Sarnasusi Viirused ja Viroloogia
Viirused ja Viroloogia on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Andres Merits, Bakterid, Bakteriofaagid, Baltimore'i klassifikatsioon, DNA, DNA-viirused, Edward Jenner, Ensüüm, Geen, Geeniteraapia, Genoom, Keemiaravi, Molekulaarbioloogia, Parasitism, Peremeesorganism, Polüsahhariidid, RNA-viirused, Vaktsiin, Vaktsineerimine, Valgud, Valgusmikroskoop, Viirushaigus, Viiruste loend.
Andres Merits
Andres Merits 2009. aastal Andres Merits (sündinud 9. märtsil 1967) on eesti viroloog, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor.
Andres Merits ja Viirused · Andres Merits ja Viroloogia ·
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid ja Viirused · Bakterid ja Viroloogia ·
Bakteriofaagid
T4) ehitus Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Bakteriofaagid ja Viirused · Bakteriofaagid ja Viroloogia ·
Baltimore'i klassifikatsioon
Baltimore'i klassifikatsioon Baltimore'i klassifikatsioon on viiruste klassifikatsioonisüsteem, kus viirused jaotatakse sugukondadesse genoomi tüübi ning nende paljunemismehhanismi põhjal.
Baltimore'i klassifikatsioon ja Viirused · Baltimore'i klassifikatsioon ja Viroloogia ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Viirused · DNA ja Viroloogia ·
DNA-viirused
DNA-viirusteks (Deoxyvira) nimetatakse viirusi, mis sisaldavad pärilikku informatsiooni kandva ainena DNAd.
DNA-viirused ja Viirused · DNA-viirused ja Viroloogia ·
Edward Jenner
thumb Edward Jenner (17. mai 1749 Berkeley, Gloucestershire – 26. jaanuar 1823 Berkeley) oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini.
Edward Jenner ja Viirused · Edward Jenner ja Viroloogia ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Viirused · Ensüüm ja Viroloogia ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Viirused · Geen ja Viroloogia ·
Geeniteraapia
Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse.
Geeniteraapia ja Viirused · Geeniteraapia ja Viroloogia ·
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Genoom ja Viirused · Genoom ja Viroloogia ·
Keemiaravi
keel.
Keemiaravi ja Viirused · Keemiaravi ja Viroloogia ·
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Molekulaarbioloogia ja Viirused · Molekulaarbioloogia ja Viroloogia ·
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Parasitism ja Viirused · Parasitism ja Viroloogia ·
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Peremeesorganism ja Viirused · Peremeesorganism ja Viroloogia ·
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Polüsahhariidid ja Viirused · Polüsahhariidid ja Viroloogia ·
RNA-viirused
ikosaeedriline kapsiid RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA (ribonukleiinhape).
RNA-viirused ja Viirused · RNA-viirused ja Viroloogia ·
Vaktsiin
Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mille abil on võimalik omandada immuunsus kindlale haigusele.
Vaktsiin ja Viirused · Vaktsiin ja Viroloogia ·
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Vaktsineerimine ja Viirused · Vaktsineerimine ja Viroloogia ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Valgud ja Viirused · Valgud ja Viroloogia ·
Valgusmikroskoop
Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).
Valgusmikroskoop ja Viirused · Valgusmikroskoop ja Viroloogia ·
Viirushaigus
Viirushaigus ehk viroos on viiruste põhjustatud haigus.
Viirused ja Viirushaigus · Viirushaigus ja Viroloogia ·
Viiruste loend
Viiruste loend loetleb viirusi.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Viirused ja Viroloogia ühist
- Millised on sarnasused Viirused ja Viroloogia
Võrdlus Viirused ja Viroloogia
Viirused on 81 suhted, samas Viroloogia 63. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 15.97% = 23 / (81 + 63).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Viirused ja Viroloogia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: