Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Ã, Ñ, Diakriitiline märk, E, Eesti tähestik, HTML, Kihnu keel, Koltasaami keel, Ladina kiri, Leedu keel, O, Otto Wilhelm Masing, Portugali keel, Q, Raimo Raag, Setu keel, Täht (kiri), Tilde, Vadja keel, Valve-Liivi Kingisepp, Võõrtäht, Võru keel, Vietnami keel, Vokaalharmoonia, Vokaalne düslaalia, W, 19. sajand.
Ã
à (ã) on ladina kirja täht, mis on saadud a-tähest diakriitilise märgi tilde abil.
Uus!!: Õ ja à · Näe rohkem »
Ñ
"Ñ" hispaania klaviatuuril Ñ (ñ) on ladina kirja täht, mis on saadud n-tähest diakriitilise märgi tilde abil.
Uus!!: Õ ja Ñ · Näe rohkem »
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Uus!!: Õ ja Diakriitiline märk · Näe rohkem »
E
100px E (e) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: Õ ja E · Näe rohkem »
Eesti tähestik
Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.
Uus!!: Õ ja Eesti tähestik · Näe rohkem »
HTML
HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel') on keel, milles märgendatakse veebilehti.
Uus!!: Õ ja HTML · Näe rohkem »
Kihnu keel
Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.
Uus!!: Õ ja Kihnu keel · Näe rohkem »
Koltasaami keel
Koltasaami keel (koltasaami keeles sääʹmǩiõll, põhjasaami keeles nuortalašgiella) on saami keel, mida tänapäeval kõneldakse peamiselt Soomes Inari valla Sevettijärvi (Čeʹvetjäuʹrr), Nellimi (Njeäʹllem) ja Näätämö (Njauddâm) külas ning Venemaal Notozero (Njuõʹttjäuʹrr) piirkonnas.
Uus!!: Õ ja Koltasaami keel · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Õ ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Õ ja Leedu keel · Näe rohkem »
O
O-täht seriifideta ja seriifidega fondis O (o) on eesti tähestiku 15.
Uus!!: Õ ja O · Näe rohkem »
Otto Wilhelm Masing
Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing (8. november 1763 Lohusuu – 15. märts (3. märts vkj) 1832 Äksi) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde.
Uus!!: Õ ja Otto Wilhelm Masing · Näe rohkem »
Portugali keel
Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel.
Uus!!: Õ ja Portugali keel · Näe rohkem »
Q
Q (q) on ladina tähestiku 17.
Uus!!: Õ ja Q · Näe rohkem »
Raimo Raag
Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on Rootsis elav eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.
Uus!!: Õ ja Raimo Raag · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Õ ja Setu keel · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: Õ ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Tilde
Tilde (kõnekeeles kapsaraud) on lainjas märk (˜ või ~), mida kasutatakse nasaalsust või palatalisatsiooni tähistava diakriitilise märgina, asendusmärgina vms.
Uus!!: Õ ja Tilde · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Õ ja Vadja keel · Näe rohkem »
Valve-Liivi Kingisepp
Valve-Liivi Kingisepp (neiupõlvenimi Presjärv; sündinud 11. novembril 1935 Läänemaal Taebla vallas Maalse külas) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.
Uus!!: Õ ja Valve-Liivi Kingisepp · Näe rohkem »
Võõrtäht
Võõrtäht on täht, mida kasutatakse ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades.
Uus!!: Õ ja Võõrtäht · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Õ ja Võru keel · Näe rohkem »
Vietnami keel
Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.
Uus!!: Õ ja Vietnami keel · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Õ ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
Vokaalne düslaalia
Vokaalne düslaalia on düslaalia juhtum, mille korral on tegemist täishäälikute väära hääldamisega.
Uus!!: Õ ja Vokaalne düslaalia · Näe rohkem »
W
W (väiketähena w) ehk kaksis-v on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Õ ja W · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Õ ja 19. sajand · Näe rohkem »
