Sarnasusi Tuumareaktsioon ja Tuumkütus
Tuumareaktsioon ja Tuumkütus on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomituum, Alfaosake, Deuteerium, E = mc², Elektronvolt, Gammakiirgus, Keemiline element, Kineetiline energia, Liitium, Neutron, Nukleonid, Prooton, Radioaktiivsus, Tuumaenergia, Tuumalõhustumine.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Tuumareaktsioon · Aatomituum ja Tuumkütus ·
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Alfaosake ja Tuumareaktsioon · Alfaosake ja Tuumkütus ·
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Deuteerium ja Tuumareaktsioon · Deuteerium ja Tuumkütus ·
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
E = mc² ja Tuumareaktsioon · E = mc² ja Tuumkütus ·
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Elektronvolt ja Tuumareaktsioon · Elektronvolt ja Tuumkütus ·
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Gammakiirgus ja Tuumareaktsioon · Gammakiirgus ja Tuumkütus ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Tuumareaktsioon · Keemiline element ja Tuumkütus ·
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Kineetiline energia ja Tuumareaktsioon · Kineetiline energia ja Tuumkütus ·
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Liitium ja Tuumareaktsioon · Liitium ja Tuumkütus ·
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Neutron ja Tuumareaktsioon · Neutron ja Tuumkütus ·
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Nukleonid ja Tuumareaktsioon · Nukleonid ja Tuumkütus ·
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Prooton ja Tuumareaktsioon · Prooton ja Tuumkütus ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Radioaktiivsus ja Tuumareaktsioon · Radioaktiivsus ja Tuumkütus ·
Tuumaenergia
Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
Tuumaenergia ja Tuumareaktsioon · Tuumaenergia ja Tuumkütus ·
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Tuumalõhustumine ja Tuumareaktsioon · Tuumalõhustumine ja Tuumkütus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tuumareaktsioon ja Tuumkütus ühist
- Millised on sarnasused Tuumareaktsioon ja Tuumkütus
Võrdlus Tuumareaktsioon ja Tuumkütus
Tuumareaktsioon on 32 suhted, samas Tuumkütus 121. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 9.80% = 15 / (32 + 121).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tuumareaktsioon ja Tuumkütus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: