Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Väliselektronkiht ja Valentssidemete teooria

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Väliselektronkiht ja Valentssidemete teooria

Väliselektronkiht vs. Valentssidemete teooria

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.

Sarnasusi Väliselektronkiht ja Valentssidemete teooria

Väliselektronkiht ja Valentssidemete teooria on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Elektron, Elektronkonfiguratsioon, Molekul.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Väliselektronkiht · Aatom ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Elektron ja Väliselektronkiht · Elektron ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Elektronkonfiguratsioon ja Väliselektronkiht · Elektronkonfiguratsioon ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Molekul ja Väliselektronkiht · Molekul ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Väliselektronkiht ja Valentssidemete teooria

Väliselektronkiht on 12 suhted, samas Valentssidemete teooria 27. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 10.26% = 4 / (12 + 27).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Väliselektronkiht ja Valentssidemete teooria. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »