Sisukord
52 suhted: Harilik jõhvikas, Harilik küüvits, Harilik laanik, Harilik mänd, Harilik mustikas, Harilik pohl, Harjumaa, Hõbekajakas, Hunt, Huulhein, Ilves, Jääksoo, Jääpaisjärv, Jõelähtme–Kemba tee, Kaljukotkas, Kanarbik, Kährik, Kõrvemaa, Kukemari, Lahemaa rahvuspark, Laugas, Liiapeksi–Loksa maantee, Metskiur, Metssiga, Metsvint, Murakas, Nõmm-liivatee, Nõmmemetsad, Oos, Palu-härghein, Palumännik, Part, Põder, Põdrasamblik, Põhja-Eesti, Pikalehine huulhein, Pruunkaru, Raba, Rabakas, Rebane, Riigimetsa Majandamise Keskus, Sinikas, Sookail, Sookurg, Soomaa rahvuspark, Tallinna–Narva maantee, Tupp-villpea, Valgejõgi, Vart, Värvulised, ... Laienda indeks (2 rohkem) »
Harilik jõhvikas
Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest.
Vaata Viru raba ja Harilik jõhvikas
Harilik küüvits
Harilik küüvits (Andromeda polifolia) on taimeliik kanarbikuliste sugukonnast küüvitsa perekonnast.
Vaata Viru raba ja Harilik küüvits
Harilik laanik
Harilik laanik (Hylocomium splendens) on samblaliik, mis kuulub ulmikuliste sugukonda laaniku perekonda.
Vaata Viru raba ja Harilik laanik
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Viru raba ja Harilik mänd
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Vaata Viru raba ja Harilik mustikas
Harilik pohl
Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Vaata Viru raba ja Harilik pohl
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Viru raba ja Harjumaa
Hõbekajakas
Hõbekajakas (Larus argentatus) on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind.
Vaata Viru raba ja Hõbekajakas
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Viru raba ja Hunt
Huulhein
Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond.
Vaata Viru raba ja Huulhein
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Viru raba ja Ilves
Jääksoo
Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.
Vaata Viru raba ja Jääksoo
Jääpaisjärv
Jääpaisjärv on jääjärv, mis on tekkinud liustiku ette.
Vaata Viru raba ja Jääpaisjärv
Jõelähtme–Kemba tee
Jõelähtme–Kemba tee (registrinumbriga 11260) on kõrvalmaantee Jõelähtme ja Kuusalu vallas.
Vaata Viru raba ja Jõelähtme–Kemba tee
Kaljukotkas
Kaljukotkas ehk maakotkas (Aquila chrysaetos) on suur haugaslane.
Vaata Viru raba ja Kaljukotkas
Kanarbik
Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.
Vaata Viru raba ja Kanarbik
Kährik
Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Viru raba ja Kährik
Kõrvemaa
Metsatee Põhja-Kõrvemaal Kõrvemaa (ka Vahe-Eesti madalik, ka Kõrvemaa tasandik) on Eesti maastikurajoon.
Vaata Viru raba ja Kõrvemaa
Kukemari
259x259px Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Vaata Viru raba ja Kukemari
Lahemaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.
Vaata Viru raba ja Lahemaa rahvuspark
Laugas
Laukad Kakerdaja rabas Laugas Ohepalu soos Laugas on väike huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud.
Vaata Viru raba ja Laugas
Liiapeksi–Loksa maantee
Maantee talvel Liiapeksi–Loksa maantee (registrinumbriga 85) on üks Eesti tugimaanteedest.
Vaata Viru raba ja Liiapeksi–Loksa maantee
Metskiur
Metskiur (Anthus trivialis) on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind.
Vaata Viru raba ja Metskiur
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Vaata Viru raba ja Metssiga
Metsvint
Metsvint võib mõnel pool toitu käestki võtta Metsvint (Fringilla coelebs) on vintlaste sugukonda vindi perekonda kuuluv lind.
Vaata Viru raba ja Metsvint
Murakas
Põldmurakas Murakas (Rubus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Viru raba ja Murakas
Nõmm-liivatee
Nõmm-liivatee ehk üldkeeles nõmmeliivatee (Thymus serpyllum) on huulõieliste sugukonna liivatee perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas õistaim.
Vaata Viru raba ja Nõmm-liivatee
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Vaata Viru raba ja Nõmmemetsad
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Vaata Viru raba ja Oos
Palu-härghein
Aedkimalane palu-härgheina tolmeldamas Palu-härghein ehk aas-härghein (Melampyrum pratense) on mailaseliste sugukonna härgheina perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Viru raba ja Palu-härghein
Palumännik
Marjumäe nõlval Palumännik on kuival ja toitainevaesel pinnasel kasvav valgusküllane männik.
Vaata Viru raba ja Palumännik
Part
Parti võib näha ka puu otsas. Tartu, 2015. aasta aprill. Part (Anas) on haneliste seltsi kuuluv perekond veelinde.
Vaata Viru raba ja Part
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Viru raba ja Põder
Põdrasamblik
Põdrasamblik (Cladina) on samblike perekond (või mõnes süsteemis alamperekond).
Vaata Viru raba ja Põdrasamblik
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Viru raba ja Põhja-Eesti
Pikalehine huulhein
Pikalehine huulhein (Drosera anglica) on huulheinaliste sugukonda huulheina perekonda kuuluv putuktoiduline õistaim.
Vaata Viru raba ja Pikalehine huulhein
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Viru raba ja Pruunkaru
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Vaata Viru raba ja Raba
Rabakas
Rabakas (Scheuchzeria palustris) on ainus taimeliik rabakaliste sugukonnas.
Vaata Viru raba ja Rabakas
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Viru raba ja Rebane
Riigimetsa Majandamise Keskus
Kakerdaja raba RMK sildiga Rebastemäe õpperada Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti ainus riigitulundusasutus.
Vaata Viru raba ja Riigimetsa Majandamise Keskus
Sinikas
Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane kääbuspõõsas.
Vaata Viru raba ja Sinikas
Sookail
Sookail (Rhododendron tomentosum) on kanarbikuliste sugukonda rododendroni perekonda kuuluv kääbuspõõsas.
Vaata Viru raba ja Sookail
Sookurg
Sookurg (Grus grus) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind.
Vaata Viru raba ja Sookurg
Soomaa rahvuspark
Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark on asutatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
Vaata Viru raba ja Soomaa rahvuspark
Tallinna–Narva maantee
Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.
Vaata Viru raba ja Tallinna–Narva maantee
Tupp-villpea
Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Viru raba ja Tupp-villpea
Valgejõgi
Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi.
Vaata Viru raba ja Valgejõgi
Vart
Vart (Aythya) on veelindude perekond partlaste sugukonnast.
Vaata Viru raba ja Vart
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Vaata Viru raba ja Värvulised
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Viru raba ja Virumaa
2013
2013.
Vaata Viru raba ja 2013