Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Akrosomaalreaktsioon, Aminohapped, Antigeen, Antikehad, Apoptoos, C-terminaalne ots, Diferentseerumine, Ensüüm, Epigeneetika, Geen, Geeniekspressioon, Genoom, Helikaasid, Homoloogia, Homoloogilised kromosoomid, Immunoteraapia, Immuunsüsteem, Informatsiooni-RNA, Kromosoom, Meioos, Melanoom, Metastaas, Mittekodeeriv DNA, Munandid, Munasari, N-terminaalne ots, Ovogenees, Paklitakseel, Pärmseened, Platsenta, Sperm, Spermatogenees, Splaissimine, Transkriptsioon (geneetika), Tsütotoksilised T-rakud, Valgud, Vähi immunoteraapia, Vähk (haigus), Viljastumine, X-kromosoom, 1. kromosoom, 20. kromosoom, 21. kromosoom.
Akrosomaalreaktsioon
merisiilikul. Akrosomaalreaktsioon on üks spermi munarakku tungimise etappidest.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Akrosomaalreaktsioon · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Aminohapped · Näe rohkem »
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Antigeen · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Antikehad · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Apoptoos · Näe rohkem »
C-terminaalne ots
Valgu C-terminaalne aminohappejääk ja selle karboksüülrühm (protoneeritud kujul). C-terminaalne ots (ka C-ots või C-terminaal) on osa valgu molekulist ning vastab valgu primaarstruktuuri üleskirjutuses kõige parempoolsema aminohappejäägi karboksüülrühmale (sellest ka lühend „C“).
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja C-terminaalne ots · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Ensüüm · Näe rohkem »
Epigeneetika
Epigeneetika on teadus, mis uurib organismide geeniekspressioonist sõltuvaid pärilikke muutusi, mis ei ole seotud genoomi muutustega.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Epigeneetika · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Geen · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Genoom · Näe rohkem »
Helikaasid
''E. coli'' helikaasi RuvA struktuur Helikaasid on kõigile elusorganismidele iseloomulikud elutähtsad ensüümid.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Helikaasid · Näe rohkem »
Homoloogia
Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Homoloogia · Näe rohkem »
Homoloogilised kromosoomid
Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Homoloogilised kromosoomid · Näe rohkem »
Immunoteraapia
Immunoteraapia ehk immuunravi (ka desensibiliseerimine, profülaktiline immuunravi) (immunotherapia) on koondnimetus mitmetes teadusharudes rakendatavate mitmesuguste ravivõtete ja erinevas vormis ainete ja/või rakkude, valkude kas pikema- või lühemaajalise manustamise kohta osade loomade (sh inimeste) organismi, mille eesmärgiks on soovimatute haiguslike seisundite sümptomaatika vähendamine, näiteks mitmesugused allergiad, kas indutseerides, aktiveerides või inhibeerides immuunvastuseid (immunosupressioon).
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Immunoteraapia · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Kromosoom · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Meioos · Näe rohkem »
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Melanoom · Näe rohkem »
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Metastaas · Näe rohkem »
Mittekodeeriv DNA
Genoomikas ja sellega seotud distsipliinides mõistetakse mittekodeeriva DNA all organismi DNA-järjestusi, mis ei kodeeri valke.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Mittekodeeriv DNA · Näe rohkem »
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Munandid · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Munasari · Näe rohkem »
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »
Ovogenees
Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Ovogenees · Näe rohkem »
Paklitakseel
Paklitakseel (Paclitaxelum) on keemilise aine infusioonilahuse kontsentraat, millest valmistatakse onkoteraapias kasutatav veenisiseselt manustatav infusioon.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Paklitakseel · Näe rohkem »
Pärmseened
Pärmseened ehk pärmid on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Pärmseened · Näe rohkem »
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Platsenta · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Sperm · Näe rohkem »
Spermatogenees
Spermatogeneesiks (ladina spermatogenesis) nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Spermatogenees · Näe rohkem »
Splaissimine
Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Splaissimine · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Tsütotoksilised T-rakud
Tsütotoksilised T-rakud ehk CD8+ T-rakud ehk tsütolüütilised T-rakud ehk T-tappurrakud ehk Tc-rakud on T-lümfotsüütide alagruppi αβT kuuluvad T-rakud, mis on võimelised põhjustama kahjustatud somaatiliste rakkude apoptoosi ehk programmeeritud rakusurma, eritades rakku tsütotoksilisi graanuleid või Fas-ligandi raja kaudu.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Tsütotoksilised T-rakud · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Valgud · Näe rohkem »
Vähi immunoteraapia
Vähi immunoteraapia on kliiniline ja teadusdistsipliin, mille eesmärgiks on ravida vähkkasvajaid läbi immuunsüsteemi moduleerimise.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Vähi immunoteraapia · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja Viljastumine · Näe rohkem »
X-kromosoom
Inimese x-kromosoom: valgena on märgitud olulisemad geenid fluorestseeruva valgu abil esile toodud. All: Sama rakutuum töödelduna DAPIga. Noolega on näidatud Barri kehake ehk inaktiivne X (Xi) X-kromosoom on üks imetajate ja paljude teiste loomade gonosoomidest.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja X-kromosoom · Näe rohkem »
1. kromosoom
1. kromosoom Inimese 1.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja 1. kromosoom · Näe rohkem »
20. kromosoom
20. kromosoomi ehitus Inimese 20.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja 20. kromosoom · Näe rohkem »
21. kromosoom
21. kromosoomi ehitus Inimese 21.
Uus!!: Vähi-testise antigeenid ja 21. kromosoom · Näe rohkem »
