Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Traaklased ja Vana-Kreeka
Traaklased ja Vana-Kreeka on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander Suur, Antiikaeg, Balkani poolsaar, Barbarid, Bulgaaria, Daakia (Rooma provints), Egeuse meri, Herodotos, Homeros, Ilias, Keldid, Kreeka, Makedoonia (Rooma provints), Möösia, Must meri, Noricum, Pergamon, Philippos II, Rumeenia, Traakia, Traakia (Rooma provints), Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, Vanakreeka mütoloogia, Väike-Aasia, 168 eKr, 279 eKr, 3. aastatuhat eKr, 323 eKr, 4. sajand eKr, ..., 5. sajand eKr, 7. sajand eKr. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aleksander Suur
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Aleksander Suur ja Traaklased · Aleksander Suur ja Vana-Kreeka ·
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Antiikaeg ja Traaklased · Antiikaeg ja Vana-Kreeka ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Balkani poolsaar ja Traaklased · Balkani poolsaar ja Vana-Kreeka ·
Barbarid
Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.
Barbarid ja Traaklased · Barbarid ja Vana-Kreeka ·
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Bulgaaria ja Traaklased · Bulgaaria ja Vana-Kreeka ·
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.
Daakia (Rooma provints) ja Traaklased · Daakia (Rooma provints) ja Vana-Kreeka ·
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Egeuse meri ja Traaklased · Egeuse meri ja Vana-Kreeka ·
Herodotos
Herodotos Herodotos Halikarnassosest (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu.
Herodotos ja Traaklased · Herodotos ja Vana-Kreeka ·
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega. Tüübi originaal on võib-olla loodud Pergamoni suure raamatukogu jaoks. Homerose büst (herm). 2. sajand eKr. Marmor. Louvre. Homeros (Ὅμηρος (Hómēros); elas arvatavasti 8. sajandil eKr) oli pärimuse järgi Vana-Kreeka pime laulik, eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor, varaseim õhtumaa luuletaja.
Homeros ja Traaklased · Homeros ja Vana-Kreeka ·
Ilias
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat joonia laulikut Homerost.
Ilias ja Traaklased · Ilias ja Vana-Kreeka ·
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Keldid ja Traaklased · Keldid ja Vana-Kreeka ·
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Kreeka ja Traaklased · Kreeka ja Vana-Kreeka ·
Makedoonia (Rooma provints)
Makedoonia provints Rooma keisririigis, umbes aastal 125 Rooma provints Makedoonia (ladina: Provincia Macedoniae, kreeka: Ἐπαρχία Μακεδονίας) loodi ametlikult aastal 146 eKr pärast seda, kui Rooma kindral Quintus Caecilius Metellus võitis aastal 148 eKr Makedoonia kuningriigi viimast isehakanud kuningat Andrískost, ja pärast seda, kui neli Rooma poolt piirkonnas loodud klientvabariiki ("tetrarhia") kaotati.
Makedoonia (Rooma provints) ja Traaklased · Makedoonia (Rooma provints) ja Vana-Kreeka ·
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Möösia ja Traaklased · Möösia ja Vana-Kreeka ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Must meri ja Traaklased · Must meri ja Vana-Kreeka ·
Noricum
Noricum oli keltide kuningriik (ladina keeles Regnum Noricum) tänapäeva Austria alal ning hiljem Rooma riigi provints.
Noricum ja Traaklased · Noricum ja Vana-Kreeka ·
Pergamon
Pergamoni kuningriik oli riik Väike-Aasia loodeosas, mida valitses Attaliidide dünastia.
Pergamon ja Traaklased · Pergamon ja Vana-Kreeka ·
Philippos II
Philippos II (kreeka Φίλιππος Β΄, 382–336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani.
Philippos II ja Traaklased · Philippos II ja Vana-Kreeka ·
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Rumeenia ja Traaklased · Rumeenia ja Vana-Kreeka ·
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Traakia ja Traaklased · Traakia ja Vana-Kreeka ·
Traakia (Rooma provints)
Traakia provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–38), Traakia keisriprovints Kagu-Euroopas Thraciae'' Traakia (kreeka: Θρᾴκη, Thrakē) on Kagu-Balkani piirkonna iidne nimi, maad asustasid traaklased.
Traakia (Rooma provints) ja Traaklased · Traakia (Rooma provints) ja Vana-Kreeka ·
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Traaklased ja Vana-Kreeka · Vana-Kreeka ja Vana-Kreeka ·
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Traaklased ja Vana-Makedoonia · Vana-Kreeka ja Vana-Makedoonia ·
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Traaklased ja Vanakreeka mütoloogia · Vana-Kreeka ja Vanakreeka mütoloogia ·
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Traaklased ja Väike-Aasia · Väike-Aasia ja Vana-Kreeka ·
168 eKr
168.
168 eKr ja Traaklased · 168 eKr ja Vana-Kreeka ·
279 eKr
279.
279 eKr ja Traaklased · 279 eKr ja Vana-Kreeka ·
3. aastatuhat eKr
3.
3. aastatuhat eKr ja Traaklased · 3. aastatuhat eKr ja Vana-Kreeka ·
323 eKr
Aasta 323 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist, Vana-Rooma ajaarvamise järgi 431 ab urbe condita.
323 eKr ja Traaklased · 323 eKr ja Vana-Kreeka ·
4. sajand eKr
4.
4. sajand eKr ja Traaklased · 4. sajand eKr ja Vana-Kreeka ·
5. sajand eKr
5.
5. sajand eKr ja Traaklased · 5. sajand eKr ja Vana-Kreeka ·
7. sajand eKr
7.
7. sajand eKr ja Traaklased · 7. sajand eKr ja Vana-Kreeka ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Traaklased ja Vana-Kreeka ühist
- Millised on sarnasused Traaklased ja Vana-Kreeka
Võrdlus Traaklased ja Vana-Kreeka
Traaklased on 58 suhted, samas Vana-Kreeka 397. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 7.03% = 32 / (58 + 397).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Traaklased ja Vana-Kreeka. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
