Tihedus ja Väärisgaasid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Tihedus ja Väärisgaasid

Tihedus vs. Väärisgaasid

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Atmosfäär (ühik)

Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.

Atmosfäär (ühik) ja Tihedus · Atmosfäär (ühik) ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Õhk

Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Õhk ja Tihedus · Õhk ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.

Elavhõbe ja Tihedus · Elavhõbe ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Gaas ja Tihedus · Gaas ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Tihedus · Hapnik ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Hõbe ja Tihedus · Hõbe ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Heelium ja Tihedus · Heelium ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Ideaalne gaas

Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.

Ideaalne gaas ja Tihedus · Ideaalne gaas ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Kuld ja Tihedus · Kuld ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Lämmastik ja Tihedus · Lämmastik ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Plii ja Tihedus · Plii ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Rõhk ja Tihedus · Rõhk ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Tihedus ja Vask · Väärisgaasid ja Vask · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Tihedus ja Vesinik · Väärisgaasid ja Vesinik · Näe rohkem »