Kiiremini kui brauser!
96 suhted: Alemannid, Austria, Austria-Preisi sõda, Švaabimaa, Švaabimaa hertsogkond, Baden-Württemberg, Badeni suurhertsogiriik, Baieri, Bodeni järv, Demokraatia, Doonau, Esimene maailmasõda, Esslingen, Ferdinand von Zeppelin, Frangimaa, Freiburg, Friedrichshafen, Fulda, Göppingen, George V, Gottlieb Daimler, Hääleõigus, Hüdroenergia, Heilbronn, Judaism, Katoliku kirik, Keiser, Klemens Wenzel Lothar von Metternich, Konkordaat, Konradin, Konsistoorium, Lõuna-Baden, Leipzig, Leipzigi lahing, Ludwigsburg, Maagaas, Maksud, Mary (Tecki printsess), Mauser, Monarhia, Morganaatiline abielu, Moskva, Napoleon I, Neckar, Paavst, Põhiseadus, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa, Preisimaa, Protestantism, ..., Rahvusvaheline leping, Raudtee, Ravensburg, Reini Liit, Reutlingen, Saksa armee (Saksa Keisririik), Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa tolliliit, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa 1945–1949, Saksamaa mediatisatsioon, Süsihape, Schwarzwald, Schwäbisch Gmünd, Sinod, Speltanisu, Stuttgart, Tübingen, Tübingeni ülikool, Teine maailmasõda, Tekstiil, Telegraafside, Troonist loobumine, Tuttlingen, Ulm, Umbusaldusavaldus, Valimised, Valuuta, Viini kongress, Württemberg, Württemberg-Baden, Württemberg-Hohenzollern, Württembergi hertsogkond, Württembergi kuningas, Württembergi kuurvürstkond, Württembergi valitsejate loend, Wilhelm II (Württembergi kuningas), 1806, 1816, 1848. aasta revolutsioonid, 1864, 1891, 1918. Laienda indeks (46 rohkem) »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Alemannid · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Austria · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Švaabimaa · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Baden-Württemberg
''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Baden-Württemberg · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Baieri · Näe rohkem »
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Bodeni järv · Näe rohkem »
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Demokraatia · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Doonau · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Esslingen
Esslingen on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal, Esslingeni kreisi keskus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Esslingen · Näe rohkem »
Ferdinand von Zeppelin
Ferdinand Adolf Heinrich August Graf von Zeppelin (8. juuli 1838 – 8. märts 1917) oli Saksa kindral ja hiljem tsepeliini leiutaja.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Ferdinand von Zeppelin · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Frangimaa · Näe rohkem »
Freiburg
Freiburgi asend Baden-Württembergis Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Freiburg · Näe rohkem »
Friedrichshafen
Friedrichshafen on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal, Bodenseekreisi keskus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Friedrichshafen · Näe rohkem »
Fulda
Fulda on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Fulda · Näe rohkem »
Göppingen
Göppingen on linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal, Göppingeni kreisi keskus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Göppingen · Näe rohkem »
George V
George V (George Frederick Ernest Albert VR I/1; 3. juuni 1865 – 20. jaanuar 1936) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ning India keiser 6. maist 1910 kuni surmani.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja George V · Näe rohkem »
Gottlieb Daimler
Gottlieb Wilhelm Daimler (õieti Däumler; 17. märts 1834 Schorndorf – 6. märts 1900 Cannstatt Stuttgardi lähedal) oli saksa insener, konstruktor ja tööstur.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Gottlieb Daimler · Näe rohkem »
Hääleõigus
Hääleõigus (ka: hääletamisõigus) on õigus osaleda hääletusel.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Hääleõigus · Näe rohkem »
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Hüdroenergia · Näe rohkem »
Heilbronn
Heilbronn on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Stuttgardi ringkonnas.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Heilbronn · Näe rohkem »
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Judaism · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Keiser · Näe rohkem »
Klemens Wenzel Lothar von Metternich
Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, Metternich-Winneburg-Beilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773 Koblenz – 11. juuni 1859 Viin) oli Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler (1821–1848).
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Klemens Wenzel Lothar von Metternich · Näe rohkem »
Konkordaat
Konkordaat (ladina keeles: concordare.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Konkordaat · Näe rohkem »
Konradin
Konradin (tegelikult Konrad von Hohenstaufen; 25. märts 1252 – 29. oktoober 1268) oli viimane Hohenstaufenite dünastia esindaja, Saksa kuninga Konrad IV poeg.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Konradin · Näe rohkem »
Konsistoorium
Konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Konsistoorium · Näe rohkem »
Lõuna-Baden
Lipp Vapp Badeni (eresinine) paiknemine sõjajärgse Saksamaa Prantsuse okupatsioonitsoonis (kahvatusinine) Lõuna-Baden (saksa Südbaden), mis moodustati detsembris 1945 endise Badeni vabariigi lõunaosast, oli Prantsuse okupatsioonitsoonis asuv liidumaa sõjajärgsel Saksamaal.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Lõuna-Baden · Näe rohkem »
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Leipzig · Näe rohkem »
Leipzigi lahing
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Leipzigi lahing · Näe rohkem »
Ludwigsburg
Ludwigsburg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal, Ludwigsburgi kreisi keskus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Ludwigsburg · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Maagaas · Näe rohkem »
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Maksud · Näe rohkem »
Mary (Tecki printsess)
Yorki hertsoginna Mary Mary (Victoria Mary Augusta Louise Olga Pauline Claudine Agnes; 26. mai 1867 – 24. märts 1953) oli Tecki printsess ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja India keisrinna, George V abikaasa.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Mary (Tecki printsess) · Näe rohkem »
Mauser
Mauser (algselt Königliche Waffen Schmieden) on Saksamaa relvatootja.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Mauser · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Monarhia · Näe rohkem »
Morganaatiline abielu
Morganaatiline (keskladina keeles morganatica.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Morganaatiline abielu · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Moskva · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Napoleon I · Näe rohkem »
Neckar
Neckar, vaade Heidelbergile. Aprill 2003 Neckar on jõgi Euroopas Saksamaal.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Neckar · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Paavst · Näe rohkem »
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Põhiseadus · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Preisimaa · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Protestantism · Näe rohkem »
Rahvusvaheline leping
Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Rahvusvaheline leping · Näe rohkem »
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Raudtee · Näe rohkem »
Ravensburg
Ravensburg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Tübingeni ringkonnas, Ravensburgi kreisi keskus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Ravensburg · Näe rohkem »
Reini Liit
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Reini Liit · Näe rohkem »
Reutlingen
Reutlingen on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal, Reutlingeni kreisi keskus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Reutlingen · Näe rohkem »
Saksa armee (Saksa Keisririik)
''Kaiserstandarte'' Keiserlik Saksa armee (saksa keeles Deutsches Heer) oli Saksa Keisririigi ühendatud maa- ja õhuvägi (v.a mereõhuväe üksused, mis kuulusid mereväe alla).
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Saksa armee (Saksa Keisririik) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa tolliliit
Saksa Liidu piirid Saksa tolliliit (saksa keeles Zollverein) oli majandusliit, mille Saksa Liidu liikmesriigid sõlmisid, et hallata enda alade tollimakse ja majanduspoliitikat.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Saksa tolliliit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa 1945–1949
Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Saksamaa 1945–1949 · Näe rohkem »
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Saksamaa mediatisatsioon · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Süsihape · Näe rohkem »
Schwarzwald
Video Geroldsaueri kosest Põhja-Schwarzwaldis pisi Schwarzwald (van eesti keeles ka Mustmets) on mäestik Euroopas Saksamaa edelaosas.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Schwarzwald · Näe rohkem »
Schwäbisch Gmünd
Johanniskirche Schwäbisch Gmünd on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Ostalbkreisis.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Schwäbisch Gmünd · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Sinod · Näe rohkem »
Speltanisu
Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Speltanisu · Näe rohkem »
Stuttgart
Vaade linnale, all keskel raudteejaam Stuttgart on tööstuslinn Saksamaal, Baden-Württembergi liidumaa pealinn ja ühtlasi suurim linn.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Stuttgart · Näe rohkem »
Tübingen
Tübingen on linn Saksamaal Baden-Württembergis, Tübingeni kreisi keskus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Tübingen · Näe rohkem »
Tübingeni ülikool
Tübingeni Ülikool (ka Tübingeni Eberhard Karli Ülikool; saksa keeles Eberhard Karls Universität Tübingen) on ülikool Saksamaal Tübingenis.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Tübingeni ülikool · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tekstiil
Valik tavalisemaid tekstiilitüüpe. Vasakult: puuvill, samet, trükitud puuvill, kalingur, vilt, satään, siid, kotiriie, polüester- ja puuvillkiust segakangas Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Tekstiil · Näe rohkem »
Telegraafside
Telegraafside (tuleb Kreeka keelest tele – τηλε ehk 'kaugele' ja graphein – γραφειν ehk 'kirjutamine') on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Telegraafside · Näe rohkem »
Troonist loobumine
Troonist loobumine ehk abdikatsioon on valitseva monarhi vabatahtlik või sunnitud lahtiütlemine monarhivõimust ning monarhitiitlist ja sellega kaasnevatest õigustest.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Troonist loobumine · Näe rohkem »
Tuttlingen
Tuttlingen on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal, Tuttlingeni kreisi keskus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Tuttlingen · Näe rohkem »
Ulm
Ulm on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Ulm · Näe rohkem »
Umbusaldusavaldus
Umbusaldusavalduseks nimetatakse poliitikas seda, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasikutsumist ametikohalt.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Umbusaldusavaldus · Näe rohkem »
Valimised
Valimiskast Valimisteks kutsutakse tavaliselt rahva hääletamist, mille tulemusel jagatakse ametikohti või positsioone.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Valimised · Näe rohkem »
Valuuta
Valuuta ehk vääring (lad currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Valuuta · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Viini kongress · Näe rohkem »
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Württemberg · Näe rohkem »
Württemberg-Baden
Lipp Vapp Württemberg-Baden (ereoranž) sõjajärgse Saksamaa Ameerika okupatsioonitsoonis (kahvatuoranž) Württemberg-Baden on endine Saksa Föderatiivse Vabariigi liidumaa.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Württemberg-Baden · Näe rohkem »
Württemberg-Hohenzollern
Württemberg-Hohenzollern (eresinine) sõjajärgse Saksamaa Prantsusmaa-hallatavas tsoonis (kahvatusinine) Württemberg-Hohenzollern oli Lääne-Saksamaa liidumaa, mis loodi 1945.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Württemberg-Hohenzollern · Näe rohkem »
Württembergi hertsogkond
Württembergi lipp Württembergi vapp Württembergi hertsogkond (kollane) ja teised Švaabimaa territooriumid. See kaart järelandmine, kuna Švaabimaa ringkonnas oli umbes 80 erinevat territooriumi ning sadu enklaave ja eksklaave. Avaldatud Mattäus Seutteri poolt umbes aastal 1750 Topograafiline ühel lehel kaart Württembergi hertsogkonnast Lõuna-Saksamaal (u 1619) Ludwigsburgi palee, "Baroki õitseaeg", siseõu Piirikivi Badeni ja Württembergi vahel Württembergi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Württemberg) oli riik Edela-Saksamaal.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Württembergi hertsogkond · Näe rohkem »
Württembergi kuningas
Württembergi kuningakroon Württembergi kuningas oli Württembergi kuningriigi valitseja tiitel kuningriigi loomisest 1806.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Württembergi kuningas · Näe rohkem »
Württembergi kuurvürstkond
Lipp Vapp Württembergi kuurvürstkond Württembergi kuurvürstkond (saksa keeles Kurfürstentum Württemberg) oli aastatel 1803−1806 eksisteerinud riik Saksa-Rooma keisririigi koosseisus.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Württembergi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Württembergi valitsejate loend
Württembergi kuningliku perekonna vapp nende praeguse residentsi, Altshauseni lossi väravas Altshausenis Saksamaal See on Saksa riigi Württembergi valitsejate loend, riik oli algselt krahvkond ja lõpuks kuningriik, kuni valitsev dünastia aastal 1918 troonilt tõugati.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Württembergi valitsejate loend · Näe rohkem »
Wilhelm II (Württembergi kuningas)
Wilhelm Karl Paul Heinrich Friedrich (25. veebruar 1848 Stuttgart – 2. oktoober 1921 Bebenhauseni jahiloss) oli Württembergi kuningas 6. oktoobrist 1891 kuni 29. novembrini 1918.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja Wilhelm II (Württembergi kuningas) · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja 1806 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja 1816 · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja 1864 · Näe rohkem »
1891
1891.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja 1891 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Württembergi kuningriik ja 1918 · Näe rohkem »
