Kiiremini kui brauser!
102 suhted: Albedyll, Alfred von zur Mühlen, Andreas von Hübner, Anrep, Artur Tupits, Assessor, Šotimaa, Carl Gottlieb Rücker, Eesti NSV, Emajõgi, Ernst Johannes Forbes, Esimene maailmasõda, Eugen Kartenbeck, Filosoofiadoktor, Gustav II Adolf, Hagemeister, Harry von Pistohlkors, Heimatstiil, Jänese kõrts, Kaitseliit, Kaitseministeerium, Kapten, Karjamõis, Kärkna klooster, Kindralmajor, Konstantin Rosée, Kristiina, Kvoodimaa, Lään, Liivimaa õuekohus, Liivimaa maanõunik, Matthias (suguvõsa), Mattias Forbes, Nonart, Ooberst, Paul I, Poola Kuningriik, Rüütlimõis, Riigimõis, Rootsi kuningas, Rootsi rüütelkond, Rutikvere mõis, Saksa keel, Stephan Nonnert, Suur reduktsioon, Talumaa, Tartu kreis, Tartu linn (haldusüksus), Tartu maakond, Tartu Näidissovhoos, ..., Tartu piiskopkond, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa, Tiin, Vabahärra, Valmiera, Vana-Prangli mõis, Venemaa Keisririik, 1582, 1601, 1625, 1627, 1634, 1638, 1645, 1682, 1684, 1686, 1688, 1699, 1702, 1713, 1714, 1733, 1765, 1796, 1799, 1800, 1805, 1811, 1834, 1839, 1848, 1853, 1856, 1868, 1892, 1893, 1898, 1900, 1902, 1907, 1909, 1912, 1916, 1919, 1919. aasta maareform, 1920, 1926, 1933, 1944, 2. Diviis. Laienda indeks (52 rohkem) »
Albedyll
Albedyll (d'Albedyhll, Albedelle, Albedille; vene Альбедиль) on itaalia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Albedyll · Näe rohkem »
Alfred von zur Mühlen
Zur Mühlenite suguvõsa vapp. Karl Alfred von zur Mühlen (2. september (vkj) 1865 Vorbuse − 6. veebruar 1945 Lehnsdorf) oli baltisaksa päritolu põllumees ja pangadirektor.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Alfred von zur Mühlen · Näe rohkem »
Andreas von Hübner
Andreas von Hübner (vene keeles Андрей Иванович Гюбнер) (19. september (vkj) 1733 Peterburi – 5. detsember 1799 Tallinn) oli Vene sõjaväelane ja Vorbuse mõisnik.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Andreas von Hübner · Näe rohkem »
Anrep
Anrep on Vestfaalist pärit vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Anrep · Näe rohkem »
Artur Tupits
Gori šarž Artur Tupitsast Artur Tupits (8. oktoober 1892 Pikknurme, Puurmani vald, Tartumaa – 28. oktoober 1941 Ussollag, Solikamsk, Molotovi oblast (nüüd Permi krai), Vene NFSV) oli Eesti ajakirjanik ja poliitik.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Artur Tupits · Näe rohkem »
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Assessor · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Šotimaa · Näe rohkem »
Carl Gottlieb Rücker
Carl Gottlieb Rücker (ukj 10. august 1778 Kolga-Jaani, Viljandimaa – 12. juuni 1856 Kolga-Jaani, Viljandimaa) oli Eesti kartograaf.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Carl Gottlieb Rücker · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Emajõgi · Näe rohkem »
Ernst Johannes Forbes
Ernst Johannes Forbes (saksakeelses traditsioonis Fohrbuss) (7. oktoober 1624 Jackarby Soomes − 19. oktoober 1677 Myrskylä; rootsi keeles Mörskom) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane, Vorbuse mõisnik.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Ernst Johannes Forbes · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Eugen Kartenbeck
Eugen Leopold Eduard Kartenbeck (21. juuni (vkj) 1864 Lizums − 30. jaanuar 1940 Köslin) oli baltisaksa põllumees ja viimane Vorbuse mõisnik.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Eugen Kartenbeck · Näe rohkem »
Filosoofiadoktor
Filosoofiadoktor, lühend PhD või DPhil (ladina keeles philosophiae doctor või doctor philosophiae), on valdkonna kõrgeim akadeemiline kraad.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Filosoofiadoktor · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hagemeister
Hagemeister (vene keeles Гагемейстер) on Pommerist Grimmenist pärit rae- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Hagemeister · Näe rohkem »
Harry von Pistohlkors
Heinrich (Harry) Nikolai Alexander von Pistohlkors (27. juuni (vkj) 1870 Rutikvere − 3. november 1947) oli baltisaksa päritolu põllumees, mõisaomanik ja toimetaja.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Harry von Pistohlkors · Näe rohkem »
Heimatstiil
EÜS-i maja Tartus (Georg Hellat, 1902) Heimatstiil on Saksamaal 19. sajandi lõpul väljakujunenud arhitektuuristiil, mille tippaeg oli 1885–1910.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Heimatstiil · Näe rohkem »
Jänese kõrts
Jänese kõrts (saksa keeles Hasenkrug) oli kõrts Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Jänese kõrts · Näe rohkem »
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Kaitseliit · Näe rohkem »
Kaitseministeerium
Kaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Kaitseministeerium · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Kapten · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kärkna klooster
Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Kärkna klooster · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Konstantin Rosée
Friedrich Konstantin von Rosée (Venemaal tuntud kui Konstantin Maksimovitš Roze, vene keeles Константин Максимович Розе) (16. november (ukj 27. november) 1798 Sõõrike mõis – 6. märts 1868 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Konstantin Rosée · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Kristiina · Näe rohkem »
Kvoodimaa
Kvoodimaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Liivimaa kubermangus 1849. aasta talurahvaseaduse kohaselt.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Kvoodimaa · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Lään · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Vorbuse mõis ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Matthias (suguvõsa)
Matthias oli Pommeri päritolu baltisaksa suguvõsa.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Matthias (suguvõsa) · Näe rohkem »
Mattias Forbes
Mattias Forbes (saksakeelses traditsioonis Matthias Fohrbuss) (suri 20. märts 1641 Myrskylä; rootsi keeles Mörskom) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane, Vorbuse mõisnik.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Mattias Forbes · Näe rohkem »
Nonart
Nonart (ka Nonnert ja Nonhard) oli XVI sajandil Tartu- ja Pärnumaal maavaldusi omanud suguvõsa.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Nonart · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Ooberst · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Paul I · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Rutikvere mõis
Rutikvere mõis (saksa keeles Ruttigfer, varem Zweifelshof ja Gutmansbeck) oli rüütlimõis Viljandimaal ja Pärnu kreisis Põltsamaa kihelkonnas.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Rutikvere mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Stephan Nonnert
Stephan Nonnert (suri pärast 1582) oli XVI sajandil elanud Vorbuse mõisnik.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Stephan Nonnert · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Talumaa
Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Talumaa · Näe rohkem »
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Tartu kreis · Näe rohkem »
Tartu linn (haldusüksus)
Tartu linn on haldusüksus Tartu maakonnas.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Tartu linn (haldusüksus) · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tartu Näidissovhoos
Tartu Näidissovhoos oli näidissovhoos Tartu rajoonis Tähtvere külanõukogus.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Tartu Näidissovhoos · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tiin
Tiin ehk tessatin (ehk dessatin) (vene keeles десятина; murretes ka tessand, tessandiin, tessantiin, tiinemaa) on vana pindalaühik.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Tiin · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Vorbuse mõis ja Vabahärra · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Valmiera · Näe rohkem »
Vana-Prangli mõis
Vana-Prangli mõis, ka Prangli mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof), oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Vana-Prangli mõis · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Vorbuse mõis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1582 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1601 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1625 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1627 · Näe rohkem »
1634
1634.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1634 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1638 · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1645 · Näe rohkem »
1682
1682.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1682 · Näe rohkem »
1684
1684.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1684 · Näe rohkem »
1686
1686.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1686 · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1688 · Näe rohkem »
1699
1699.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1699 · Näe rohkem »
1702
1702.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1702 · Näe rohkem »
1713
1713.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1713 · Näe rohkem »
1714
1714.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1714 · Näe rohkem »
1733
1733.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1733 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1765 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1796 · Näe rohkem »
1799
1799.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1799 · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1800 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1805 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1811 · Näe rohkem »
1834
1834.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1834 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1839 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1848 · Näe rohkem »
1853
1853.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1853 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1856 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1868 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1892 · Näe rohkem »
1893
1893.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1893 · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1898 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1900 · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1902 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1907 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1909 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1912 · Näe rohkem »
1916
1916.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1916 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1920 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1926 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1933 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 1944 · Näe rohkem »
2. Diviis
2.
Uus!!: Vorbuse mõis ja 2. Diviis · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Voore mõis (Tartu-Maarja kihelkond).
