Vähirakk ja Veri

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Vähirakk ja Veri

Vähirakk vs. Veri

Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada. Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Hormoonid ja Vähirakk · Hormoonid ja Veri · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Kasvaja ja Vähirakk · Kasvaja ja Veri · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Loomad ja Vähirakk · Loomad ja Veri · Näe rohkem »

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Rakutuum ja Vähirakk · Rakutuum ja Veri · Näe rohkem »

Ringlevad kasvajarakud

Ringlevad vähirakud ehk ringlevad tuumorirakud (ka tsirkuleerivad vähirakud) (inglise circulating tumor cells on vereringesse sisenenud vähirakud, mis ringlevad verega soontes vabalt ja mida seostatakse metastaaside levikuga ning vähisurmadega. Vabalt ringlevate vähirakkude esmakirjeldajaks 1869. aastal peetakse Austraalia arsti Thomas Ashworthi, kes tuvastas need rakud valgusmikroskoobiga ja arvas et need sarnanevad primaarse kasvajaga. Tänapäeval arvatakse, et nende rakkude varajane avastamine on suure tähtsusega kasvaja kaugsiirete kindlakstegemisel. Nende rakkude avastamise meetod ei ole veel veakindel, sest mitte kõik vähirakud ei ole suuremad kui vererakud ja paljud vähirakud veres liigeldes siiski surevad.

Ringlevad kasvajarakud ja Vähirakk · Ringlevad kasvajarakud ja Veri · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Selgroogsed ja Vähirakk · Selgroogsed ja Veri · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Vähirakk ja Veresoon · Veresoon ja Veri · Näe rohkem »