Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Tehismärgala ja Tehismärgalapuhasti
Tehismärgala ja Tehismärgalapuhasti on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Ammoniaak, Avaveeline märgala, Denitrifikatsioon, Fosfor, Harilik pilliroog, Hundinui, Lämmastik, Nitrifikatsioon, Reovesi, Risosfäär, Saasteaine, Sademevesi, Soo, Vesihüatsint.
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Tehismärgala · Ammoniaak ja Tehismärgalapuhasti ·
Avaveeline märgala
Avaveelise tehismärgala skeem Avaveeline märgala ehk vabaveeline märgala (ingl free water surface wetland või surface flow wetland) kujutab endast kõrgemate veetaimedega kaetud madalat tiiki ning sarnaneb välimuselt looduslike soodega.
Avaveeline märgala ja Tehismärgala · Avaveeline märgala ja Tehismärgalapuhasti ·
Denitrifikatsioon
Denitrifikatsioon on nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess, mis toimub mitmes etapis.
Denitrifikatsioon ja Tehismärgala · Denitrifikatsioon ja Tehismärgalapuhasti ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Tehismärgala · Fosfor ja Tehismärgalapuhasti ·
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Harilik pilliroog ja Tehismärgala · Harilik pilliroog ja Tehismärgalapuhasti ·
Hundinui
Hundinui (Typha) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv õistaimede perekond.
Hundinui ja Tehismärgala · Hundinui ja Tehismärgalapuhasti ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Tehismärgala · Lämmastik ja Tehismärgalapuhasti ·
Nitrifikatsioon
Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne.
Nitrifikatsioon ja Tehismärgala · Nitrifikatsioon ja Tehismärgalapuhasti ·
Reovesi
Aerofoto Saksamaal Cuxhavenis asuvast reoveepuhastusjaamast Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel.
Reovesi ja Tehismärgala · Reovesi ja Tehismärgalapuhasti ·
Risosfäär
Risosfäär on taimejuurte pinda ja juurte lähisruumi ümbritsev muld, muda või vesi, milles mikroobide kooslust mõjutavad otseselt juured ja nende eritised.
Risosfäär ja Tehismärgala · Risosfäär ja Tehismärgalapuhasti ·
Saasteaine
Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.
Saasteaine ja Tehismärgala · Saasteaine ja Tehismärgalapuhasti ·
Sademevesi
Sademevesi ehk sajuvesi on nii vihma kui ka lume või rahena taevast tulnud vesi, mis ei ole maapinnalt veel midagi kaasa võtnud.
Sademevesi ja Tehismärgala · Sademevesi ja Tehismärgalapuhasti ·
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Soo ja Tehismärgala · Soo ja Tehismärgalapuhasti ·
Vesihüatsint
Vesihüatsindivaip Victoria järvel Keenias Kisumu sadamas Vesihüatsint (Eichhornia) on pontedeerialiste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Tehismärgala ja Vesihüatsint · Tehismärgalapuhasti ja Vesihüatsint ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tehismärgala ja Tehismärgalapuhasti ühist
- Millised on sarnasused Tehismärgala ja Tehismärgalapuhasti
Võrdlus Tehismärgala ja Tehismärgalapuhasti
Tehismärgala on 42 suhted, samas Tehismärgalapuhasti 75. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 11.97% = 14 / (42 + 75).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tehismärgala ja Tehismärgalapuhasti. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
