Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Amnestia, Anna Ivanovna, Asundustalu, Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa), Baumgarten, Elisabet, Georg Adelheim, Kadrina kihelkond, Kadrina vald, Kolhoos, Kolu mõis (Kadrina), Kornet (auaste), Lasila mõis, Lääne-Viru maakond, Lembit Pärna nimeline kolhoos, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Mõis, Orenburgi kubermang, Oxenstierna, Pärisorjus, Rahvusarhiiv, Roseni deklaratsioon, Saksa keel, Sunnitöö, Sutlema mõis, Tiesenhausen, Vabadussõda, Vabatalupoeg, Vene keel, Virumaa, 1504, 1805, 1837, 1919, 1919. aasta maareform.
Amnestia
Amnestia (kreekakeelsest sõnast ἀμνηστία – amnestia, mis tähendab unustust, armuandmist, andestust) on õiguslik toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest.
Uus!!: Vohnja mõis ja Amnestia · Näe rohkem »
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Uus!!: Vohnja mõis ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »
Asundustalu
Asundustalu (ka asunikutalu, asunduskoht) oli Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu.
Uus!!: Vohnja mõis ja Asundustalu · Näe rohkem »
Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)
Baer, varem ka Baar, Bahr, Bähr ja Bar, aastast 1749 ametlikult Baer Edle von Huthorn on ilmselt Vestfaalist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vohnja mõis ja Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Baumgarten
Baumgarten (vene keeles Баумгартен) oli täpselt teadmata päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vohnja mõis ja Baumgarten · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Vohnja mõis ja Elisabet · Näe rohkem »
Georg Adelheim
Georg Adelheim (14. oktoober 1884 Tallinn – 20. september 1952 Göttingen) oli Eesti advokaat.
Uus!!: Vohnja mõis ja Georg Adelheim · Näe rohkem »
Kadrina kihelkond
Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Vohnja mõis ja Kadrina kihelkond · Näe rohkem »
Kadrina vald
Kadrina vald on kohalik omavalitsus Lääne-Virumaa lääneosas.
Uus!!: Vohnja mõis ja Kadrina vald · Näe rohkem »
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Uus!!: Vohnja mõis ja Kolhoos · Näe rohkem »
Kolu mõis (Kadrina)
Mõisa peahoone Kolu mõis (saksa keeles Heinrichshof, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõisasüda Lääne-Virumaal Kadrina valla Kolu küla territooriumil.
Uus!!: Vohnja mõis ja Kolu mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Kornet (auaste)
Kornet (prantsuse cornette) oli ratsaväe lipniku sõjaväeline auaste.
Uus!!: Vohnja mõis ja Kornet (auaste) · Näe rohkem »
Lasila mõis
Lasila mõisa peahoone 2012. aastal Lasila mõis (saksa keeles Lassila) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Vohnja mõis ja Lasila mõis · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Vohnja mõis ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Lembit Pärna nimeline kolhoos
Lembit Pärna nimeline kolhoos oli kolhoos Rakvere rajoonis Kadrina külanõukogus.
Uus!!: Vohnja mõis ja Lembit Pärna nimeline kolhoos · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Vohnja mõis ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Vohnja mõis ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Vohnja mõis ja Mõis · Näe rohkem »
Orenburgi kubermang
Orenburgi kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Vohnja mõis ja Orenburgi kubermang · Näe rohkem »
Oxenstierna
Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vohnja mõis ja Oxenstierna · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Vohnja mõis ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Uus!!: Vohnja mõis ja Rahvusarhiiv · Näe rohkem »
Roseni deklaratsioon
Roseni deklaratsioon oli 1739.
Uus!!: Vohnja mõis ja Roseni deklaratsioon · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vohnja mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sunnitöö
Sunnitöö on töö, mida teeb vangistatud isik sunnitult ja karistuse ähvardusel.
Uus!!: Vohnja mõis ja Sunnitöö · Näe rohkem »
Sutlema mõis
Sutlema mõis (saksa keeles Sutlem) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Vohnja mõis ja Sutlema mõis · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Vohnja mõis ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Vohnja mõis ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vabatalupoeg
Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest.
Uus!!: Vohnja mõis ja Vabatalupoeg · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Vohnja mõis ja Vene keel · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Vohnja mõis ja Virumaa · Näe rohkem »
1504
1504.
Uus!!: Vohnja mõis ja 1504 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Vohnja mõis ja 1805 · Näe rohkem »
1837
1837.
Uus!!: Vohnja mõis ja 1837 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Vohnja mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Vohnja mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
