Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Väävel ja Vask
Väävel ja Vask on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Hõbe, Keemiline ühend, Keemiline element, Kristall, Kuld, Massiarv, Normaaltingimused, Oksiidid, Raud, Soojusjuhtivus, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Sulfiidid, Tsink.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Väävel · Aatomnumber ja Vask ·
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Hõbe ja Väävel · Hõbe ja Vask ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Väävel · Keemiline ühend ja Vask ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Väävel · Keemiline element ja Vask ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kristall ja Väävel · Kristall ja Vask ·
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Kuld ja Väävel · Kuld ja Vask ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Massiarv ja Väävel · Massiarv ja Vask ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Normaaltingimused ja Väävel · Normaaltingimused ja Vask ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Oksiidid ja Väävel · Oksiidid ja Vask ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Raud ja Väävel · Raud ja Vask ·
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Soojusjuhtivus ja Väävel · Soojusjuhtivus ja Vask ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Stabiilne isotoop ja Väävel · Stabiilne isotoop ja Vask ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Sulamistemperatuur ja Väävel · Sulamistemperatuur ja Vask ·
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Sulfiidid ja Väävel · Sulfiidid ja Vask ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Väävel ja Vask ühist
- Millised on sarnasused Väävel ja Vask
Võrdlus Väävel ja Vask
Väävel on 120 suhted, samas Vask 50. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 8.82% = 15 / (120 + 50).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Väävel ja Vask. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
