Kiiremini kui brauser!
77 suhted: Algkeel, Östersund, Bauska, Dmitri Tsvetkov, Eelrooma rauaaeg, Eesti, Eesti keel, Eesti Keele Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Teaduste Akadeemia, Elna Adler, Emakeel, Emakeele Sihtasutus, Gustav Ränk, Heinike Heinsoo, Helsingi, Helsingi Ülikool, Hilisrauaaeg, Idamurre, Ingeri, Isuri kõrgustik, Isuri keel, Isurid, Joensuu Ülikool, Jyväskylä Ülikool, Kirderanniku murded, Kreevini keel, Lauga jõgi, Lauri Kettunen, Lauri Posti, Läänemeresoome keeled, Läti, Liet-Lávlut, Merle Leppik, Murre, Paul Ariste, Põhjaeesti hõimumurre, Põhjaeesti murded, Raud-Ants, Rooma rauaaeg, Saami keeled, Soome-ugri keeled, Soomlased, Suue, Tallinn, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tiit-Rein Viitso, ..., Uurali keeled, Vadjalased, Vadjamaa, Valter Lang, Venelased, Venemaa, Viikingiaeg, 1800, 1928, 1930, 1932, 1935, 1961, 1968, 1980, 1986, 1989, 1990, 1993, 1994, 1995, 1996, 1998, 2000, 2003, 2008, 2010. Laienda indeks (27 rohkem) »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Vadja keel ja Algkeel · Näe rohkem »
Östersund
Östersund on linn Rootsis Jämtlandi lääni ja Östersundi valla keskus ja ainuke linn.
Uus!!: Vadja keel ja Östersund · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Vadja keel ja Bauska · Näe rohkem »
Dmitri Tsvetkov
Dmitri Tsvetkov.Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv, EAA 2100.1.16962, leht 4p Dmitri Tsvetkov (vadja keeles Dmitri Pavlovic Tsvetkov; 18. (vkj) / 30. oktoober 1890 Jõgõperä, Lužitsõ vald, Jamburgi maakond – 26. august 1930 Narva) oli vadja päritolu Venemaa ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane.
Uus!!: Vadja keel ja Dmitri Tsvetkov · Näe rohkem »
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vadja keel ja Eelrooma rauaaeg · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vadja keel ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Vadja keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Keele Instituut
EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.
Uus!!: Vadja keel ja Eesti Keele Instituut · Näe rohkem »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Vadja keel ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Vadja keel ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Elna Adler
Elna Adler (sündinud Elna Valter, eestistatult Valdre; 24. juuli 1929 Savala küla, Maidla vald – 22. märts 2007 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, filoloogiakandinaat (1958).
Uus!!: Vadja keel ja Elna Adler · Näe rohkem »
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Uus!!: Vadja keel ja Emakeel · Näe rohkem »
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Uus!!: Vadja keel ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »
Gustav Ränk
Gustav Ränk, 1938 Gustav Ränk (pastell) Gustav Ränk (18. veebruar (ukj) 1902 Nõmme küla, Karja kihelkond, Saaremaa – 5. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.
Uus!!: Vadja keel ja Gustav Ränk · Näe rohkem »
Heinike Heinsoo
Heinike Heinsoo (sündinud 5. mail 1956 Tartus) on eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitdotsent.
Uus!!: Vadja keel ja Heinike Heinsoo · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Vadja keel ja Helsingi · Näe rohkem »
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Uus!!: Vadja keel ja Helsingi Ülikool · Näe rohkem »
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Uus!!: Vadja keel ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Uus!!: Vadja keel ja Idamurre · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Vadja keel ja Ingeri · Näe rohkem »
Isuri kõrgustik
Isuri kõrgustik ehk Isuri lavamaa (vene keeles Ижорская возвышенность ehk Ижорское плато) on kõrgustik Leningradi oblasti lääneosas, Ordoviitsiumi lavamaa suurim osa.
Uus!!: Vadja keel ja Isuri kõrgustik · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Vadja keel ja Isuri keel · Näe rohkem »
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Uus!!: Vadja keel ja Isurid · Näe rohkem »
Joensuu Ülikool
Joensuu Ülikool on ülikool Joensuus Soomes.
Uus!!: Vadja keel ja Joensuu Ülikool · Näe rohkem »
Jyväskylä Ülikool
Jyväskylä Ülikool (soome keeles Jyväskylän yliopisto; lühend JY) on avalik-õiguslik ülikool Jyväskyläs.
Uus!!: Vadja keel ja Jyväskylä Ülikool · Näe rohkem »
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Uus!!: Vadja keel ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »
Kreevini keel
Kreevini keel oli Lätis Bauska linna lähedal räägitud vadja keele vorm, mida kuni 19.
Uus!!: Vadja keel ja Kreevini keel · Näe rohkem »
Lauga jõgi
Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.
Uus!!: Vadja keel ja Lauga jõgi · Näe rohkem »
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Uus!!: Vadja keel ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »
Lauri Posti
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Uus!!: Vadja keel ja Lauri Posti · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Vadja keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Vadja keel ja Läti · Näe rohkem »
Liet-Lávlut
Liet-Lávlut (ka Liet, Liet Ynternasjonaal) on Euroopa vähemus- ja regionaalkeelte lauluvõistlus, mida korraldatakse kord aastas alates 2003.
Uus!!: Vadja keel ja Liet-Lávlut · Näe rohkem »
Merle Leppik
Merle Leppik (ka: Merle-Mall Leppik; sündinud 1936) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Vadja keel ja Merle Leppik · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Vadja keel ja Murre · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Vadja keel ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Põhjaeesti hõimumurre
Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.
Uus!!: Vadja keel ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Vadja keel ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Raud-Ants
Raud-Ants eesti folk metal-ansambel, mis ühendab eesti vanemat rahvalaulu ja raskemat rock-muusikat.
Uus!!: Vadja keel ja Raud-Ants · Näe rohkem »
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vadja keel ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Vadja keel ja Saami keeled · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Vadja keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Vadja keel ja Soomlased · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Vadja keel ja Suue · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Vadja keel ja Tallinn · Näe rohkem »
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Uus!!: Vadja keel ja Tarandkalme · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Vadja keel ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Vadja keel ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Vadja keel ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Vadja keel ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Vadja keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Vadja keel ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Uus!!: Vadja keel ja Vadjamaa · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Vadja keel ja Valter Lang · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Vadja keel ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Vadja keel ja Venemaa · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Vadja keel ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Vadja keel ja 1800 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Vadja keel ja 1928 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Vadja keel ja 1930 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Vadja keel ja 1932 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Vadja keel ja 1935 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Vadja keel ja 1961 · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: Vadja keel ja 1968 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Vadja keel ja 1980 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Vadja keel ja 1986 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Vadja keel ja 1989 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Vadja keel ja 1990 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Vadja keel ja 1993 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Vadja keel ja 1994 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Vadja keel ja 1995 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Vadja keel ja 1996 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Vadja keel ja 1998 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Vadja keel ja 2000 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Vadja keel ja 2003 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Vadja keel ja 2008 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Vadja keel ja 2010 · Näe rohkem »
