Sarnasusi Tartumaa ja Vene-Liivi sõda
Tartumaa ja Vene-Liivi sõda on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Alutaguse kihelkond, Šig-Alei, Elert Kruse, Hansa Liit, Kaasani khaaniriik, Kagu-Eesti, Khaan, Kirde-Eesti, Laiuse ordulinnus, Liivi sõda, Narva, Paide piiramine (1558), Pihkva, Pjotr Šuiski, Poola aeg, Rõngu vasallilinnus, Riia, Rootsi, Rzeczpospolita, Tallinn, Tartu, Tartu maks, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskopkond, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Wilhelm von Hohenzollern, 11. mai, 22. jaanuar.
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Alutaguse kihelkond ja Tartumaa · Alutaguse kihelkond ja Vene-Liivi sõda ·
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Šig-Alei ja Tartumaa · Šig-Alei ja Vene-Liivi sõda ·
Elert Kruse
Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert, Elehard Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.
Elert Kruse ja Tartumaa · Elert Kruse ja Vene-Liivi sõda ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Hansa Liit ja Tartumaa · Hansa Liit ja Vene-Liivi sõda ·
Kaasani khaaniriik
Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ning Kama ja Volga jõe liitumiskohal; see eksisteeris aastatel 1438–1552.
Kaasani khaaniriik ja Tartumaa · Kaasani khaaniriik ja Vene-Liivi sõda ·
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Kagu-Eesti ja Tartumaa · Kagu-Eesti ja Vene-Liivi sõda ·
Khaan
Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.
Khaan ja Tartumaa · Khaan ja Vene-Liivi sõda ·
Kirde-Eesti
Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.
Kirde-Eesti ja Tartumaa · Kirde-Eesti ja Vene-Liivi sõda ·
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Laiuse ordulinnus ja Tartumaa · Laiuse ordulinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Tartumaa · Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Tartumaa · Narva ja Vene-Liivi sõda ·
Paide piiramine (1558)
Paide piiramine toimus 1558.
Paide piiramine (1558) ja Tartumaa · Paide piiramine (1558) ja Vene-Liivi sõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Pihkva ja Tartumaa · Pihkva ja Vene-Liivi sõda ·
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Pjotr Šuiski ja Tartumaa · Pjotr Šuiski ja Vene-Liivi sõda ·
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Poola aeg ja Tartumaa · Poola aeg ja Vene-Liivi sõda ·
Rõngu vasallilinnus
Säilinud linnusemüürid 2010. aastal Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.
Rõngu vasallilinnus ja Tartumaa · Rõngu vasallilinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia ja Tartumaa · Riia ja Vene-Liivi sõda ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Tartumaa · Rootsi ja Vene-Liivi sõda ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Rzeczpospolita ja Tartumaa · Rzeczpospolita ja Vene-Liivi sõda ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Tallinn ja Tartumaa · Tallinn ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Tartu ja Tartumaa · Tartu ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Tartu maks ja Tartumaa · Tartu maks ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu piiramine (1558)
Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.
Tartu piiramine (1558) ja Tartumaa · Tartu piiramine (1558) ja Vene-Liivi sõda ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Tartu piiskopkond ja Tartumaa · Tartu piiskopkond ja Vene-Liivi sõda ·
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Tartumaa ja Vastseliina · Vastseliina ja Vene-Liivi sõda ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Tartumaa ja Vastseliina piiskopilinnus · Vastseliina piiskopilinnus ja Vene-Liivi sõda ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Tartumaa ja Wilhelm von Hohenzollern · Vene-Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern ·
11. mai
11.
11. mai ja Tartumaa · 11. mai ja Vene-Liivi sõda ·
22. jaanuar
22.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tartumaa ja Vene-Liivi sõda ühist
- Millised on sarnasused Tartumaa ja Vene-Liivi sõda
Võrdlus Tartumaa ja Vene-Liivi sõda
Tartumaa on 155 suhted, samas Vene-Liivi sõda 203. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 8.10% = 29 / (155 + 203).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tartumaa ja Vene-Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: