Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Vana-Liivimaa ja Virumaa
Vana-Liivimaa ja Virumaa on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Alutaguse kihelkond, Eesti, Eestimaa, Erik XIV, Harjumaa, Järvamaa, Kihelkond, Lübecki õigus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Narva, Narva foogtkond, Riia, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Saaremaa, Saksa ordu, Taani kuningas, Tallinn, Tartu piiskopkond, Vasknarva foogtkond, Vene-Liivi sõda, 13. sajand, 15. sajand.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Vana-Liivimaa · Albert (Riia piiskop) ja Virumaa ·
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Alutaguse kihelkond ja Vana-Liivimaa · Alutaguse kihelkond ja Virumaa ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Vana-Liivimaa · Eesti ja Virumaa ·
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Vana-Liivimaa · Eestimaa ja Virumaa ·
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Erik XIV ja Vana-Liivimaa · Erik XIV ja Virumaa ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Vana-Liivimaa · Harjumaa ja Virumaa ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Järvamaa ja Vana-Liivimaa · Järvamaa ja Virumaa ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Kihelkond ja Vana-Liivimaa · Kihelkond ja Virumaa ·
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Lübecki õigus ja Vana-Liivimaa · Lübecki õigus ja Virumaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Vana-Liivimaa · Liivi sõda ja Virumaa ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ja Virumaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ordu ja Virumaa ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa · Mõõgavendade ordu ja Virumaa ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Moskva tsaar ja Vana-Liivimaa · Moskva tsaar ja Virumaa ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Vana-Liivimaa · Moskva tsaaririik ja Virumaa ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Vana-Liivimaa · Narva ja Virumaa ·
Narva foogtkond
Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Narva foogtkond ja Vana-Liivimaa · Narva foogtkond ja Virumaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia ja Vana-Liivimaa · Riia ja Virumaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa · Riia peapiiskopkond ja Virumaa ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Vana-Liivimaa · Rootsi ja Virumaa ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Saaremaa ja Vana-Liivimaa · Saaremaa ja Virumaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Saksa ordu ja Vana-Liivimaa · Saksa ordu ja Virumaa ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Taani kuningas ja Vana-Liivimaa · Taani kuningas ja Virumaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Tallinn ja Vana-Liivimaa · Tallinn ja Virumaa ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Tartu piiskopkond ja Virumaa ·
Vasknarva foogtkond
Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vana-Liivimaa ja Vasknarva foogtkond · Vasknarva foogtkond ja Virumaa ·
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vana-Liivimaa ja Vene-Liivi sõda · Vene-Liivi sõda ja Virumaa ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Vana-Liivimaa · 13. sajand ja Virumaa ·
15. sajand
15.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Vana-Liivimaa ja Virumaa ühist
- Millised on sarnasused Vana-Liivimaa ja Virumaa
Võrdlus Vana-Liivimaa ja Virumaa
Vana-Liivimaa on 148 suhted, samas Virumaa 315. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 6.26% = 29 / (148 + 315).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Vana-Liivimaa ja Virumaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
