Ava Google MapsisSisukord
134 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Antonio Possevino, Daugava, Daugavpils, Dünaburgi komtuur, Detlev Plate, Ernst von Ratzeburg, Galiitsia, Gerhard von Jork, Goswin von Herike, Gotthard Kettler, Gregorius XIII, Guillebert de Lannoy, Heitemasin, Ivan III, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Jersika, Jersika vürstiriik, Jesuiidid, Kalkūni, Koadjuutorivaenus, Komtuur, Krustpils, Latgale, Lätlased, Līksna, Leedu, Leedu suurvürst, Legaat, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Liivimaa vojevoodkond, Ludza, Lutsi ordulinnus, Magdeburgi õigus, Moskva suurvürst, Napoleon I, Naujene vald, Ordumeister, Paavst, Põhja-Euroopa, Põhjasõda, Polotski vürstiriik, Poola kuningas, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Rēzekne, Rēzekne ordulinnus, ... Laienda indeks (84 rohkem) »
- Augšdaugava piirkond
- Daugavpilsi ajalugu
- Läti linnused
- Liivi ordu linnused
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Albrecht von Hohenzollern
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Antonio Possevino
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Daugava
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Daugavpils
Dünaburgi komtuur
Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Dünaburgi komtuur
Detlev Plate
Detlev Plate (ka Detlof, Detleff; surnud 1555) oli Liivi ordu liige ja Sēlpilsi foogt aastatel 1531–1547.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Detlev Plate
Ernst von Ratzeburg
Ernst von Ratzeburg (Ernst von Rassburg; surnud 5. märtsil 1279) oli Liivi Ordu maameister aastail 1273–1279.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Ernst von Ratzeburg
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Galiitsia
Gerhard von Jork
Gerhard von Jork (ka Iorke, Ioerck, Iocke) oli Liivi ordu maameister aastatel 1309–1322.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Gerhard von Jork
Goswin von Herike
Goswin von Herike (ka Herreke; surnud 10. septembril 1359) oli Liivi ordu maameister aastatel 1345–1359.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Goswin von Herike
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Gotthard Kettler
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Gregorius XIII
Guillebert de Lannoy
Guillebert de Lannoy Guillebert de Lannoy (1386–1462) oli flaami päritolu Burgundia sõjaväelane ja diplomaatJennifer Speake.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Guillebert de Lannoy
Heitemasin
Heitemasin (ka katapult)Ain Mäesalu (2001).
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Heitemasin
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Ivan III
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Ivan Julm
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu
Jersika
Jersika (saksa keeles Gerzika, Gercike, Gerceke, Zargrad; vene keeles Царьград, Ерсика, Герцике; teised nimetused: Gercike, Gerdeke, Gerseke, Gertzeke, Locus Castri in Gerzeke, monte Gerzieche, Gersika, Gerzeke, Gerzike) on küla (vidējciems) Lätis, Jersika vallas Līvāni piirkonnas, Daugava paremal kaldal.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Jersika
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Jersika vürstiriik
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Jesuiidid
Kalkūni
Kalkūni on küla (lielciems) Lätis, Augšdaugava piirkonnas, Daugavpils-Vilniuse raudtee ääres.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Kalkūni
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Koadjuutorivaenus
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Komtuur
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Krustpils
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Latgale
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Lätlased
Līksna
Līksna (vanasti ka Leiksna) on küla (vidējciems) Lätis Augšdaugava piirkonnas.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Līksna
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Leedu
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Leedu suurvürst
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Legaat
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Liivi sõda
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Liivimaa ordu
Liivimaa vojevoodkond
Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Liivimaa vojevoodkond
Ludza
Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Ludza
Lutsi ordulinnus
Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Lutsi ordulinnus
Magdeburgi õigus
Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum 1257. aastast, see põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Magdeburgi õigus
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Moskva suurvürst
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Napoleon I
Naujene vald
Naujene vald (läti keeles Naujenes pagasts) on vald Lätis Augšdaugava piirkonnas.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Naujene vald
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Ordumeister
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Paavst
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Põhja-Euroopa
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Põhjasõda
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Polotski vürstiriik
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Poola kuningas
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Preisimaa
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Preisimaa hertsog
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Rēzekne
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Rēzekne ordulinnus
Sälkorg
Sügavale mäekülje sisse lõikunud sälkorg Šotimaal. Sälkorg Norras. Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Sälkorg
Sēlpilsi foogt
Sēlpilsi foogt (saksa keeles Vogt von Selburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sēlpilsi foogtkonda.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Sēlpilsi foogt
Sēlpilsi foogtilinnus
Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Sēlpilsi foogtilinnus
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Staarost
Tornlinnus
Tornlinnus (ebatäpselt ka tornilinnus) on linnusetüüp, mille põhiosa on bergfriid või donžoon.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Tornlinnus
Urbanus IV
Urbanus IV (Jacques Pantaléon; 1195 või 1200 – 2. oktoober 1264) oli paavst 1261–1264.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Urbanus IV
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Vana-Liivimaa
Vecpils
Vecpilsi katoliku kirik Vecpils (vanasti ka Dižlāņi või Lāņi) on küla (vidējciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas, Vecpilsi valla halduskeskus.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Vecpils
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Venemaa
Vundament
Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Vundament
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Vytautas
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika on Liivi ordu krooniku Wartberge Hermanni umbes 1372 koostatud kroonika.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika
Wilhelm Neumann
Johann Wilhelm Carl Neumann (1849–1919) Johann Wilhelm Carl Neumann (5. oktoober 1849 Grevesmühlen, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriik – 6. märts 1919 Riia) oli Mecklenburgi päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Wilhelm Neumann
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Wilhelm von Fürstenberg
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja Zygmunt II August
1209
1209.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1209
1224
1224.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1224
1230
1230.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1230
1239
1239.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1239
1264
1264.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1264
1273
1273.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1273
1275
1275.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1275
1277
1277.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1277
1279
1279.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1279
1281
1281.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1281
1305
1305.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1305
1312
1312.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1312
1313
1313.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1313
1343
1343.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1343
1347
1347.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1347
1367
1367.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1367
1396
1396.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1396
1403
1403.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1403
1413
1413.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1413
1418
1418.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1418
1435
1435.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1435
1451
1451.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1451
1480
1480.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1480
1481
1481.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1481
1493
1493.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1493
1520
1520.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1520
1535
1535.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1535
1543
1543.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1543
1554
1554.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1554
1556
1556.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1556
1557
1557.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1557
1558
1558.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1558
1559
1559.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1559
1560
1560.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1560
1561
1561.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1561
1562
1562.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1562
1563
1563.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1563
1564
1564.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1564
1566
1566.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1566
1569
1569.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1569
1577
1577.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1577
1578
1578.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1578
1582
1582.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1582
1583
1583.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1583
1588
1588.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1588
1600
1600.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1600
1611
1611.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1611
1626
1626.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1626
1629
1629.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1629
1655
1655.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1655
1656
1656.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1656
1667
1667.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1667
1671
1671.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1671
1677
1677.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1677
1700
1700.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1700
1721
1721.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1721
1772
1772.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1772
1810
1810.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1810
1826
1826.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1826
1842
1842.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1842
1861
1861.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1861
1863
1863.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1863
1880
1880.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1880
1888
1888.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1888
1981
1981.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1981
1996
1996.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 1996
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 2000
2008
2008.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 2008
5. märts
5.
Vaata Vana-Väina ordulinnus ja 5. märts
Vaata ka
Augšdaugava piirkond
- Šēnheida mõis
- Ambeļi
- Augšdaugava piirkond
- Bebrene mõis
- Daugavpilsi lennujaam
- Eglaine vald
- Ilga mõis
- Ilūkste
- Jaunsvente mõis
- Kalkūni
- Lociki
- Līksna
- Naujene vald
- Riči järv
- Subate
- Tabore
- Vana-Väina ordulinnus
- Vecsaliena mõis
- Višķi
- Červonka
Daugavpilsi ajalugu
- Vana-Väina ordulinnus
Läti linnused
- Šlokenbeka vasallilinnus
- Aizkraukle ordulinnus
- Aizpute ordulinnus
- Alsunga loss
- Aluliina ordulinnus
- Alūksne loss
- Asti ordulinnus
- Atsele ordulinnus
- Bauska ordulinnus
- Dünamünde ordulinnus
- Dobele ordulinnus
- Dole piiskopilinnus
- Dundaga piiskopilinnus
- Embūte piiskopilinnus
- Grobiņa ordulinnus
- Jaunpilsi loss
- Koknese piiskopilinnus
- Krimulda piiskopilinnus
- Krustpilsi piiskopilinnus
- Kuldīga ordulinnus
- Läti linnuste loend
- Lielstraupe loss
- Lielvārde piiskopilinnus
- Lutsi ordulinnus
- Nurmuiža mõis
- Piltene piiskopilinnus
- Preiļi loss
- Rauna piiskopilinnus
- Riia loss
- Ruhja ordulinnus
- Rēzekne ordulinnus
- Salatsi piiskopilinnus
- Sigulda ordulinnus
- Sigulda uus loss
- Turaida piiskopilinnus
- Võnnu ordulinnus
- Vana-Pebalgi piiskopilinnus
- Vana-Väina ordulinnus
- Ventspilsi ordulinnus
- Viļaka piiskopilinnus
- Volmari ordulinnus
- Ēdole loss
Liivi ordu linnused
- Aizkraukle ordulinnus
- Aizpute ordulinnus
- Alsunga loss
- Aluliina ordulinnus
- Asti ordulinnus
- Atsele ordulinnus
- Bauska ordulinnus
- Burtnieki
- Dünamünde ordulinnus
- Dobele ordulinnus
- Dundaga piiskopilinnus
- Haapsalu piiskopilinnus
- Jaunpilsi loss
- Koknese piiskopilinnus
- Kuldīga ordulinnus
- Laiuse ordulinnus
- Limbaži
- Lutsi ordulinnus
- Narva Hermanni linnus
- Paide
- Rakvere
- Riia loss
- Ruhja ordulinnus
- Rēzekne ordulinnus
- Sigulda ordulinnus
- Sēlpilsi foogtilinnus
- Toompea loss
- Tērvete
- Võnnu ordulinnus
- Vana-Väina ordulinnus
- Vastseliina piiskopilinnus
- Ventspilsi ordulinnus
- Viljandi ordulinnus
- Volmari ordulinnus
Tuntud ka kui Dünaburgi ordulinnus, Vana - Väina ordulinnus, Vana-Väina linnus.