Ava Google MapsisSisukord
135 suhted: Armeenlased, Aserbaidžaanlased, Augustiputš, Žõtomõri oblast, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ÜRO Julgeolekunõukogu, Bessaraabia, Bolševikud, Bugeac, Bukoviina, Bulgaarlased, Demograafia, Dnipro, Eraomand, Gagauusid, Galiitsia, Harkiv, Hind, Holodomor, II Rzeczpospolita, Industrialiseerimine, Ivano-Frankivski oblast, Jossif Stalin, Juudid, Karpaatide-Ukraina Vabariik, Külm sõda, Kiiev, Kolhoos, Kollektiviseerimine, Kreeklased, Krimm, Krimmi oblast, Krimmi poolsaar, Krimmitatarlased, Kulak, Lääne-Ukraina, Liiduvabariik, Lvivi oblast, Mariupol, Marksism, Moldaavia ANSV, Moldaavia NSV, Moldovlased, Must meri, Mustlased, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Nõukogude-Poola sõda, NKVD, Odessa, ... Laienda indeks (85 rohkem) »
- 20. sajand Ukrainas
- Nõukogude Liidu liiduvabariigid
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Vaata Ukraina NSV ja Armeenlased
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups.
Vaata Ukraina NSV ja Aserbaidžaanlased
Augustiputš
Punase väljaku läheduses Augustiputš oli 18.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.
Vaata Ukraina NSV ja Augustiputš
Žõtomõri oblast
Horodkivka küla katoliku kirik Žõtomõri oblastis 2013. aastal Žõtomõri oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Ukraina NSV ja Žõtomõri oblast
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Vaata Ukraina NSV ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO Julgeolekunõukogu
ÜRO Julgeolekunõukogu saal New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine.
Vaata Ukraina NSV ja ÜRO Julgeolekunõukogu
Bessaraabia
Bessaraabia ja Bukoviina koos tänapäeva riigipiiridega Bessaraabia (rumeenia keeles Basarabia, ukraina keeles Бессарабія) on maa-ala Pruti ja Dnestri jõe vahel.
Vaata Ukraina NSV ja Bessaraabia
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Vaata Ukraina NSV ja Bolševikud
Bugeac
Budžak eri aegadel. Bessaraabia on roheline Rumeenia ajaloolised piirkonnad. Moldaavia eri piirkonnad on punakates toonides, Budžak on lillakaspunane Budžak (kollane) tänapäeva Ukrainas Budžak (rumeenia Bugeac, ukraina ja bulgaaria Буджак, gagauusi ja türgi Bucak, poola Budziak, saksa Budschak) on piirkond Euroopas Moldova lõuna- ja Ukraina edelaosas.
Vaata Ukraina NSV ja Bugeac
Bukoviina
Bukoviina (rumeenia ja ladina keeles Bucovina, ukraina keeles Буковина (Bukovõna), ungari ja türgi keeles Bukovina, saksa keeles Bukowina, Buchenland) on ajalooline piirkond Euroopas Rumeenia põhja- ja Ukraina lääneosas.
Vaata Ukraina NSV ja Bukoviina
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Vaata Ukraina NSV ja Bulgaarlased
Demograafia
Demograafiliste andmete esitamiseks eri piirkondade kohta võidaks sageli kasutada kaarte. Maailma riikide kaart rahvastiku suuruse järgi Demograafia (kreeka keelest – δῆμος dēmos inimesed, γράφω graphō kirjeldus) ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi (sünnid, surmad, ränne), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.
Vaata Ukraina NSV ja Demograafia
Dnipro
Dnipro kesklinn Dnipro (varem eesti keeles Dnipropetrovsk ja venepäraselt Dnepropetrovsk) on linn Ukrainas, Dnipropetrovski oblasti keskus.
Vaata Ukraina NSV ja Dnipro
Eraomand
Eraomand (harvem kasutatud sõna eraomandus) on eraisikute ja eraettevõtete õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme.
Vaata Ukraina NSV ja Eraomand
Gagauusid
Gagauusid Gagauusid (endanimetus Gagauzlar) on turgi rahvas, kes elab peamiselt Moldova eristaatusega autonoomses piirkonnas Gagauusias (Gagauz-Yeri).
Vaata Ukraina NSV ja Gagauusid
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Ukraina NSV ja Galiitsia
Harkiv
Pommitusel kahjustatud hoone lammutustööd Harkivis 2023. aasta 25. jaanuaril Harkiv (ukr. Харків; varem oli eesti keeles kasutusel venepärane nimi Harkov) on linn Ukrainas, Harkivi oblasti keskus.
Vaata Ukraina NSV ja Harkiv
Hind
Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas.
Vaata Ukraina NSV ja Hind
Holodomor
Suurim näljahäda mustaga tähistatud aladel. A – teravilja tarbiv piirkond, B – teravilja tootev piirkond, C ja C1 – endiste kasakate piirkond. 3. Karjala, 7. Moskva oblast, 10. Valgevene, 11. Kesk-Mustmulla oblast, 12. Ukraina, 13. Kesk-Volga oblast, 14. Tatarstan, 15.
Vaata Ukraina NSV ja Holodomor
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Vaata Ukraina NSV ja II Rzeczpospolita
Industrialiseerimine
Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910 Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.
Vaata Ukraina NSV ja Industrialiseerimine
Ivano-Frankivski oblast
Ivano-Frankivski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Lääne-Ukrainas.
Vaata Ukraina NSV ja Ivano-Frankivski oblast
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5.
Vaata Ukraina NSV ja Jossif Stalin
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Ukraina NSV ja Juudid
Karpaatide-Ukraina Vabariik
Karpaatide-Ukraina Vabariik, kaasaegses kirjanduses tuntud ka kui Ruteenia, oli Tšehhoslovakkia lagunemisel tekkinud ja mõned päevad iseseisvana toiminud riik.
Vaata Ukraina NSV ja Karpaatide-Ukraina Vabariik
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Vaata Ukraina NSV ja Külm sõda
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Ukraina NSV ja Kiiev
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Vaata Ukraina NSV ja Kolhoos
Kollektiviseerimine
Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Vaata Ukraina NSV ja Kollektiviseerimine
Kreeklased
+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.
Vaata Ukraina NSV ja Kreeklased
Krimm
See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).
Vaata Ukraina NSV ja Krimm
Krimmi oblast
Krimmi oblast oli haldusüksus Vene NFSV koosseisus 1945–1954 ning Ukraina NSV koosseisus 1954–1991.
Vaata Ukraina NSV ja Krimmi oblast
Krimmi poolsaar
Krimmi poolsaar Krimmi poolsaare satelliidipilt Mangup Kale küngas, Bahtšisarai rajoonis, Zalisne küla lähistel 2017. aastal Krimmi poolsaar (kreeka keeles Ταυρική Taurikē; ukraina keeles Кримський півострів; krimmitatari keeles Qırım yarımadası; vene keeles Крымский полуостров) on poolsaar Euroopa kaguosas Musta mere põhjarannikul.
Vaata Ukraina NSV ja Krimmi poolsaar
Krimmitatarlased
Krimmitatarlaste rahvuslipp Krimmitatarlased (endanimetus qırımtatarlar või qırımlar) on turgi rahvas, Krimmi põlisrahvas.
Vaata Ukraina NSV ja Krimmitatarlased
Kulak
Kulak (vene keeles кулак 'rusikas') on pejoratiiv, mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised.
Vaata Ukraina NSV ja Kulak
Lääne-Ukraina
Ukraina jaotus. Läänepoolsed alad on tähistatud oranžiga Lääne-Ukraina on Austria-Ungari ja Rzeczpospolita koosseisu kuulunud praeguse Ukraina alad.
Vaata Ukraina NSV ja Lääne-Ukraina
Liiduvabariik
Liiduvabariik oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus.
Vaata Ukraina NSV ja Liiduvabariik
Lvivi oblast
Roztotšia looduskaitseala Lvivi oblastis 2019. aastal Lvivi oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina lääneosas.
Vaata Ukraina NSV ja Lvivi oblast
Mariupol
Mariupol (varem ka Pavlovsk ja Ždanov) on linn Ukrainas Donetski oblastis.
Vaata Ukraina NSV ja Mariupol
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Vaata Ukraina NSV ja Marksism
Moldaavia ANSV
Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendatult Moldaavia ANSV, rumeenia keeles Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească) oli Nõukogude Liidu haldusüksus (autonoomne vabariik) Ukraina NSV koosseisus.
Vaata Ukraina NSV ja Moldaavia ANSV
Moldaavia NSV
Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Sovietică Socialistă Moldovenească, vene keeles Молдавская Советская Социалистическая Республика, tuntud lühendatult ka kui Moldaavia NSV, MNSV või lihtsalt Moldaavia või Moldova), oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1991.
Vaata Ukraina NSV ja Moldaavia NSV
Moldovlased
Rahvariietes moldovlaste esinemine Moldovlased, keda mõnikord nimetatakse ka moldaavlasteks (rumeenia keeles moldoveni, moldova kirillitsas молдовень), on Moldova Vabariigi suurim etniline rühm (2014. aasta seisuga 75,1% elanikkonnast) ning märkimisväärne vähemus nii Rumeenias, Ukrainas ja Venemaal kui ka Itaalias.
Vaata Ukraina NSV ja Moldovlased
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Ukraina NSV ja Must meri
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Vaata Ukraina NSV ja Mustlased
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Ukraina NSV ja Nõukogude Liit
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Ukraina NSV ja Nõukogude Venemaa
Nõukogude-Poola sõda
Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.
Vaata Ukraina NSV ja Nõukogude-Poola sõda
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Vaata Ukraina NSV ja NKVD
Odessa
Odessa (ukraina keeles Одеса) on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus.
Vaata Ukraina NSV ja Odessa
Odessa oblast
Odessa oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina lõunaosas Musta mere ääres.
Vaata Ukraina NSV ja Odessa oblast
Pariisi rahukonverents
Wilson Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes.
Vaata Ukraina NSV ja Pariisi rahukonverents
Plaanimajandus
Plaanimajandus, mida mõnikord nimetatakse ka käsumajanduseks, on osa bürokratistlikust ühiskonnakorraldusest ja sotsiaalriigi majandusmudelist, milles valitsus- või parteiametnikud haldavad riigi omandit ja juhivad majandustegevust domineerivast ideoloogilisest kontseptsioonist lähtudes.
Vaata Ukraina NSV ja Plaanimajandus
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Ukraina NSV ja Poola
Poola Teises maailmasõjas
Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945.
Vaata Ukraina NSV ja Poola Teises maailmasõjas
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Ukraina NSV ja Poolakad
Riia rahu
Riia rahu sõlmiti Vene SFNV (ka Valgevene NSV nimel) ja Ukraina NSV (ühelt poolt) ning Poola (teiselt poolt) vahel 18. märtsil 1921 Läti pealinnas Riias.
Vaata Ukraina NSV ja Riia rahu
Rivne oblast
Rivne oblast (varem ka venepäraselt Rovno oblast) on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Ukraina NSV ja Rivne oblast
Rubla
Rubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik.
Vaata Ukraina NSV ja Rubla
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Ukraina NSV ja Rumeenia
Rumeenia Kuningriik
Rumeenia Kuningriik (rumeenia: Regatul României) oli konstitutsiooniline monarhia, mis eksisteeris 13.
Vaata Ukraina NSV ja Rumeenia Kuningriik
Rumeenia Sotsialistlik Vabariik
Rumeenia Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Socialistă România, RSR; 1947–1965 Rumeenia Rahvavabariik, Republica Populară Romînă, RPR) oli aastatel 1947–1989 eksisteerinud marksistik-leninistlik üheparteiline kommunistlik riik.
Vaata Ukraina NSV ja Rumeenia Sotsialistlik Vabariik
Rumeenlased
Rumeenlaste diasporaa Rumeenlased (endanimetus români) on Rumeenias elav romaani rahvas.
Vaata Ukraina NSV ja Rumeenlased
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Ukraina NSV ja Saksa keisririik
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Ukraina NSV ja Sakslased
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Vaata Ukraina NSV ja Slaavi keeled
Sudža
Sudža on linn Venemaal Kurski oblastis, Sudža rajooni keskus.
Vaata Ukraina NSV ja Sudža
Taga-Karpaadi oblast
Petrose mägi, Karpaatia looduskaitseala, Taga-Karpaatia 2013. aastal Taga-Karpaatia ehk Taga-Karpaadi oblast (ukraina keeles Закарпатська область) on 1. järgu haldusüksus Ukraina lääneosas.
Vaata Ukraina NSV ja Taga-Karpaadi oblast
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Vaata Ukraina NSV ja Talu
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Ukraina NSV ja Tatarlased
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Vaata Ukraina NSV ja Tšehhoslovakkia
Tšernivtsi oblast
Tšernivtsi oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Ukraina NSV ja Tšernivtsi oblast
Ternopil
Ternopil (ukraina keeles Тернопіль, vene keeles Тернополь Ternopol, kuni aastani 1944 Tarnopil või Tarnopol) on linn Ukrainas, Ternopili oblasti keskus.
Vaata Ukraina NSV ja Ternopil
Ternopili oblast
Ternopili oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Ukraina NSV ja Ternopili oblast
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Ukraina NSV ja Ukraina
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Vaata Ukraina NSV ja Ukraina ajalugu
Ukraina Autokefaalne Õigeusu Kirik
UAÕK endine peakirik Ukraina Autokefaalne Õigeusu Kirik (ukraina keeles Українська автокефальна православна церква, lühendatult УАПЦ) oli aastatel 1990–2018 Ukrainas tegutsenud kanooniliselt tunnustamata õigeusu kirik.
Vaata Ukraina NSV ja Ukraina Autokefaalne Õigeusu Kirik
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Ukraina NSV ja Ukraina keel
Ukraina kultuur
Krimmis Ukraina kultuur on moodustunud lääne, ida ja lõuna tsivilisatsioonide koosmõjul: säilinud mälestiste seas on näiteks sküütide kurgaanid, kindlustused, linnad, kultuurinäited Tripilja, Tšernjahhivi, Zarubõntsi (nimetused pärinevad Kiievi piirkonna samanimelistest küladest).
Vaata Ukraina NSV ja Ukraina kultuur
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Vaata Ukraina NSV ja Ukraina NSV
Ukraina NSV lipp
23pxUkraina NSV lipp 1949–1991 Ukraina NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse (1919–1922 Punaarmee poolt vallutatud ala) Ukraina NSV lipp.
Vaata Ukraina NSV ja Ukraina NSV lipp
Ukraina NSV vapp
Ukraina NSV vapp 1949-1991 Ukraina NSV vapp oli NSV Liidu haldusüksuse (1919–1922 Punaarmee vallutatud alad) Ukraina NSV vapp.
Vaata Ukraina NSV ja Ukraina NSV vapp
Ukraina Rahvavabariik
Ukraina Rahvavabariik (ukraina keeles Українська Народна Республіка) oli tänapäeva Ukraina alal tegutsenud riik aastatel 1917–1921.
Vaata Ukraina NSV ja Ukraina Rahvavabariik
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Ukraina NSV ja Ukrainlased
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Ukraina NSV ja Ungarlased
Vabrik
Bertha Evelyn Jaques, "Tehased Chicago jõel" (kuivnõel, 1904) Vabrik või tehas (vanasti manufaktuur) on tööstushoone, kus töölised toodavad kaupu või juhivad masinaid, mis neid toodavad.
Vaata Ukraina NSV ja Vabrik
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Ukraina NSV ja Valgevene NSV
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Ukraina NSV ja Valgevenelased
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Ukraina NSV ja Vene Õigeusu Kirik
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Ukraina NSV ja Vene keel
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.
Vaata Ukraina NSV ja Vene NFSV
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Ukraina NSV ja Venelased
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Ukraina NSV ja Venemaa Keisririik
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Vaata Ukraina NSV ja Venemaa kodusõda
Viisaastak
Viisaastak oli NSV Liidus aastatel 1928–1942 ja 1946–1991 rakendatud rahvamajanduse planeerimise ja arendamise süsteem, mis koosnes viieaastastest tsüklitest.
Vaata Ukraina NSV ja Viisaastak
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Vaata Ukraina NSV ja Volõõnia
Volõõnia oblast
Volõõnia oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Ukraina NSV ja Volõõnia oblast
Zbrutš
Zbrutši jõgi (ukraina keeles Збруч) on Dnepri jõe vasakpoolne lisajõgi, mis voolab läbi Lääne-Ukraina.
Vaata Ukraina NSV ja Zbrutš
1. november
1.
Vaata Ukraina NSV ja 1. november
10. märts
10.
Vaata Ukraina NSV ja 10. märts
11. detsember
11.
Vaata Ukraina NSV ja 11. detsember
13. märts
13.
Vaata Ukraina NSV ja 13. märts
14. veebruar
14.
Vaata Ukraina NSV ja 14. veebruar
17. detsember
17.
Vaata Ukraina NSV ja 17. detsember
17. veebruar
17.
Vaata Ukraina NSV ja 17. veebruar
18. aprill
18.
Vaata Ukraina NSV ja 18. aprill
18. jaanuar
18.
Vaata Ukraina NSV ja 18. jaanuar
18. märts
18.
Vaata Ukraina NSV ja 18. märts
18. veebruar
18.
Vaata Ukraina NSV ja 18. veebruar
19. veebruar
19.
Vaata Ukraina NSV ja 19. veebruar
1917
1917.
Vaata Ukraina NSV ja 1917
1918
1918.
Vaata Ukraina NSV ja 1918
1919
1919.
Vaata Ukraina NSV ja 1919
1920
1920.
Vaata Ukraina NSV ja 1920
1924
1924.
Vaata Ukraina NSV ja 1924
1934
1934.
Vaata Ukraina NSV ja 1934
1939
1939.
Vaata Ukraina NSV ja 1939
1940
1940.
Vaata Ukraina NSV ja 1940
1945
1945.
Vaata Ukraina NSV ja 1945
1946
1946.
Vaata Ukraina NSV ja 1946
1948
1948.
Vaata Ukraina NSV ja 1948
1949
1949.
Vaata Ukraina NSV ja 1949
1954
1954.
Vaata Ukraina NSV ja 1954
1991
1991.
Vaata Ukraina NSV ja 1991
2. august
2.
Vaata Ukraina NSV ja 2. august
2. juuli
2.
Vaata Ukraina NSV ja 2. juuli
23. november
23.
Vaata Ukraina NSV ja 23. november
24. august
24.
Vaata Ukraina NSV ja 24. august
25. jaanuar
25.
Vaata Ukraina NSV ja 25. jaanuar
29. juuni
29.
Vaata Ukraina NSV ja 29. juuni
30. jaanuar
30.
Vaata Ukraina NSV ja 30. jaanuar
4. märts
4.
Vaata Ukraina NSV ja 4. märts
8. juuli
8.
Vaata Ukraina NSV ja 8. juuli
8. märts
8.
Vaata Ukraina NSV ja 8. märts
9. september
9.
Vaata Ukraina NSV ja 9. september
Vaata ka
20. sajand Ukrainas
- Jekaterinoslavi kubermang
- Ukraina NSV
Nõukogude Liidu liiduvabariigid
- Armeenia NSV
- Aserbaidžaani NSV
- Buhhaara NSV
- Eesti NSV
- Gruusia NSV
- Horezmi NSV
- Karjala-Soome NSV
- Kasahhi NSV
- Kirgiisi NSV
- Läti NSV
- Leedu NSV
- Liiduvabariik
- Moldaavia NSV
- Tadžiki NSV
- Taga-Kaukaasia SFNV
- Turkmeeni NSV
- Ukraina NSV
- Usbeki NSV
- Vene NFSV
Tuntud ka kui Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Ukraina SNV, Ukraina Sotsialistlik Nõukogude Vabariik.