Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Uexküll ja Uexküll-Güldenband
Uexküll ja Uexküll-Güldenband on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Baltisakslased, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Härgla mõis, Ingeri, Kiltsi mõis, Konrad von Uexküll, Kristiina, Läänemaa, Ooberst, Paadrema mõis, Rootsi rüütelkond, Tallinna toomkirik, Vabahärra, Vappepitaaf, Vasad, 23. august.
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Uexküll · Baltisakslased ja Uexküll-Güldenband ·
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Uexküll · Eestimaa ja Uexküll-Güldenband ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Eestimaa rüütelkond ja Uexküll · Eestimaa rüütelkond ja Uexküll-Güldenband ·
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Eestimaa rüütelkonna maanõunik ja Uexküll · Eestimaa rüütelkonna maanõunik ja Uexküll-Güldenband ·
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend ja Uexküll · Eestimaa rüütelkonna peameeste loend ja Uexküll-Güldenband ·
Härgla mõis
Peahoone eestvaates Peahoone otsa- ja tagakülg Ait Valitsejamaja Mõisa park Härgla mõis (saksa keeles Herküll) oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.
Härgla mõis ja Uexküll · Härgla mõis ja Uexküll-Güldenband ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Uexküll · Ingeri ja Uexküll-Güldenband ·
Kiltsi mõis
Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010 Vaade härrastemajale paremalt Vaade härrastemajale vasakult Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Kiltsi mõis ja Uexküll · Kiltsi mõis ja Uexküll-Güldenband ·
Konrad von Uexküll
Konrad (Conrad) von Uexküll oli mitme Uexküllide suguvõsa esindaja nimi.
Konrad von Uexküll ja Uexküll · Konrad von Uexküll ja Uexküll-Güldenband ·
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Kristiina ja Uexküll · Kristiina ja Uexküll-Güldenband ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Läänemaa ja Uexküll · Läänemaa ja Uexküll-Güldenband ·
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Ooberst ja Uexküll · Ooberst ja Uexküll-Güldenband ·
Paadrema mõis
Paadrema mõis aastal 2020. Vasakul ait, paremal tõllakuur, taga keskel peahoone ase. Paadrema mõis (saksa keeles Padenorm) oli rüütlimõis Läänemaal Hanila kihelkonnas.
Paadrema mõis ja Uexküll · Paadrema mõis ja Uexküll-Güldenband ·
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Rootsi rüütelkond ja Uexküll · Rootsi rüütelkond ja Uexküll-Güldenband ·
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Tallinna toomkirik ja Uexküll · Tallinna toomkirik ja Uexküll-Güldenband ·
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uexküll ja Vabahärra · Uexküll-Güldenband ja Vabahärra ·
Vappepitaaf
Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf Niguliste kirikus Vappepitaaf on epitaafi ja surnusildi funktsioone ühendav enamasti puust nikerdatud polükroomne aadlivapina kujundatud mälestustahvel koos mälestustekstiga, mis on aadlisoost surnu mälestuseks kirikusse üles seatud.
Uexküll ja Vappepitaaf · Uexküll-Güldenband ja Vappepitaaf ·
Vasad
Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.
Uexküll ja Vasad · Uexküll-Güldenband ja Vasad ·
23. august
23.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Uexküll ja Uexküll-Güldenband ühist
- Millised on sarnasused Uexküll ja Uexküll-Güldenband
Võrdlus Uexküll ja Uexküll-Güldenband
Uexküll on 180 suhted, samas Uexküll-Güldenband 85. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 7.17% = 19 / (180 + 85).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Uexküll ja Uexküll-Güldenband. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
