Sarnasusi Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg
Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Cēsis, Eesti, Eestimaa, Eestimaa hertsogkond, Foogt, Hansa Liit, Katoliiklus, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Läti, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Narva, Riia, Riia peapiiskop, Riigivürst, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Taani kuningas, Tallinn, Tartu, Tartu piiskopkond, Valmiera, Virumaa, Wilhelm von Hohenzollern, 15. sajand, 16. sajand.
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Vana-Liivimaa · Cēsis ja Wolter von Plettenberg ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Vana-Liivimaa · Eesti ja Wolter von Plettenberg ·
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Vana-Liivimaa · Eestimaa ja Wolter von Plettenberg ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eestimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa · Eestimaa hertsogkond ja Wolter von Plettenberg ·
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Foogt ja Vana-Liivimaa · Foogt ja Wolter von Plettenberg ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Hansa Liit ja Vana-Liivimaa · Hansa Liit ja Wolter von Plettenberg ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Vana-Liivimaa · Katoliiklus ja Wolter von Plettenberg ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Kuramaa piiskop ja Vana-Liivimaa · Kuramaa piiskop ja Wolter von Plettenberg ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuramaa piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Kuramaa piiskopkond ja Wolter von Plettenberg ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Vana-Liivimaa · Läti ja Wolter von Plettenberg ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ordu ja Wolter von Plettenberg ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu maameister ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ordu maameister ja Wolter von Plettenberg ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Vana-Liivimaa · Narva ja Wolter von Plettenberg ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia ja Vana-Liivimaa · Riia ja Wolter von Plettenberg ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Riia peapiiskop ja Vana-Liivimaa · Riia peapiiskop ja Wolter von Plettenberg ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Riigivürst ja Vana-Liivimaa · Riigivürst ja Wolter von Plettenberg ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Saare-Lääne piiskopkond ja Wolter von Plettenberg ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Saksa ordu ja Vana-Liivimaa · Saksa ordu ja Wolter von Plettenberg ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Vana-Liivimaa · Saksa-Rooma keiser ja Wolter von Plettenberg ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Vana-Liivimaa · Saksa-Rooma riik ja Wolter von Plettenberg ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Taani kuningas ja Vana-Liivimaa · Taani kuningas ja Wolter von Plettenberg ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Tallinn ja Vana-Liivimaa · Tallinn ja Wolter von Plettenberg ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Tartu ja Vana-Liivimaa · Tartu ja Wolter von Plettenberg ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Tartu piiskopkond ja Wolter von Plettenberg ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Valmiera ja Vana-Liivimaa · Valmiera ja Wolter von Plettenberg ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vana-Liivimaa ja Virumaa · Virumaa ja Wolter von Plettenberg ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern · Wilhelm von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Vana-Liivimaa · 15. sajand ja Wolter von Plettenberg ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Vana-Liivimaa · 16. sajand ja Wolter von Plettenberg ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg ühist
- Millised on sarnasused Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg
Võrdlus Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg
Vana-Liivimaa on 148 suhted, samas Wolter von Plettenberg 279. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 6.79% = 29 / (148 + 279).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: