Sarnasusi Urvaste kihelkond ja Võrumaa
Urvaste kihelkond ja Võrumaa on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Kanepi kihelkond, Karula kihelkond, Kihelkond, Liivimaa kubermang, Põhjasõda, Saksa keel, Tartu piiskopkond, Ugandi, Võru keel, Võru kreis.
Kanepi kihelkond
Liivimaa kubermangu Võru kreis Mellini atlases (1798) Kanepi kirik Kanepi kihelkond (lühend Kan; saksa keeles Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Kanepi kihelkond ja Urvaste kihelkond · Kanepi kihelkond ja Võrumaa ·
Karula kihelkond
Karula kihelkond (lühend Krl; saksa keeles Kirchspiel Karolen) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Karula kihelkond ja Urvaste kihelkond · Karula kihelkond ja Võrumaa ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Kihelkond ja Urvaste kihelkond · Kihelkond ja Võrumaa ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Liivimaa kubermang ja Urvaste kihelkond · Liivimaa kubermang ja Võrumaa ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Urvaste kihelkond · Põhjasõda ja Võrumaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Saksa keel ja Urvaste kihelkond · Saksa keel ja Võrumaa ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Tartu piiskopkond ja Urvaste kihelkond · Tartu piiskopkond ja Võrumaa ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Ugandi ja Urvaste kihelkond · Ugandi ja Võrumaa ·
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Urvaste kihelkond ja Võru keel · Võru keel ja Võrumaa ·
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Urvaste kihelkond ja Võrumaa ühist
- Millised on sarnasused Urvaste kihelkond ja Võrumaa
Võrdlus Urvaste kihelkond ja Võrumaa
Urvaste kihelkond on 67 suhted, samas Võrumaa 72. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 7.19% = 10 / (67 + 72).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Urvaste kihelkond ja Võrumaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: