Ava Google MapsisSisukord
169 suhted: Apteek, Boriss Šeremetev, Burchard von Dreileben, Devon, Eesti, Garnison, Haanja kõrgustik, Haanja vald, Haava-Tsäpsi, Halla, Hambaravi, Härma Mäemine müür, Heinasoo, Hinniala, Hinsa, Holsta, Ikoon, Illi (Võru), Indra küla, Innocentius VI, Ivan Julm, Jeedasküla, Juraski, Juuni, Kaagu, Kapera, Käpa, Küla, Külaoru, Kündja, Kõo (Võru), Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940), Kõrve (Võru), Kerepäälse, Kirikumäe, Kirikumäe järv, Kirikumäe maastikukaitseala, Kirikumäe soo, Kivimurd, Klassitsism, Kornitsa, Lasteaed, Lasva vald, Lauri (Rõuge), Liivakivi, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Lindora, Lindora laat, ... Laienda indeks (119 rohkem) »
Apteek
Apteegi sisustus u 1900. aastal USAs Raeapteek Tallinnas on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke maailmas Apteek on koht, kus müüakse ravimeid.
Vaata Vastseliina vald ja Apteek
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja.
Vaata Vastseliina vald ja Boriss Šeremetev
Burchard von Dreileben
Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1340–1345.
Vaata Vastseliina vald ja Burchard von Dreileben
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Vaata Vastseliina vald ja Devon
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Vastseliina vald ja Eesti
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Vaata Vastseliina vald ja Garnison
Haanja kõrgustik
Suure Munamäe vaatetornist. Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis.
Vaata Vastseliina vald ja Haanja kõrgustik
Haanja vald
Haanja vald oli vald Võru maakonnas.
Vaata Vastseliina vald ja Haanja vald
Haava-Tsäpsi
Haava-Tsäpsi on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Haava-Tsäpsi
Halla
Halla on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Halla
Hambaravi
Hambaravi on mistahes meditsiiniline protseduur, mis on seotud hammaste või lõualuudega.
Vaata Vastseliina vald ja Hambaravi
Härma Mäemine müür
Härma Mäemine müür (märts 2008) Härma Mäemine müür Härma Mäemine müür ehk Keldri müür (ka Keldre müür) on liivakivipaljand Piusa jõe kaldal.
Vaata Vastseliina vald ja Härma Mäemine müür
Heinasoo
Heinasoo on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Heinasoo
Hinniala
Hinniala on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Hinniala
Hinsa
Hinsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Hinsa
Holsta
Holsta on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Holsta
Ikoon
Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.
Vaata Vastseliina vald ja Ikoon
Illi (Võru)
Illi on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Illi (Võru)
Indra küla
Indra on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Indra küla
Innocentius VI
Innocentius VI (Étienne Aubert, 1282 – 12. september 1362) oli paavst 1352–1362.
Vaata Vastseliina vald ja Innocentius VI
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Vastseliina vald ja Ivan Julm
Jeedasküla
Jeedasküla on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Jeedasküla
Juraski
Juraski on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Juraski
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Vastseliina vald ja Juuni
Kaagu
Kaagu on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kaagu
Kapera
Kapera on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kapera
Käpa
Käpa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Käpa
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Vaata Vastseliina vald ja Küla
Külaoru
Külaoru on küla Võru maakonnas Võru vallas Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ääres.
Vaata Vastseliina vald ja Külaoru
Kündja
Kündja on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kündja
Kõo (Võru)
Kõo on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kõo (Võru)
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Kunstiühingu Pallas kunstikool, 1924.
Vaata Vastseliina vald ja Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Kõrve (Võru)
Kõrve on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kõrve (Võru)
Kerepäälse
Kerepäälse on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kerepäälse
Kirikumäe
Kirikumäe on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kirikumäe
Kirikumäe järv
Kirikumäe järv on järv Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kirikumäe järv
Kirikumäe maastikukaitseala
Kirikumäe maastikukaitseala kaart. Kirikumäe maastikukaitseala on maastikukaitseala Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kirikumäe maastikukaitseala
Kirikumäe soo
Kirikumäe soo Kirikumäe maastikukaitsealal Kirikumäe soo on soo Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kirikumäe soo
Kivimurd
Maa-alune kivimurd marmori kaevandamiseks Carraras Itaalias Kivimurruks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive (valdavalt kas ehituskive või viimistlusmaterjali).
Vaata Vastseliina vald ja Kivimurd
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Vaata Vastseliina vald ja Klassitsism
Kornitsa
Kornitsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Kornitsa
Lasteaed
Kopli lastepäevakodu – Tallinna vanim lasteaed Lasteaed on koolieelne lasteasutus, kus eelkooliealised lapsed omandavad alushariduse.
Vaata Vastseliina vald ja Lasteaed
Lasva vald
Lasva vald oli vald Võru maakonnas.
Vaata Vastseliina vald ja Lasva vald
Lauri (Rõuge)
Lauri on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Lauri (Rõuge)
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Vaata Vastseliina vald ja Liivakivi
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Vastseliina vald ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Vastseliina vald ja Liivimaa
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Vastseliina vald ja Liivimaa ordu
Lindora
Lindora on Võrumaal Võru vallas asuv küla.
Vaata Vastseliina vald ja Lindora
Lindora laat
Lindora laat 2010. aastal Lindora laat Lindora laat on Võru maakonnas Võru vallas Lindora külas igal aastal simunapäeval (28. oktoobril) peetav laat.
Vaata Vastseliina vald ja Lindora laat
Loosi
Loosi on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Loosi
Loosi vald
Eesti haldusjaotus 1925. aastal Loosi vald (saksa keeles Lobenstein) oli vald Võrumaal Vastseliina kihelkonnas ja Võru maakonnas.
Vaata Vastseliina vald ja Loosi vald
Luhte
Luhte on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Luhte
Martin Saks
Martin Saks (13. märts 1902 Imavere vald – 7. juuni 1962 Tallinn) oli eesti skulptor.
Vaata Vastseliina vald ja Martin Saks
Mäe-Kõoküla
Mäe-Kõoküla on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Mäe-Kõoküla
Möldri (Võru)
Möldri on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Möldri (Võru)
Meremäe vald
Meremäe vald oli vald Võru maakonnas.
Vaata Vastseliina vald ja Meremäe vald
Misso vald
Misso vald oli vald Võru maakonnas.
Vaata Vastseliina vald ja Misso vald
Mutsu
Mutsu on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Mutsu
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Vastseliina vald ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Vastseliina vald ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nursi
Nursi on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Nursi
Orava vald
Orava vald oli 2017.
Vaata Vastseliina vald ja Orava vald
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Vastseliina vald ja Ordumeister
Ortuma
Ortuma on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Ortuma
Orund
Orund on pikliku kujuga ebamääraste pervedega negatiivne pinnavorm.
Vaata Vastseliina vald ja Orund
Paastumaarjapäev
Paastumaarjapäev on ristiusu püha, mida tähistatakse 25. märtsil.
Vaata Vastseliina vald ja Paastumaarjapäev
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Vastseliina vald ja Paavst
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Vaata Vastseliina vald ja Paljand
Paloveere (Võru)
Paloveere on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Paloveere (Võru)
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Vaata Vastseliina vald ja Palverännak
Pari
Pari on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Pari
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Vastseliina vald ja Põhjasõda
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Vastseliina vald ja Peeter I
Perametsa (Võru)
Perametsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Perametsa (Võru)
Perearst
Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes on läbinud residentuuri või vastavad spetsialiseerumiskursused ning sooritanud perearsti eksami.
Vaata Vastseliina vald ja Perearst
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Vastseliina vald ja Pihkva
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Vaata Vastseliina vald ja Pihkva järv
Piiri kõrtsihoone
Piiri kõrts 2013. aastal Piiri kõrts talvel 2008 Piiri kõrtsihoone on 19.
Vaata Vastseliina vald ja Piiri kõrtsihoone
Piusa ürgoru matkarada
RMK Piusa ürgoru matkarada asub Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal, Võru maakonnas.
Vaata Vastseliina vald ja Piusa ürgoru matkarada
Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala
Härma Mäemine müür Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub Võru maakonnas Võru ja Setomaa valla territooriumil.
Vaata Vastseliina vald ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala
Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.
Vaata Vastseliina vald ja Piusa jõgi
Plaani Külajärv
Plaani Külajärv Plaani Külajärv (ka Külajärv, Plaani järv, Suurjärv, Plaani Küläjärv) on Võru maakonnas Rõuge vallas asuv järv.
Vaata Vastseliina vald ja Plaani Külajärv
Plessi
Plessi on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Plessi
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Vastseliina vald ja Poola kuningas
Postijaam
Saue postijaam, 19. sajand Ruunavere postijaam Valga postijaam Pikaristi postijaam Väike-Pungerja postijaam Postijaam oli kuni 19.
Vaata Vastseliina vald ja Postijaam
Puutli
Puutli (Puutli külä) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Puutli
Puutli Püha Nikolai kirik
Puutli Püha Nikolai kirik 2022. aasta aprillis. Puutli Püha Nikolai kirik, ka Puutli Niguliste kirik (võro keeles Puutli kerik) on õigeusu kirik Vastseliina kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võru maakonnas Võru vallas Puutli külas.
Vaata Vastseliina vald ja Puutli Püha Nikolai kirik
Raadi küla
Raadi on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Raadi küla
Raadi mõis
Raadi mõisa härrastemaja 1927. aastal Raadi mõisakompleks tänapäeval Droonivideo Raadi mõisast ja selle ümbrusest 2021. aasta septembris Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Vastseliina vald ja Raadi mõis
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Vaata Vastseliina vald ja Raamatukogu
Raudkivi
Maakividest ja tellistest Mooste mõisa piirdemüür ja värav Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.
Vaata Vastseliina vald ja Raudkivi
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Vastseliina vald ja Riia
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Vastseliina vald ja Rootsi
Saarde (Võru)
Saarde ehk Saartõ on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Saarde (Võru)
Savioja (Võru)
Savioja on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Savioja (Võru)
Simunapäev
Simunapäev on 28. oktoobril tähistatav apostlite Siimona ja Juuda Taddeuse mälestuspäev, neist esimese järgi on päev ka nimetuse saanud.
Vaata Vastseliina vald ja Simunapäev
Sutte
Sutte ehk Sute ehk Sutõ on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Sutte
Suur Munamägi
Suur Munamägi on kõrgendik (küngas) Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas.
Vaata Vastseliina vald ja Suur Munamägi
Tabina
Tabina on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Tabina
Tallikeste
Tallikeste ehk Tallikõstõ ehk Tallikese on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Tallikeste
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Vastseliina vald ja Tallinn
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.
Vaata Vastseliina vald ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Vastseliina vald ja Tartu piiskop
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Vastseliina vald ja Tartu piiskopkond
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Vastseliina vald ja Teine maailmasõda
Tellaste
Tellaste ehk Telläste on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Tellaste
Tsolli (Võru)
Tsolli ehk Julga on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Tsolli (Võru)
Vaarkali (Võru)
Vaarkali on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Vaarkali (Võru)
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Vaata Vastseliina vald ja Vabadusrist
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Vaata Vastseliina vald ja Vald
Vana aja päev
Vana aja päev on Võru maakonnas Võru vallas Vastseliina linnuse juures toimuv üritus, kus tutvustatakse Eesti vanema ajaga seonduvat.
Vaata Vastseliina vald ja Vana aja päev
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Vastseliina vald ja Vana-Liivimaa
Vana-Saaluse
Vana-Saaluse ehk Vana-Saalussõ on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Vana-Saaluse
Vana-Vastseliina
Vana-Vastseliina ehk Vahtsõliinamõisa ehk Vastseliina-Asunduse ehk Vastseliina küla asub Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Vana-Vastseliina
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina
Vastseliina Gümnaasium
Pildil Vastseliina Gümnaasiumi hoone. Autor: Tiim Salumägi Vastseliina Gümnaasium on Võrumaal, Võru vallas Vastseliinas asuv gümnaasium.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina Gümnaasium
Vastseliina külanõukogu
Vastseliina külanõukogu oli külanõukogu Võru rajoonis.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina külanõukogu
Vastseliina kihelkond
Vastseliina kirik Vastseliina kihelkond (lühend Vas; võru keeles Vahtsõliina kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Neuhausen) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina kihelkond
Vastseliina kirik
Vastseliina Katariina kirik on kirik Võru maakonnas Võru vallas Külaoru külas Vastseliina lähedal.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina kirik
Vastseliina koduloomuuseum
Vastseliina koduloomuuseum on Võru vallas Vastseliina asulas asuv muuseum, mis tutvustab kohalikku kultuuripärandit.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina koduloomuuseum
Vastseliina maarahva laat
Vastseliina Maarahva Laat 2023. aastal Vastseliina maarahva laat (ka Maarahva laat) on Võru maakonnas Vastseliinas toimuv rahvusvaheline laat.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina maarahva laat
Vastseliina mõis
Paljud Vastseliina mõisa hooned on tänaseks hävinud. Säilinud on aga näiteks Vastseliina mõisa kabel Vastseliina mõis (saksa keeles Schloß Neuhausen) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina mõis
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina rahvamaja
Vastseliina rahvamaja on rahvamaja, mis asub Võru maakonnas Võru vallas Vastseliina alevikus.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina rahvamaja
Vastseliina Vabadussõja mälestussammas
Vastseliina Vabadussõja mälestussammas Vastseliina Vabadussõja mälestussammas on Võru maakonnas Võru vallas Vastseliina asulas asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina Vabadussõja mälestussammas
Vastseliina vald (1939)
Vastseliina vald oli vald Võru maakonnasaastail 1939–1950.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina vald (1939)
Vastseliina vald (Vastseliina kihelkond)
Vastseliina vald (saksa keeles Neuhausen) oli vald Võrumaal Vastseliina kihelkonnas.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina vald (Vastseliina kihelkond)
Vastseliina valla lipp
Vastseliina valla lipp Vastseliina valla lipp on Võru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Vastseliina valla lipp.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina valla lipp
Vastseliina valla vapp
Vastseliina valla vapp Vastseliina valla vapp on Võru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Vastseliina valla vapp.
Vaata Vastseliina vald ja Vastseliina valla vapp
Vatsa
Vatsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Vatsa
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Vastseliina vald ja Võru
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata Vastseliina vald ja Võru maakond
Võru vald (1991)
Võru vald oli vald Võru maakonnas, mis ümbritseb Võru linna.
Vaata Vastseliina vald ja Võru vald (1991)
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Vastseliina vald ja Venemaa
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Vastseliina vald ja Viin
Viitka
Viitka on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Viitka
Voki
Voki on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vastseliina vald ja Voki
12. juuli
12.
Vaata Vastseliina vald ja 12. juuli
1342
1342.
Vaata Vastseliina vald ja 1342
1354
1354.
Vaata Vastseliina vald ja 1354
1558
1558.
Vaata Vastseliina vald ja 1558
1582
1582.
Vaata Vastseliina vald ja 1582
16. juuni
16.
Vaata Vastseliina vald ja 16. juuni
16. oktoober
16.
Vaata Vastseliina vald ja 16. oktoober
16. sajand
16.
Vaata Vastseliina vald ja 16. sajand
1625
1625.
Vaata Vastseliina vald ja 1625
1695
1695.
Vaata Vastseliina vald ja 1695
17. oktoober
17.
Vaata Vastseliina vald ja 17. oktoober
1702
1702.
Vaata Vastseliina vald ja 1702
1769
1769.
Vaata Vastseliina vald ja 1769
1772
1772.
Vaata Vastseliina vald ja 1772
18. juuni
18.
Vaata Vastseliina vald ja 18. juuni
18. oktoober
18.
Vaata Vastseliina vald ja 18. oktoober
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Vastseliina vald ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Vastseliina vald ja 19. sajand
1931
1931.
Vaata Vastseliina vald ja 1931
1935
1935.
Vaata Vastseliina vald ja 1935
1948
1948.
Vaata Vastseliina vald ja 1948
1988
1988.
Vaata Vastseliina vald ja 1988
1990. aastad
1990.
Vaata Vastseliina vald ja 1990. aastad
1991
1991.
Vaata Vastseliina vald ja 1991
1993
1993.
Vaata Vastseliina vald ja 1993
1995
1995.
Vaata Vastseliina vald ja 1995
2007
2007.
Vaata Vastseliina vald ja 2007
25. märts
25.
Vaata Vastseliina vald ja 25. märts
28. oktoober
28.
Vaata Vastseliina vald ja 28. oktoober
30. detsember
30.
Vaata Vastseliina vald ja 30. detsember
8. juuli
8.
Vaata Vastseliina vald ja 8. juuli