Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ungari ja Ungari Rahvavabariik
Ungari ja Ungari Rahvavabariik on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Budapest, Forint, Himnusz, Imre Nagy, János Kádár, Mátyás Rákosi, Nõukogude Liit, Teine Ungari vabariik, Ungari ülestõus (1956), Ungari keel, Ungari Nõukogude Vabariik, Varssavi Lepingu Organisatsioon.
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Budapest ja Ungari · Budapest ja Ungari Rahvavabariik ·
Forint
Forint on Ungari rahaühik.
Forint ja Ungari · Forint ja Ungari Rahvavabariik ·
Himnusz
"Himnusz" (ungari keeles "Hümn") on Ungari rahvushümn, tuntud ka esireaga "Isten áldd meg a magyart" ("Issand, kaitse ungarlast...").
Himnusz ja Ungari · Himnusz ja Ungari Rahvavabariik ·
Imre Nagy
Imre Nagy (7. juuni 1896 Kaposvár – 16. juuni 1958 Budapest) oli Ungari poliitik.
Imre Nagy ja Ungari · Imre Nagy ja Ungari Rahvavabariik ·
János Kádár
János Kádár (1977) János Kádár (sünninimi János Czermanik, hiljem János Csermanek; 26. mai 1912 Rijeka – 6. juuli 1989 Budapest) oli Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane.
János Kádár ja Ungari · János Kádár ja Ungari Rahvavabariik ·
Mátyás Rákosi
Mátyás Rákosi Mátyás Rákosi (sünninimi Mátyás Rosenfeld; 9. märts 1892 – 5. veebruar 1971) oli Ungari riigitegelane.
Mátyás Rákosi ja Ungari · Mátyás Rákosi ja Ungari Rahvavabariik ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Ungari · Nõukogude Liit ja Ungari Rahvavabariik ·
Teine Ungari vabariik
Teine Ungari vabariik (ungari: Második Magyar Köztársaság) oli parlamentaarne vabariik, mis asutati pärast Ungari kuningriigi lagunemist 1.
Teine Ungari vabariik ja Ungari · Teine Ungari vabariik ja Ungari Rahvavabariik ·
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Ungari ja Ungari ülestõus (1956) · Ungari ülestõus (1956) ja Ungari Rahvavabariik ·
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Ungari ja Ungari keel · Ungari Rahvavabariik ja Ungari keel ·
Ungari Nõukogude Vabariik
Béla Kun, 1919. aasta Ungari revolutsiooni juht Ungari Nõukogude Vabariik (ungari keeles Magyarországi Tanácsköztársaság või Magyarországi Szocialista Szövetséges Tanácsköztársaság; neist viimane oli põhiseaduse järgi riigi ametlik nimi 23. juunist kuni 1. augustini) oli lühiajaline sõltumatu kommunistlik riik, mis loodi Ungaris Esimese maailmasõja tagajärjel.
Ungari ja Ungari Nõukogude Vabariik · Ungari Nõukogude Vabariik ja Ungari Rahvavabariik ·
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Ungari ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Ungari Rahvavabariik ja Varssavi Lepingu Organisatsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ungari ja Ungari Rahvavabariik ühist
- Millised on sarnasused Ungari ja Ungari Rahvavabariik
Võrdlus Ungari ja Ungari Rahvavabariik
Ungari on 192 suhted, samas Ungari Rahvavabariik 26. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 5.50% = 12 / (192 + 26).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ungari ja Ungari Rahvavabariik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
