37 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Georg (Brandenburg-Ansbach), Hermann von Brüggenei, Hispaania, Johann Blankenfeld, Kirchholmi leping, Koadjuutor, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Limbaži, Meinecke von Schierstedt, Preisimaa hertsog, Reformatsioon, Reinhold von Buxhoeveden, Riia, Riia peapiiskop, Riigivürst, Saare-Lääne vaenus, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Testament, Turaida, Valmiera, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, 11. august, 1525, 1526, 1528, 1529, 1530, 1531, 1532, 1533, 1534, 1536, 1539.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Thomas Schöning ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Georg (Brandenburg-Ansbach)
Markkrahv Georg Georg, ka Georg Vaga, (saksa Georg der Fromme või Georg von Brandenburg-Ansbach; 4. märts 1484 – 27. detsember 1543) oli Ansbachi markkrahv 1515–1543 ja Bayreuthi asevalitseja 1527–1541.
Uus!!: Thomas Schöning ja Georg (Brandenburg-Ansbach) · Näe rohkem »
Hermann von Brüggenei
Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.
Uus!!: Thomas Schöning ja Hermann von Brüggenei · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Thomas Schöning ja Hispaania · Näe rohkem »
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Uus!!: Thomas Schöning ja Johann Blankenfeld · Näe rohkem »
Kirchholmi leping
Kirchholmi leping oli 1452.
Uus!!: Thomas Schöning ja Kirchholmi leping · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: Thomas Schöning ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Thomas Schöning ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Thomas Schöning ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Uus!!: Thomas Schöning ja Limbaži · Näe rohkem »
Meinecke von Schierstedt
Meinecke von Schierstedt (ka Meinecke von Schierstädt; surnud 1540) oli Preisimaa ja Liivimaa ametnik, Albrecht von Hohenzollerni ja Wilhelm von Hohenzollerni kaaskondalne.
Uus!!: Thomas Schöning ja Meinecke von Schierstedt · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Thomas Schöning ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Thomas Schöning ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Reinhold von Buxhoeveden
Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.
Uus!!: Thomas Schöning ja Reinhold von Buxhoeveden · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Thomas Schöning ja Riia · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Thomas Schöning ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Uus!!: Thomas Schöning ja Riigivürst · Näe rohkem »
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Uus!!: Thomas Schöning ja Saare-Lääne vaenus · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Thomas Schöning ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Uus!!: Thomas Schöning ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »
Testament
Testament on üks viimse tahte avalduse vorme.
Uus!!: Thomas Schöning ja Testament · Näe rohkem »
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Uus!!: Thomas Schöning ja Turaida · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Thomas Schöning ja Valmiera · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Thomas Schöning ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Uus!!: Thomas Schöning ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »
11. august
11.
Uus!!: Thomas Schöning ja 11. august · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1525 · Näe rohkem »
1526
1526.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1526 · Näe rohkem »
1528
1528.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1528 · Näe rohkem »
1529
1529.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1529 · Näe rohkem »
1530
1530.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1530 · Näe rohkem »
1531
1531.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1531 · Näe rohkem »
1532
1532.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1532 · Näe rohkem »
1533
1533.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1533 · Näe rohkem »
1534
1534.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1534 · Näe rohkem »
1536
1536.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1536 · Näe rohkem »
1539
1539.
Uus!!: Thomas Schöning ja 1539 · Näe rohkem »