Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Teine maailmasõda ja Vilnius
Teine maailmasõda ja Vilnius on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Antant, Brüssel, Brest-Litovski rahuleping, Gdańsk, GULAG, Holokaust, Klaipėda, Leedu, Molotovi-Ribbentropi pakt, Moskva, Nõukogude Liidu sissetung Poolasse, Nõukogude Liit, Nõukogude-Poola sõda, Peterburi, Poola, Prantsusmaa, Punaarmee, Saksamaa, Stockholm, Valgevene NSV, Vladimir Lenin.
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Antant ja Teine maailmasõda · Antant ja Vilnius ·
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Brüssel ja Teine maailmasõda · Brüssel ja Vilnius ·
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Brest-Litovski rahuleping ja Teine maailmasõda · Brest-Litovski rahuleping ja Vilnius ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Gdańsk ja Teine maailmasõda · Gdańsk ja Vilnius ·
GULAG
Valge mere kanali ehitamine GULAGi vangilaagrite kaart GULAG ehk Gulag (venekeelsest lühendist ΓУЛаг, ГУЛАГ; Главное управление лагерей; Главное управление исправительно-трудовыхлагерей, трудовыхпоселений и мест заключения), NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930.
GULAG ja Teine maailmasõda · GULAG ja Vilnius ·
Holokaust
Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel Holokaust (kreeka keeles ὁλόκαυστον holókauston 'täielikult põletatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
Holokaust ja Teine maailmasõda · Holokaust ja Vilnius ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Teine maailmasõda · Klaipėda ja Vilnius ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Teine maailmasõda · Leedu ja Vilnius ·
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Molotovi-Ribbentropi pakt ja Teine maailmasõda · Molotovi-Ribbentropi pakt ja Vilnius ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Moskva ja Teine maailmasõda · Moskva ja Vilnius ·
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata 17. septembril 1939, pärast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril.
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse ja Teine maailmasõda · Nõukogude Liidu sissetung Poolasse ja Vilnius ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Teine maailmasõda · Nõukogude Liit ja Vilnius ·
Nõukogude-Poola sõda
Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.
Nõukogude-Poola sõda ja Teine maailmasõda · Nõukogude-Poola sõda ja Vilnius ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Peterburi ja Teine maailmasõda · Peterburi ja Vilnius ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Poola ja Teine maailmasõda · Poola ja Vilnius ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Prantsusmaa ja Teine maailmasõda · Prantsusmaa ja Vilnius ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Punaarmee ja Teine maailmasõda · Punaarmee ja Vilnius ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Teine maailmasõda · Saksamaa ja Vilnius ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Stockholm ja Teine maailmasõda · Stockholm ja Vilnius ·
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Teine maailmasõda ja Valgevene NSV · Valgevene NSV ja Vilnius ·
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Teine maailmasõda ja Vladimir Lenin · Vilnius ja Vladimir Lenin ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Teine maailmasõda ja Vilnius ühist
- Millised on sarnasused Teine maailmasõda ja Vilnius
Võrdlus Teine maailmasõda ja Vilnius
Teine maailmasõda on 319 suhted, samas Vilnius 269. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 3.57% = 21 / (319 + 269).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Teine maailmasõda ja Vilnius. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
