Sarnasusi Väävel ja Vesi
Väävel ja Vesi on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Allotroopia, Amorfne aine, Elektrijuhtivus, Gaas, Hape, Keemiline ühend, Kristall, Lahusti, Lämmastik, Normaaltingimused, Raud, Soojusjuhtivus, Sulamistemperatuur, Valgud, Väärisgaasid, Vedelik, Viskoossus.
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Allotroopia ja Väävel · Allotroopia ja Vesi ·
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Amorfne aine ja Väävel · Amorfne aine ja Vesi ·
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Elektrijuhtivus ja Väävel · Elektrijuhtivus ja Vesi ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Väävel · Gaas ja Vesi ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Väävel · Hape ja Vesi ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Väävel · Keemiline ühend ja Vesi ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kristall ja Väävel · Kristall ja Vesi ·
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Lahusti ja Väävel · Lahusti ja Vesi ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Väävel · Lämmastik ja Vesi ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Normaaltingimused ja Väävel · Normaaltingimused ja Vesi ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Raud ja Väävel · Raud ja Vesi ·
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Soojusjuhtivus ja Väävel · Soojusjuhtivus ja Vesi ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Sulamistemperatuur ja Väävel · Sulamistemperatuur ja Vesi ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Väävel ja Valgud · Valgud ja Vesi ·
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Väärisgaasid ja Väävel · Väärisgaasid ja Vesi ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Väävel ja Vedelik · Vedelik ja Vesi ·
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Väävel ja Vesi ühist
- Millised on sarnasused Väävel ja Vesi
Võrdlus Väävel ja Vesi
Väävel on 120 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 5.63% = 17 / (120 + 182).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Väävel ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: