Värvitaju ja Võrkkest

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Värvitaju ja Võrkkest

Värvitaju vs. Võrkkest

Värviaistingu tekkimine skeemina: valgusallika nähtav kiirgus > valgust valikuliselt peegeldav materiaalne objekt > ärritust vastu võttev ja edastav silma võrkkest, täpsemalt selle valgustundlikud rakud kolvikesed > aju nägemiskeskus Värvitaju on võime ära tunda erinevusi valguse spektraalses koostises. Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.

Sarnasusi Värvitaju ja Võrkkest

Värvitaju ja Võrkkest on 3 ühist asja (Unioonpeedia): Kepikesed, Kolvikesed, Nägemisnärv.

Kepikesed

Kepikesed ehk kepprakud on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve.

Kepikesed ja Värvitaju · Kepikesed ja Võrkkest · Näe rohkem »

Kolvikesed

Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.

Kolvikesed ja Värvitaju · Kolvikesed ja Võrkkest · Näe rohkem »

Nägemisnärv

Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).

Nägemisnärv ja Värvitaju · Nägemisnärv ja Võrkkest · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Värvitaju ja Võrkkest ühist
Millised on sarnasused Värvitaju ja Võrkkest

Võrdlus Värvitaju ja Võrkkest

Värvitaju on 60 suhted, samas Võrkkest 26. Kuna neil ühist 3, Jaccard indeks on 3.49% = 3 / (60 + 26).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Värvitaju ja Võrkkest. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

Keeled