71 suhted: Absoluutne temperatuur, Aine (füüsika), Alumiinium, Asustustihedus (ökoloogia), Atmosfäär (ühik), Õhk, Bensiin, Betoon, Celsiuse skaala, Elavhõbe, Etanool, Füüsika, Gaas, Graniit, Hapnik, Harilik haab, Harilik kadakas, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik saar, Harilik tamm, Harilik vaher, Hõbe, Heelium, Ideaalne gaas, Jää, Kask, Keskmine tihedus, Kilogramm, Klaas, Kork, Kuld, Kuupmeeter, Lämmastik, Lepp, Mass, Mõõtühik, Meeter, Merevesi, Messing, Millimeeter elavhõbedasammast, Must eebenipuu, Nafta, Olekuvõrrand, Parafiin, Pöök, Petrooleum, Plii, Puit, Raud, ..., Rõhk, Ruumala, Süsihappegaas, Seeder, SI, Suhteline tihedus, Suurusjärk, Tahkis, Tellis, Temperatuur, Teras, Tihkaine füüsika, Tina, Trafoõli, Tsink, Vask, Võrdelisus, Vedelik, Veeaur, Vesi, Vesinik. Laienda indeks (21 rohkem) »
Absoluutne temperatuur
Absoluutne temperatuur ehk termodünaamiline temperatuur (tähis T) on temperatuur, mida loetakse absoluutsest nulltemperatuurist.
Uus!!: Tihedus ja Absoluutne temperatuur · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Tihedus ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Tihedus ja Alumiinium · Näe rohkem »
Asustustihedus (ökoloogia)
Asustustihedus (ka tihedus) on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindala- või ruumalaühikul olevate isendite arvu (nt 100 isendit m2-l).
Uus!!: Tihedus ja Asustustihedus (ökoloogia) · Näe rohkem »
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Uus!!: Tihedus ja Atmosfäär (ühik) · Näe rohkem »
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Uus!!: Tihedus ja Õhk · Näe rohkem »
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Uus!!: Tihedus ja Bensiin · Näe rohkem »
Betoon
USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.
Uus!!: Tihedus ja Betoon · Näe rohkem »
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Uus!!: Tihedus ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Tihedus ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Tihedus ja Etanool · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Tihedus ja Füüsika · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Tihedus ja Gaas · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Tihedus ja Graniit · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Tihedus ja Hapnik · Näe rohkem »
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Uus!!: Tihedus ja Harilik haab · Näe rohkem »
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Tihedus ja Harilik kadakas · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Tihedus ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Tihedus ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik saar
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Tihedus ja Harilik saar · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Tihedus ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Tihedus ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Tihedus ja Hõbe · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Tihedus ja Heelium · Näe rohkem »
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Uus!!: Tihedus ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Tihedus ja Jää · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Tihedus ja Kask · Näe rohkem »
Keskmine tihedus
Keskmine tihedus on keha tihedus, mis iseloomustab mitteühtlase tiheduse jaotusega kehi.
Uus!!: Tihedus ja Keskmine tihedus · Näe rohkem »
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Tihedus ja Kilogramm · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Tihedus ja Klaas · Näe rohkem »
Kork
Kork Korgi kogumine Hispaanias Kork on peamiselt korgitamme koorest saadav materjal.
Uus!!: Tihedus ja Kork · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Tihedus ja Kuld · Näe rohkem »
Kuupmeeter
Kuupmeeter on mahuühik.
Uus!!: Tihedus ja Kuupmeeter · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Tihedus ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lepp
Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.
Uus!!: Tihedus ja Lepp · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Tihedus ja Mass · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Tihedus ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Tihedus ja Meeter · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Tihedus ja Merevesi · Näe rohkem »
Messing
Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.
Uus!!: Tihedus ja Messing · Näe rohkem »
Millimeeter elavhõbedasammast
Millimeeter elavhõbedasammast (tähis mm Hg) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik, mis võrdub 1 mm kõrguse elavhõbedasamba hüdrostaatilise rõhuga.
Uus!!: Tihedus ja Millimeeter elavhõbedasammast · Näe rohkem »
Must eebenipuu
Must eebenipuu ehk tseiloni eebenipuu ehk eebenidiospüür (Diospyros ebenum) on lehtpuuliik eebenipuu (diospüüri) perekonnast.
Uus!!: Tihedus ja Must eebenipuu · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Tihedus ja Nafta · Näe rohkem »
Olekuvõrrand
Olekuvõrrandiks nimetatakse füüsikas võrrandit, mis seob aine olekut kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.
Uus!!: Tihedus ja Olekuvõrrand · Näe rohkem »
Parafiin
Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.
Uus!!: Tihedus ja Parafiin · Näe rohkem »
Pöök
Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Tihedus ja Pöök · Näe rohkem »
Petrooleum
Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.
Uus!!: Tihedus ja Petrooleum · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Tihedus ja Plii · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Tihedus ja Puit · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Tihedus ja Raud · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Tihedus ja Rõhk · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Tihedus ja Ruumala · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Tihedus ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Seeder
Seeder (Cedrus) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Uus!!: Tihedus ja Seeder · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Tihedus ja SI · Näe rohkem »
Suhteline tihedus
Suhteline tihedus ehk eritihedus (tähis d) on dimensioonita suurus, mis näitab, mitu korda on uuritava aine tihedus \rho suurem või väiksem võrdlusaluseks võetud aine tihedusest \rho_0 samadel tingimustel (temperatuur, rõhk, ruumala): Gaasiliste ainete puhul võetakse võrdlusaluseks (normaaliks) harilikul kuiva õhu tihedus normaaltingimustel ja vedelike (ka tahkiste) puhul destilleeritud vee tihedus, mis on +20 °C juures 998,203 kg/m3 ≈ 1000 kg/m3 ja suurima tiheduse temperatuuril (+3,98 °C) 999,973 kg/m3.
Uus!!: Tihedus ja Suhteline tihedus · Näe rohkem »
Suurusjärk
Suurusjärk on matemaatikas skalaarse suuruse kuuluvus teatavasse fikseeritud vahemikku.
Uus!!: Tihedus ja Suurusjärk · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Tihedus ja Tahkis · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Tihedus ja Tellis · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Tihedus ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Tihedus ja Teras · Näe rohkem »
Tihkaine füüsika
Tihkaine füüsika ehk kondensaine füüsika on füüsika valdkond, mis uurib aine mikro- ja makroskoopilisi omadusi.
Uus!!: Tihedus ja Tihkaine füüsika · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Tihedus ja Tina · Näe rohkem »
Trafoõli
Trafoõli ehk isolatsiooniõli (inglise keeles transformer oil ja insulating oil) on kõrge puhtusastmega mineraalõli, millel on head dielektrilised omadused ja mida kasutatakse transformaatorite ja muude elektriseadmete mähiste isoleerimiseks, samuti reostaatides, kondensaatorites, õlilülitites ja õlikaablites.
Uus!!: Tihedus ja Trafoõli · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Tihedus ja Tsink · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Tihedus ja Vask · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Tihedus ja Võrdelisus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Tihedus ja Vedelik · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Tihedus ja Veeaur · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Tihedus ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Tihedus ja Vesinik · Näe rohkem »