Sarnasusi Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern
Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Gotthard Kettler, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kuramaa hertsog, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Limbaži, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond, Zygmunt II August, 16. sajand.
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa · Gotthard Kettler ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Vana-Liivimaa · Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Kuramaa hertsog ja Vana-Liivimaa · Kuramaa hertsog ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Vana-Liivimaa · Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Liivimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa · Liivimaa hertsogkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Limbaži ja Vana-Liivimaa · Limbaži ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia ja Vana-Liivimaa · Riia ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Riia peapiiskop ja Vana-Liivimaa · Riia peapiiskop ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa · Riia peapiiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Saare-Lääne piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Saksa ordu ja Vana-Liivimaa · Saksa ordu ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Tartu piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vana-Liivimaa ja Zygmunt II August · Wilhelm von Hohenzollern ja Zygmunt II August ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Vana-Liivimaa · 16. sajand ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern ühist
- Millised on sarnasused Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern
Võrdlus Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern
Vana-Liivimaa on 148 suhted, samas Wilhelm von Hohenzollern 158. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 4.90% = 15 / (148 + 158).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: