Sisukord
197 suhted: Aadria meri, Austria ertshertsogkond, Austria hertsogkond, Austria keiser, Austria keisririik, Austria Sileesia, Austria-Ungari, Austria-Ungari kompromiss, Švaabimaa, Čechy, Bautzen, Béla IV, Böömimaa valitsejate loend, Brandenburgi mark, Broumov, Defenestratsioon, Ertshertsog, Esimene maailmasõda, Felipe II, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Ferdinand II, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich Suur, Friedrich V (Pfalzi kuurvürst), Friuli mark, Görlitz, Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Habsburgide monarhia, Hohenstaufenid, Hradčany, Hrob, Hussiidid, Innocentius III, Iseseisvus, Jagelloonid, Jan Žižka, Jan Hus, János I Zápolya, Jiří Poděbradyst, Kaliningrad, Karl I (Austria-Ungari), Karl IV, Karl V, Karli ülikool, Katoliku kirik, Kazimierz III, Kärnteni hertsogkond, Keisririigi ringkonnad, ... Laienda indeks (147 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Aadria meri
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Austria ertshertsogkond
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Austria hertsogkond
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Austria keiser
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Austria keisririik
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Austria Sileesia
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Austria-Ungari
Austria-Ungari kompromiss
Austria-Ungari vapp (alates 1915. aastast) Austria-Ungari kompromiss (saksa keeles Ausgleich, ungari keeles Kiegyezés) oli 1867.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Austria-Ungari kompromiss
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Švaabimaa
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Čechy
Bautzen
Bautzen (ülemsorbi keeles Budyšin) on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Bautzeni kreisi keskus.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Bautzen
Béla IV
Béla IV (1206 – 3. mai 1270) oli Ungari kuningas aastatel 1235–1270.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Béla IV
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Böömimaa valitsejate loend
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Brandenburgi mark
Broumov
Broumov (saksa keeles Braunau) on linn Tšehhis Hradec Králové maakonnas Náchodi ringkonnas.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Broumov
Defenestratsioon
Defenestratsioon ehk aknast välja viskamine ehk aknast alla viskamine oli eriti hiliskeskaegsel ja varauusaegsel Böömimaal levinud tava väljendada rahulolematust valitsevate võimudega.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Defenestratsioon
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ertshertsog
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Esimene maailmasõda
Felipe II
Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Felipe II
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand II
Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ferdinand II
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Friedrich Suur
Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)
Friedrich V (26. august 1596 – 29. november 1632 Mainz) oli Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst 1610–1623 ja Böömimaa kuningas Friedrich I nime all 1619–1620.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Friuli mark
Görlitz
Linnapanoraam idast, 1575 Görlitz on linn Saksamaa idaosas Saksimaal, Görlitzi kreisi keskus.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Görlitz
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Habsburgid
Habsburgid-Lotringid
Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Habsburgid-Lotringid
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Habsburgide monarhia
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Hohenstaufenid
Hradčany
Vaade Hradčanyle Petříni tornist Piiskopiloss Hradčany on Praha linnaosa, mis ümbritseb Tšehhi kuningate residentsiks olnud Praha linnust.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Hradčany
Hrob
Hrob (saksa keeles Klostergrab) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Teplice ringkonnas.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Hrob
Hussiidid
Hussiidid olid 15.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Hussiidid
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Innocentius III
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Iseseisvus
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Jagelloonid
Jan Žižka
Jan Žižka portree 16. sajandi teisest poolest Jan Žižka (u. 1360 Trocnov (tänapäeval Borovany osa) – 11. oktoober 1424 Přibyslav) oli hussiitide juht.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Jan Žižka
Jan Hus
Jan Hus (umbes 1370 – 6. juuli 1415 Konstanz) oli tšehhi usureformaator ja filosoof.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Jan Hus
János I Zápolya
János I Zápolya János I Zápolya ehk János I Szapolyai (1487 – 22. juuli 1540) oli Ungari rivaalkuningas 1526–1540 ning samal ajal ka Osmanite riigi vasallriigi Ida-Ungari kuningriigi esimene valitseja.
Vaata Tšehhi kuningriik ja János I Zápolya
Jiří Poděbradyst
Poděbrady Jiří ausammas Kunštátis Jiří Poděbradyst ehk Jiří Kunštátist ja Poděbradyst (ka: Poděbrady või Podiebrad või: Georg Podiebrad; tšehhi Jiří z Poděbrad ehk Jiří z Kunštátu a Poděbrad, saksapäraselt Georg von Podiebrad; 23.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Jiří Poděbradyst
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kaliningrad
Karl I (Austria-Ungari)
Karl I (17. august 1887 Persenbeugi loss, Persenbeug-Gottsdorf, Alam-Austria, Austria-Ungari – 1. aprill 1922 Funchal, Madeira, Portugal) oli viimane Austria keiser ja Ungari kuningas (Károly IV) aastail 1916–1918.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Karl I (Austria-Ungari)
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Karl IV
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Karl V
Karli ülikool
Karli ülikool Karli Ülikool Prahas (ka lihtsalt Karli Ülikool; tšehhi keeles Univerzita Karlova v Praze; inglise keeles Charles University in Prague või lihtsalt Charles University; ladina keeles Universitas Carolina; saksa keeles Karls-Universität zu Prag) on Tšehhi vanim ja suurim ülikool.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Karli ülikool
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Katoliku kirik
Kazimierz III
Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kazimierz III
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kärnteni hertsogkond
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Keisririigi ringkonnad
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kesk-Euroopa
Keskriigid
Ferdinand I. Keskriigid ehk Nelikliit (saksa keeles Mittelmächte, ungari keeles Központi hatalmak, bulgaaria keeles Централни сили, türgi keeles İttifak Devletleri) oli Esimese maailmasõja aegne sõjaline liit.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Keskriigid
Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kolmekümneaastane sõda
Konrad IV (Saksa kuningas)
Konrad IV (1227–1254) oli Saksa ja Sitsiilia kuningas 1250–1254, Friedrich II poeg.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Konrad IV (Saksa kuningas)
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kraini mark
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kraków
Kroitser
Berni kroitser 1776. aastast. Kroitser (saksa keeles Kreuzer, Kreutzer, varem ka Creutzer; lühend sageli Kr või Xr) oli väike hõbemünt või vaskmünt Lõuna-Saksamaal, Austrias ja Šveitsis.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kroitser
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Kuurvürst
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ladina keel
Ladislaus Postumus
Ladislaus Postumus ehk Ladislaus Posthumus (22. veebruar 1440 Komárno – 23. november 1457 Praha) oli Böömimaa kuningas (Ladislav I, tšehhi keeles Ladislav Pohrobek), Ungari kuningas (László V või László VI) ja Austria ertshertsog.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ladislaus Postumus
Lajos I
kuningas Ludwik I Lajos I (hääldus; ka Lajos Suur, ungari I. Nagy Lajos; 5. märts 1326 – 10. september 1382) oli Ungari kuningas alates 1342 ning Poola kuningas (Ludwik I nime all) alates 1370 kuni oma surmani.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Lajos I
Lajos II
Lajos II Tiziani maalil (1526) Lajos II ehk Ludvik II (1. juuli 1506 – 29. august 1526) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas 1516 kuni surmani.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Lajos II
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Lausitz
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Lausitzi mark
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Lechi lahing (955)
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Leedu suurvürstiriik
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Luksemburgi dünastia
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Luksemburgi krahvkond
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Luterlus
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Maria Theresia
Matthias (Saksa-Rooma keiser)
Matthias Matthias (24. veebruar 1557 – 20. märts 1619) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog aastast 1612, Ungari kuningas aastast 1608 (Mátyás II nime all) ja Böömimaa kuningas (Matyáš) aastast 1611 kuni surmani.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Matthias (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)
Mátyás I
Mátyás I Mátyás I Corvin ehk Mátyás Hunyadi (ungaripäraselt Hunyadi Mátyás, latiniseeritult Matthias Corvinus) (23. veebruar 1443 – 6. aprill 1490) oli Ungari ja Horvaatia kuningas alates 1457.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Mátyás I
Mohácsi lahing
Mohácsi lahing türgi miniatuuril Mohácsi lahing toimus 29. augustil 1526 Suleiman Toreda juhitud Türgi vägede ja Ungari kuningriigi vägede vahel Lõuna-Ungaris Mohácsi linna lähedal.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Mohácsi lahing
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Monarhia
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Morava
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Napoleoni sõjad
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Osmanite riik
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Otakar II
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto V (Baieri)
Otto V (u.1346 – 15. november 1379) oli Baieri hertsog ja Brandenburgi kuurvürst kui Otto VII.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Otto V (Baieri)
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Paavst
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Põhjala ristisõjad
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Přemysliidid
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Personaalunioon
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Pfalzi kuurvürstkond
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Philipp (Saksa kuningas)
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Piastide dünastia
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Poola
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Poola Kuningriik
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Praha
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Preisi ristisõda
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Preisimaa
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Preislased
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Protestantism
Reform
Reform (ladina sõnast reformare 'muutma') on ümberkorraldus, uuendus ja mõnes ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu tehtud muudatus.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Reform
Residents
Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Residents
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ristisõjad
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Roomlaste kuningas
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf II
Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Rudolf II
Ruprecht (Saksa kuningas)
Ruprecht (1352–1410) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1400–1410.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ruprecht (Saksa kuningas)
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Saali dünastia
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Saksa keel
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Saksa kuningas
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Saksa ordu
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Saksamaa
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Saksi dünastia
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Saksimaa kuurvürstiriik
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Sileesia
Sileesia hertsogkonnad
Sileesia hertsogkonnad tekkisid aastal 1138 Piastide loodud esialgse Sileesia hertsogkonna arvukatest jagunemistest.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Sileesia hertsogkonnad
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Steiermargi hertsogkond
Sudeedid
Lääne-Sudeetides Sudeedid (tšehhi ja poola keeles Sudety; saksa keeles Sudeten) on mäestik Euroopas, peamiselt Tšehhi ja Poola piiril.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Sudeedid
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Vaata Tšehhi kuningriik ja Suur-Määri riik
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Suur-Poola
Taaler
Saksa ja Austria taalrid. All keskel on võrdluseks Ameerika Ühendriikide 25-sendine (läbimõõt 24 mm) Taaler oli suur hõbemünt, mida kasutati Euroopas peaaegu 400 aastat.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Taaler
Tábor
Tábor (saksa keeles Tabor) on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas, Tábori ringkonna halduskeskus.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tábor
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tšehhi
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tšehhi keel
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tšehhi krooni maad
Tšehhi lipp
Tšehhi lipp Tšehhi lipp on Tšehhi Vabariigi lipp.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tšehhi lipp
Tšehhi Sileesia
Tšehhi Sileesia on ajalooline piirkond.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tšehhi Sileesia
Tšehhi vapp
Tšehhi vapp Tšehhi vapp on Tšehhi Vabariigi riigivapp.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tšehhi vapp
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tšehhid
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tüüringi
Türgi sultan
Türgi sultaniteks nimetatakse Osmanite riigi valitsejaid, kes kandsid 1382.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Türgi sultan
Tiitel
Tiitel on koos nimega kasutatav sõna või liide, mis viitab näiteks seisusele või teaduskraadile.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tiitel
Tsisleitaania
Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Tsisleitaania
Ulászló II
Ulászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ulászló II
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningas
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningriik
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Ungari vürstiriik
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Vasall
Václav II
Václav II portree 14. sajandi käsikirjalises Zbraslavi kroonikas Václav II (poola keeles Wacław II Czeski, saksa keeles Wenzel II; 27. september 1271 – 21. juuni 1305) oli Přemysliidide dünastiasse kuuluv Böömimaa kuningas (1278–1305), Krakówi hertsog (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Václav II
Václav III
Vaclav III nime all on tuntud.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Václav III
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Viin
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Vytautas
Wenzel (Saksa kuningas)
Wenzel (26. veebruar 1361 – 16. august 1419) oli Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas 1378–1400 ja Böömimaa kuningas (Wenceslaus IV või Václav IV, mõnikord hüüti ka "Joodikuks") 1378.
Vaata Tšehhi kuningriik ja Wenzel (Saksa kuningas)
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Vaata Tšehhi kuningriik ja Wittelsbachi dünastia
1085
1085.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1085
11. sajand
11.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 11. sajand
1246
1246.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1246
1251
1251.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1251
1252
1252.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1252
1253
1253.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1253
1254
1254.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1254
1260
1260.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1260
1269
1269.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1269
1273
1273.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1273
1276
1276.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1276
1278
1278.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1278
1306
1306.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1306
1308
1308.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1308
1309
1309.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1309
1313
1313.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1313
1346
1346.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1346
1347
1347.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1347
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1356. aasta kuldbulla
1378
1378.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1378
1382
1382.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1382
1383
1383.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1383
1387
1387.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1387
1396
1396.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1396
1397
1397.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1397
1400
1400.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1400
1410
1410.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1410
1411
1411.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1411
1415
1415.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1415
1419
Sajandid: 14. sajand - 15. sajand - 16. sajand Aastakümned: 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad 1400. aastad – 1410. aastad – 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad 1460. aastad Aastad: 1414 1415 1416 1417 1418 – 1419 – 1420 1421 1422 1423 1424 ------------- 1419 (MCDXIX) oli 15.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1419
1421
1421.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1421
1430
1430.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1430
1433
1433.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1433
1436
1436.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1436
1437
1437.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1437
1440
1440.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1440
1452
1452.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1452
1457
1457.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1457
1458
1458.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1458
1468
1468.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1468
1471
1471.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1471
1478
1478.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1478
1490
1490.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1490
1516
1516.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1516
1526
1526.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1526
1564
1564.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 1564
23. mai
23.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 23. mai
895
895.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 895
896
896.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 896
897
897.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 897
906
906.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 906
973
973.
Vaata Tšehhi kuningriik ja 973
Tuntud ka kui Böömi kuningriik, Böömimaa kuningriik.