Kiiremini kui brauser!
15 suhted: Austraalia, Jászberény, Kukk-kaal (poks), Oslo, Poks, Poks 1948. aasta suveolümpiamängudel, Soome, Sulgkaal (poks), Sydney, Ungari, Ungari ülestõus (1956), 1927, 1976, 2. september, 22. juuni.
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Tibor Csík ja Austraalia · Näe rohkem »
Jászberény
Jászberény (saksa Jaßbring) on linn Ungaris Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis, Jászberényi kreisi halduskeskus.
Uus!!: Tibor Csík ja Jászberény · Näe rohkem »
Kukk-kaal (poks)
Kukk-kaal on poksi kaalukategooria, mida määratletakse mitmeti.
Uus!!: Tibor Csík ja Kukk-kaal (poks) · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Tibor Csík ja Oslo · Näe rohkem »
Poks
Poks on spordiala, milles kaks samasse kaalukategooriasse kuuluvat võistlejat (enamasti mehed, kuid tänapäeval ka naised) sooritavad kinnastatud rusikatega teineteise kindlaksmääratud kehaosade pihta kindlaksmääratud aja (aegade) jooksul määrustepäraseid lööke.
Uus!!: Tibor Csík ja Poks · Näe rohkem »
Poks 1948. aasta suveolümpiamängudel
14. suveolümpiamängude võistlused poksis peeti 7.–13.
Uus!!: Tibor Csík ja Poks 1948. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Tibor Csík ja Soome · Näe rohkem »
Sulgkaal (poks)
Sulgkaal on poksi kaalukategooria, milles võistlejad ei tohi kaaluda üle 126 naela ehk üle 57 kg.
Uus!!: Tibor Csík ja Sulgkaal (poks) · Näe rohkem »
Sydney
Kulgevideo Sydney sadamast 2021. aasta märtsis Sydney (varem eesti keeles ka Sidney) on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn.
Uus!!: Tibor Csík ja Sydney · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Tibor Csík ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Tibor Csík ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Tibor Csík ja 1927 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Tibor Csík ja 1976 · Näe rohkem »
2. september
2.
Uus!!: Tibor Csík ja 2. september · Näe rohkem »
22. juuni
22.
Uus!!: Tibor Csík ja 22. juuni · Näe rohkem »
