Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Alamklass, Anneli Veegen, Aort, Ariidne kliima, Armunool, Bilateraalne sümmeetria, Detritofaag, Eeslõpuselised, Eesti limused, Ganglion, Georges Cuvier, Harilik viinamäetigu, Hüdrotermid, Hõimkond, Hemoglobiin, Herbivoor, Hermafrodiit, Hippokrates, Jaanimardikas, Kambrium, Karbon, Karihiir, Küpros, Kõrb, Kiritigu, Kivistis, Klass (bioloogia), Klassifikatsioon, Koda (zooloogia), Kopsteod, Kopsud, Lõpused, Liik (bioloogia), Limused, Loodusajakiri, Looduse raamatukogu, Loomad, Loomade elu, Lubjakivi, Meri, Monofüleetiline rühm, Moone (bioloogia), Nälkjad, Ontogenees, Ookean, Peajalgsed, Perekond (bioloogia), Putukad, Riik (bioloogia), Salu-vööttigu, ..., Samblikud, Sammaltaimed, Sarvkiht, Seened, Selts (bioloogia), Tagalõpuselised, Tegu, Teotapik, Tigu (anatoomia), Trohhofoor, Ultraviolettkiirgus, Võsa-vööttigu, Veeliger, Vetikad. Laienda indeks (14 rohkem) »
Alamklass
Alamklass on bioloogias taksonoomiline üksus või takson, mis järgneb mõnikord vahetult klassile.
Uus!!: Teod ja Alamklass · Näe rohkem »
Anneli Veegen
Anneli Veegen, 2022 Anneli Veegen (Anneli Ehlvest; sündinud 1966) on eesti malakoloog.
Uus!!: Teod ja Anneli Veegen · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Teod ja Aort · Näe rohkem »
Ariidne kliima
Ariidse kliimaga alad on märgitud kollase värvusega Ariidne kliima (ladina aridus 'kuiv') on kuiv kliima kõrgete õhutemperatuuridega, millele on iseloomulikud suured õhutemperatuuri kõikumised ja väga väike sademete hulk (100–150 mm aastas) või sademete puudumine.
Uus!!: Teod ja Ariidne kliima · Näe rohkem »
Armunool
Teo ''Monachoides vicinus'' armunool. Külgvaatel (ülal) on skaala pikkus 0,5 mm, läbilõikel 0,05 mm. Armunooled on mitmel kopstigude alamklassi kuuluval maismaateol esinevad lubjast või kitiinist teravad noolekujulised jätked.
Uus!!: Teod ja Armunool · Näe rohkem »
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalsed on näiteks rõngussid ja keelikloomad, kaasa arvatud inimene. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks lehed nii puudel kui rohttaimedel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks orhideed ja liblikõielised, võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. Näiteks inimesel on süda ja põrn vasakul pool, aga maks ja sapipõis paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks sünnimärgid inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib biradiaalsümmeetria ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks kammloomadel ja mõnel algsuuste rühmal.
Uus!!: Teod ja Bilateraalne sümmeetria · Näe rohkem »
Detritofaag
Detritofaagid (ka detritovoorid, detrivoorid, pudemesööjad) on organismid, kes toituvad surnud organismidest või teiste organismide orgaanilistest heitmetest.
Uus!!: Teod ja Detritofaag · Näe rohkem »
Eeslõpuselised
Eeslõpuselised (Prosobranchia) on tigude obsoleetne taksonoomiline üksus, mida varem käsitleti tigude alamklassina.
Uus!!: Teod ja Eeslõpuselised · Näe rohkem »
Eesti limused
Eestis on kindlaks tehtud umbes 165 liiki limuseid (Mollusca), nende seas nii teod kui karbid.
Uus!!: Teod ja Eesti limused · Näe rohkem »
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Uus!!: Teod ja Ganglion · Näe rohkem »
Georges Cuvier
Georges Cuvier Parun Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier (23. august 1769 – 13. mai 1832 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog.
Uus!!: Teod ja Georges Cuvier · Näe rohkem »
Harilik viinamäetigu
Tavaline viinamäetigu Viinamäetigu Sõrve säärel Viinamäetigu eestvaates Hariliku viinamäeteo koda erinevates vaadetes Viinamäetigu ehk harilik viinamäetigu ehk tavaline viinamäetigu (Helix pomatia) on tippsilmaliste seltsi vööttigulaste sugukonda kuuluv tigu.
Uus!!: Teod ja Harilik viinamäetigu · Näe rohkem »
Hüdrotermid
mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.
Uus!!: Teod ja Hüdrotermid · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Teod ja Hõimkond · Näe rohkem »
Hemoglobiin
Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.
Uus!!: Teod ja Hemoglobiin · Näe rohkem »
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Uus!!: Teod ja Herbivoor · Näe rohkem »
Hermafrodiit
Hermafrodiit on mõlemasooline olend.
Uus!!: Teod ja Hermafrodiit · Näe rohkem »
Hippokrates
Hippokrates Kos'ist Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.
Uus!!: Teod ja Hippokrates · Näe rohkem »
Jaanimardikas
Jaanimardikas (Lampyris noctiluca) on jaanimardiklaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Teod ja Jaanimardikas · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Teod ja Kambrium · Näe rohkem »
Karbon
Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Teod ja Karbon · Näe rohkem »
Karihiir
Karihiir (Sorex) on putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukonda kuuluv imetajate perekond.
Uus!!: Teod ja Karihiir · Näe rohkem »
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Uus!!: Teod ja Küpros · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Teod ja Kõrb · Näe rohkem »
Kiritigu
Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu oma kojas Harilik kiritigu (Arianta arbustorum) on vööttigulaste sugukonda kiriteo perekonda kuuluv maismaatigu.
Uus!!: Teod ja Kiritigu · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Teod ja Kivistis · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Teod ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Klassifikatsioon
Klassifikatsioon ehk liigitus ehk kategooriate kujundamine on esemete (objektide) rühmitamine teatud ühiste tunnusega süsteemi või üksikuteks klassideks.
Uus!!: Teod ja Klassifikatsioon · Näe rohkem »
Koda (zooloogia)
Koda on limustel esinev lubjast moodustunud eksoskelett.
Uus!!: Teod ja Koda (zooloogia) · Näe rohkem »
Kopsteod
Kopsteod ehk pulmonaadid (Pulmonata) on tigude selts.
Uus!!: Teod ja Kopsteod · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Teod ja Kopsud · Näe rohkem »
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Uus!!: Teod ja Lõpused · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Teod ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Teod ja Limused · Näe rohkem »
Loodusajakiri
MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.
Uus!!: Teod ja Loodusajakiri · Näe rohkem »
Looduse raamatukogu
"Looduse raamatukogu" on raamatusari, mida annab välja kirjastus Loodusajakiri.
Uus!!: Teod ja Looduse raamatukogu · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Teod ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Teod ja Loomade elu · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Teod ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Teod ja Meri · Näe rohkem »
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Uus!!: Teod ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »
Moone (bioloogia)
Moone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.
Uus!!: Teod ja Moone (bioloogia) · Näe rohkem »
Nälkjad
Nälkjaid Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.
Uus!!: Teod ja Nälkjad · Näe rohkem »
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Uus!!: Teod ja Ontogenees · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Teod ja Ookean · Näe rohkem »
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Uus!!: Teod ja Peajalgsed · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Teod ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Teod ja Putukad · Näe rohkem »
Riik (bioloogia)
Riik on bioloogilises taksonoomias domeenist üks aste madalamal asetsev üksus.
Uus!!: Teod ja Riik (bioloogia) · Näe rohkem »
Salu-vööttigu
Salu-vöötteo koda erinevates vaadetes Salu-vööttigu (Cepaea nemoralis) on vöötteo perekonda kuuluv tigu.
Uus!!: Teod ja Salu-vööttigu · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Teod ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Teod ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sarvkiht
Sarvkihi lamendunud naharakud (üleval) Sarvkiht (ladina keeles stratum corneum) on marrasknaha kõige ülemisem pindmine kiht, mis on minetanud närvisüsteemi.
Uus!!: Teod ja Sarvkiht · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Teod ja Seened · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Teod ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Tagalõpuselised
Tagalõpuselised (Opisthobranchia) on rühm tigusid.
Uus!!: Teod ja Tagalõpuselised · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Teod ja Tegu · Näe rohkem »
Teotapik
Teotapik (Phosphuga atrata) on liik mardikalisi raisamardiklaste sugukonnast.
Uus!!: Teod ja Teotapik · Näe rohkem »
Tigu (anatoomia)
Tigu (ladina keeles cochlea) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline sisekõrva luulabürindi osa.
Uus!!: Teod ja Tigu (anatoomia) · Näe rohkem »
Trohhofoor
limuste klass) ontogenees: esimesel pildil on kujutatud trohhofoori, teisel moondestaadiumit, kolmas on soomuslimuse noorjärk Trohhofoor ehk trohhosfäär ehk pärgvastne on mõnede meres elavate loomarühmade vastne, mis on varustatud paljude ripsmetega.
Uus!!: Teod ja Trohhofoor · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Teod ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Võsa-vööttigu
Võsa-vöötteo koda erinevates vaadetes Võsa-vööttigu (Cepaea hortensis) on vöötteo perekonda kuuluv tigu.
Uus!!: Teod ja Võsa-vööttigu · Näe rohkem »
Veeliger
Veeliger ehk purjukvastne on mõnede mageveetigude ja karpide planktiline (vabalt ujuv) vastne.
Uus!!: Teod ja Veeliger · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Teod ja Vetikad · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gastropoda, Gastropoodid, Kõhtjalgsed, Tigu.
