet on kõrgkoolis lähedasi erialasid ühendav ja nende tööd korraldav haldusüksus.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Teaduskond
Teaduslik kommunism
Teaduslik kommunism oli üks Nõukogude Liidu kõrgkoolides õpetatavaid kohustuslikke poliitilisi õppeaineid, marksismi-leninismi osa.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Teaduslik kommunism
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Teine maailmasõda
Theodor Schiemann
Theodor Schiemann Theodor Heinrich Christian Karl Schiemann (5. juuli (vkj)/ 17. juuli 1847 Grobiņa, Kuramaa – 26. jaanuar 1921 Berliin) oli baltisakslasest ajaloolane, arhivaar ja harrastusarheoloog.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Theodor Schiemann
Toomemägi
Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Toomemägi
Urmas Petti
Urmas Petti (12. september 1965 Tallinn – 27. jaanuar 2016 Tartu) oli eesti vaimulik ja teoloog.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Urmas Petti
Utrechti võrgustik
Utrechti võrgustik on Euroopa ülikoolide ühendus, mis asutati 1987.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Utrechti võrgustik
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Uus testament
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Uusikaupunki rahu
Vana Anatoomikum
Vana Anatoomikum on Tartus Toomemäel (Uppsala 10, 2018. aastani Lossi 38) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud klassitsistlik hoone.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Vana Anatoomikum
Vana testament
Vana testament (ka Vana Testament, lühend VT) on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Vana testament
Väitekiri
Väitekiri ehk dissertatsioon (inglise dissertation või thesis) on uurimus teaduskraadi saamiseks.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Väitekiri
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Vene keel
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Venemaa Keisririik
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Venestamine
Venestusaeg
Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Venestusaeg
Vere hüübimine
Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Vere hüübimine
Vilistlane
Vilistlane on õppeasutuse lõpetanu.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Vilistlane
Washington
Valgele Majale Washingtonis Washingtoni linnaosade kaart Washington (inglise keeles ka Washington, D.C.) on Ameerika Ühendriikide pealinn.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Washington
Wilhelm Ostwald
Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja Wilhelm Ostwald
1. detsember
1.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1. detsember
1. mai
1.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1. mai
12. august
12.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 12. august
12. detsember
12.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 12. detsember
15. september
15.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 15. september
1630
1630.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1630
1632
1632.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1632
1656
1656.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1656
1665
1665.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1665
1686
1686.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1686
1690
1690.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1690
1693
1693.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1693
1695
1695.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1695
1697
1697.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1697
1699
1699.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1699
1710
1710.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1710
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 18. sajand
1802
1802.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1802
1804
1804.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1804
1809
1809.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1809
1820
1820.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1820
1824
1824.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1824
1828
1828.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1828
1838
1838.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1838
1855
1855.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1855
1862
1862.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1862
1870
1870.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1870
1873
1873.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1873
1880
1880.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1880
1881
1881.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1881
1884
1884.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1884
1889
1889.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1889
1890
1890.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1890
1893
1893.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1893
1895
1895.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1895
1915
1915.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1915
1918
1918.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1918
1919
1919.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1919
1937
1937.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1937
1938
1938.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1938
1940
1940.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1940
1941
1941.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1941
1944
1944.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1944
1946
1946.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1946
1949
1949.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1949
1950
1950.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1950
1989
1989.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1989
1992
1992.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 1992
20. aprill
20.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 20. aprill
20. märts
20.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 20. märts
2003
2003.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 2003
21. aprill
21.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 21. aprill
22. aprill
22.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 22. aprill
25. oktoober
25.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 25. oktoober
27. november
27.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 27. november
28. august
28.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 28. august
30. juuni
30.
Vaata Tartu Ülikooli ajalugu ja 30. juuni
Tuntud ka kui Academia Gustaviana, Academia Gustavo-Carolina, Keiserlik Tartu Ülikool, Tartu Keiserlik Ülikool, TÜ ajalugu.
, Heidelbergi ülikool, Heinrich Johann Friedrich Ostermann, Helmstedti Ülikool, Helmut Piirimäe, Henrik Koppel, Hillar Palamets, Ingeri, Isurid, Jaani tänav, Jakob Johann Hastfer, Jakobi tänav, Jena ülikool, Johan Skytte, Johan Skytte monument, Johann Fischer, Johann Gutslaff, Johann Wilhelm Krause, Kadri Asmer, Kalevipoeg, Kalevipoja-õhtu, Kantsler, Kapitulatsioon, Karl Dehio, Karl Ernst von Baer, Karl IX, Karl Siilivask, Karl XI, Karl XII, Kateeder (kõrgkool), Katekismus, Königsbergi ülikool, Küüditamine, Kõrgharidus, Kirikuõpetaja, Kolonelleitnant, Korporatsioon, Kristi Viiding, Kuraator, Ladina keel, Laiuse, Landesuniversität Dorpat, Läti, Läti keel, Lõunaeesti keeled, Lea Leppik (ajaloolane), Leipzigi Ülikool, Leo Sepp, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa superintendent, Loogika, Lundi Ülikool, Maakeel, Marju Lepajõe, Marksism-leninism, Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, Michael Dau, Moritz Hermann von Jacobi, Mustanahalised, Narva lahing (1700), Natuurfilosoofia, Nõukogude Liit, Niina Raid, Olaus Moberg, Omastav kääne, Pamiir, Pastor, Patoloogia, Paul I, Paul von Essen, Pärnu, Pärnu ajalugu, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Peeter I, Physicum, Piibel, Poliitika, Professor, Professorite Instituut, Prorektor, Ravi, Rüütelkond, Rektor, Retoorika, Riigiametnik, Riiginõukogu, Rootsi, Saksa kultuur, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksamaa, Södermanlandi hertsog, Skolastika, Soome, Stipendium, Stockholm, Strasbourgi Ülikool, Sven Dimberg, Tallinn, Tallinna raad, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna toomkirik, Tarmo Kulmar, Tartu, Tartu akadeemiline gümnaasium, Tartu ülikooli rektor, Tartu ülikooli ujumisõpetaja, Tartu ülikooli vehklemisõpetaja, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu Ülikooli arstiteaduskond, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond, Tartu Ülikooli kirik, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli majandusteaduskond, Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond, Tartu Ülikooli Narva kolledž, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Tartu Ülikooli peahoone, Tartu Ülikooli Türi Kolledž, Tartu Ülikooli usuteaduskond, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu õpperingkond, Tartu gümnaasium (1630–1632), Tartu jesuiitide gümnaasium, Tartu jesuiitide seminar, Tartu piiramine (1656), Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond, Tartu tähetorn, Tartu toomkirik, Tartu veterinaariinstituut, Tõrvandi, Teaduskond, Teaduslik kommunism, Teine maailmasõda, Theodor Schiemann, Toomemägi, Urmas Petti, Utrechti võrgustik, Uus testament, Uusikaupunki rahu, Vana Anatoomikum, Vana testament, Väitekiri, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Venestamine, Venestusaeg, Vere hüübimine, Vilistlane, Washington, Wilhelm Ostwald, 1. detsember, 1. mai, 12. august, 12. detsember, 15. september, 1630, 1632, 1656, 1665, 1686, 1690, 1693, 1695, 1697, 1699, 1710, 18. sajand, 1802, 1804, 1809, 1820, 1824, 1828, 1838, 1855, 1862, 1870, 1873, 1880, 1881, 1884, 1889, 1890, 1893, 1895, 1915, 1918, 1919, 1937, 1938, 1940, 1941, 1944, 1946, 1949, 1950, 1989, 1992, 20. aprill, 20. märts, 2003, 21. aprill, 22. aprill, 25. oktoober, 27. november, 28. august, 30. juuni.