Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ugandi ja Vaiga

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ugandi ja Vaiga

Ugandi vs. Vaiga

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala. Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Sarnasusi Ugandi ja Vaiga

Ugandi ja Vaiga on 42 ühist asja (Unioonpeedia): Adramaa, Andres Adamson, Anti Selart, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Raamat, Enn Tarvel, Evald Tõnisson, Harri Moora, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Huno Rätsep, Ivar Leimus, Järvamaa, Jogentagana, Keel ja Kirjandus, Kesk-Eesti väikemaakonnad, Latgalid, Lembit Jaanits, Liivimaa ristisõda, Linda Kaljundi, Marika Mägi, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Muinaskihelkond, Narva jõgi, Novgorodi vürst, Otepää, Paul Alvre, Richard Kleis, Riho Grünthal, ..., Riia peapiiskopkond, Ristimine, Sakala, Silvia Laul, Soopoolitse, Sulev Vahtre, Tālava, Tšuudid, Valdemar II, Vello Lõugas, Virumaa, Vjatško. Laienda indeks (12 rohkem) »

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Adramaa ja Ugandi · Adramaa ja Vaiga · Näe rohkem »

Andres Adamson

Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.

Andres Adamson ja Ugandi · Andres Adamson ja Vaiga · Näe rohkem »

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Anti Selart ja Ugandi · Anti Selart ja Vaiga · Näe rohkem »

Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.

Eesti Ajaloomuuseum ja Ugandi · Eesti Ajaloomuuseum ja Vaiga · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Eesti Raamat ja Ugandi · Eesti Raamat ja Vaiga · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Enn Tarvel ja Ugandi · Enn Tarvel ja Vaiga · Näe rohkem »

Evald Tõnisson

Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Evald Tõnisson ja Ugandi · Evald Tõnisson ja Vaiga · Näe rohkem »

Harri Moora

Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).

Harri Moora ja Ugandi · Harri Moora ja Vaiga · Näe rohkem »

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Heiki Valk ja Ugandi · Heiki Valk ja Vaiga · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Henriku Liivimaa kroonika ja Ugandi · Henriku Liivimaa kroonika ja Vaiga · Näe rohkem »

Huno Rätsep

Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).

Huno Rätsep ja Ugandi · Huno Rätsep ja Vaiga · Näe rohkem »

Ivar Leimus

Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.

Ivar Leimus ja Ugandi · Ivar Leimus ja Vaiga · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Järvamaa ja Ugandi · Järvamaa ja Vaiga · Näe rohkem »

Jogentagana

Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.

Jogentagana ja Ugandi · Jogentagana ja Vaiga · Näe rohkem »

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Keel ja Kirjandus ja Ugandi · Keel ja Kirjandus ja Vaiga · Näe rohkem »

Kesk-Eesti väikemaakonnad

Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.

Kesk-Eesti väikemaakonnad ja Ugandi · Kesk-Eesti väikemaakonnad ja Vaiga · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Latgalid ja Ugandi · Latgalid ja Vaiga · Näe rohkem »

Lembit Jaanits

Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.

Lembit Jaanits ja Ugandi · Lembit Jaanits ja Vaiga · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Liivimaa ristisõda ja Ugandi · Liivimaa ristisõda ja Vaiga · Näe rohkem »

Linda Kaljundi

Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.

Linda Kaljundi ja Ugandi · Linda Kaljundi ja Vaiga · Näe rohkem »

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.

Marika Mägi ja Ugandi · Marika Mägi ja Vaiga · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Mõõgavendade ordu ja Ugandi · Mõõgavendade ordu ja Vaiga · Näe rohkem »

Mõhu

Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Mõhu ja Ugandi · Mõhu ja Vaiga · Näe rohkem »

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Muinaskihelkond ja Ugandi · Muinaskihelkond ja Vaiga · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Narva jõgi ja Ugandi · Narva jõgi ja Vaiga · Näe rohkem »

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Novgorodi vürst ja Ugandi · Novgorodi vürst ja Vaiga · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.

Otepää ja Ugandi · Otepää ja Vaiga · Näe rohkem »

Paul Alvre

Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.

Paul Alvre ja Ugandi · Paul Alvre ja Vaiga · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Richard Kleis ja Ugandi · Richard Kleis ja Vaiga · Näe rohkem »

Riho Grünthal

Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.

Riho Grünthal ja Ugandi · Riho Grünthal ja Vaiga · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Riia peapiiskopkond ja Ugandi · Riia peapiiskopkond ja Vaiga · Näe rohkem »

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Ristimine ja Ugandi · Ristimine ja Vaiga · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Sakala ja Ugandi · Sakala ja Vaiga · Näe rohkem »

Silvia Laul

Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.

Silvia Laul ja Ugandi · Silvia Laul ja Vaiga · Näe rohkem »

Soopoolitse

Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.

Soopoolitse ja Ugandi · Soopoolitse ja Vaiga · Näe rohkem »

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Sulev Vahtre ja Ugandi · Sulev Vahtre ja Vaiga · Näe rohkem »

Tālava

Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.

Tālava ja Ugandi · Tālava ja Vaiga · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Tšuudid ja Ugandi · Tšuudid ja Vaiga · Näe rohkem »

Valdemar II

Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Ugandi ja Valdemar II · Vaiga ja Valdemar II · Näe rohkem »

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Ugandi ja Vello Lõugas · Vaiga ja Vello Lõugas · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Ugandi ja Virumaa · Vaiga ja Virumaa · Näe rohkem »

Vjatško

Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.

Ugandi ja Vjatško · Vaiga ja Vjatško · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ugandi ja Vaiga

Ugandi on 163 suhted, samas Vaiga 108. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 15.50% = 42 / (163 + 108).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ugandi ja Vaiga. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »