Kiiremini kui brauser!
692 suhted: Aasta ja päev, Abandoon, Abielu, Abielu kaitse seadus, Abielulahutus, Abieluvaraleping, Abieluvarasuhe, Abikaasade ühisvara, Abipolitseinik, Abrogatsioon, ACTA, Acte éclairé, Acte clair, Advokaadibüroo, Advokaat, Aegumistähtaeg, Ahistav jälitamine, Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse, Ajalooline koolkond, Ajaosak, Aktsia, Aktsiaselts, Aktsionär, Alaealise ülekuulamine, Alaealisus, Alaline Vahekohus, Alamkorrakohus, Alammaakohus, Alammaakohus (asutus), Alampalk, Alibi, Altkäemaks, Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus, Amicus curiae, Amnestia, Andmekaitse: õigus teada, kes sinu andmeid on vaadanud. Kas iga rikkumise korral õigus hüvitisele?, Annak, Apellatsioon, Apellatsioonimenetlus, Apostill, Arhailine õigus, Arrogatio, Asi (õigusteadus), Asitõend, Asjaõigus, Asutus, Audi alteram partem, Autopant, Autoriõigus, Autoriõiguse seadus, ..., Autoriõigusega kaasnevad õigused, Avalik õigus, Avalik teave, Avalik tee, Avalik teenistus, Avalik veekogu, Avalik-õiguslik juriidiline isik, Avaliku ja eraõiguse eristamine, Avaliku Teenistuse Kohus, Avaliku teenistuse seadus, Avalikult kasutatav veekogu, Avatud aktsiaselts, § 58, Üür, Üürileandja, Üürileping, Üürnik, Ühendus, Ühendus (USA saareala), Ühinguõigus, Ühingute ja nende liitude seadus, Üldakt, Üldine õigus, Üldkohus, Üldtuntud kaubamärk, Ülemtalurahvakohus, Ületunnitöö, Ülikoolide seadus, Ülikooliseadus, ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta, Ökotsiid, Ärakiri, Äriühing, Äriõigus, Ärisaladus, Äriseadustik, Õhuruum, Õigus, Õigus koguda tundlikke isikuandmeid võitluseks kuritegevusega, Õigus olla mittekättesaadav, Õigus rahule, Õigusakt, Õiguse ennustusteooria, Õiguseetika, Õigusemõistmise eksitamine, Õigusfilosoofia, Õigushüve, Õigusinformaatika, Õiguskantsler, Õigusküsimus, Õiguskord, Õigusnorm, Õigusperekond, Õiguspositivism, Õigussüsteem, Õigussubjekt, Õigussuhe, Õigustatud kasutus, Õigusteenus, Õigusvõime, Õuekohus, Balti eraseadus, Balti provintsiaalseadustik, Bill of Rights (1791), Bioloogiliste relvade konventsioon, BSD-litsents, C-619/18, California Osariigi Seadusandlik Kogu, Capitis deminutio, Capitis deminutio minima, Corpus iuris civilis, De iure, De minimis, Dekreet, Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis, Deliktiskeem, Denonsseerimine, Diferentsihüpotees, Digesta, Diplomaatiline õigus, Direktiiv 2001/29/EÜ, Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul, Dublini konventsioon, E-residentsus, Eelnõu, Eelotsusetaotlus, Eesti kodakondsus, Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta, Eesti lipu päev, Eesti NSV taluseadus, Eesti Rahvusraamatukogu seadus, Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord, Eestis kehtiva õiguse määrus, Eestkoste, Eetikakoodeks, Ehitusseadus, Eksekutsioon, Eksemptsioon, Elamisõigus Euroopa Liidus, Elatis, Elektrituruseadus, Eluaegne vangistus, Eluvastased süüteod, Enesemääramisõigus, Eraõigus, Eraelu puutumatus, Eraisiku pankrot, Erakonnaseadus, Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel, Erastamine, Eriõigus, Eriolukord, Erisoodustus, Esimese astme kohus, Esindusõigus, Ettearmustus, Ettevaatamatus (karistusõigus), Euratomi leping, Euroopa äriühing, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa kodanikualgatus, Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte, Euroopa Liidu direktiiv, Euroopa Liidu kodaniku seadus, Euroopa Liidu pädevused, Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents, Euroopa vahistamiskäsk, Ex officio, Faktiküsimus, Fideikomiss, Foogtikohus, Frantsiis, Frantsiisileping, Garantiivastutus, Genfi protokoll, Genotsiid, GNU GPL, Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents, Hageja, Hagi, Hagita menetlus, Haldusakt, Haldusüksus, Haldusõigus, Halduse kandja, Halduskohus, Haldusleping, Haldusorgan, Hammurapi seadused, Hädaseisund, Hüpoteek, Hõivamine, Hea usu põhimõte, Heauskne omandamine, Helsingi leping, Hooletus, Hoonestusõigus, Hors de combat, Igaüheõigus, Iggaüks, Ihunuhtlus, Illegaalsus, Immuniteedikiri, Impeachment, Indemniteet, Infotehnoloogiaõigus, Inimõigused, Inimõiguste ülddeklaratsioon, Inimkaubandus, Inimrööv, Inimsusvastane kuritegu, Inkorporeerimata ala, Internetivabadus, Intress, Isadus, Iseseisvus, Isik, Isiklik kasutusõigus, Isiku kahtlustatavana kinnipidamine, Isiku tuvastamine, Isikuandmete kaitse üldmäärus, Isikuandmete kaitse seadus, Isikupuutumatus, Isikutunnistus, Isikuvastased vägivallateod, Ius sanguinis, Ius soli, Jäätmeseadus, Järelpärija, Jõustumine, Juhatus, Juriidiline isik, Jurisdiktsioon, Jurist, Juurdepääs õigusemõistmisele, Kahjunõue Euroopa Liidu vastu, Kahtlustatav, Kaitstavate loodusobjektide seadus, Kanooniline õigus, Kapitulatsioon, Karistusõigus, Karistusseadustik, Karistusteooria, Kassatsioon, Kassatsioonikohus, Kasutusvaldus, Kaubamärgiseadus, Kaubandusõigus, Kaubandusliku meresõidu koodeks, Kautsjon, Kavatsetus, Käendaja, Käendus, Käsipant, Käsundusleping, Käsutamine, Küberkuritegevus, Külgvöönd, Keeleseadus, Keelutsoon, Keemiarelvade keelustamise konventsioon, Kelmus, Keskkonnaõigus, Keskkonnavastane süütegu, Kihelkonna politseikohus, Kihelkonnakohus, Kindlustusasutus, Kindlustusõigus, Kindlusvangistus, Kinkeleping, Kinnipeetavate valimisõigus, Kinnipidamiskoht, Kinnispant, Kinnisturaamat, Kinnisvara, Kodakondsus, Kodakondsuse seadus, Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957), Kodakondsuseta isik, Koerakandmine, Kohalik omavalitsus, Kohaliku omavalitsuse asutus, Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, Kohaliku omavalitsuse õigus, Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus, Kohaliku omavalitsuse volikogu, Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon, Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, Kohtuballistika, Kohtuekspertiis, Kohtuistungi sekretär, Kohtulik hüpoteek, Kohtumäärus, Kohtunik, Kohtuotsus, Kohtupraktika, Kohtupsühholoogia, Kohtupsühholoogiaekspertiis, Kohtutäitur, Kohtuvõim, Kohus, Kohustus, Kokkuleppemenetlus, Kollektiivleping, Komandanditund, Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis, Kommunistlik kuritegu, Konstantinos Adeneler ja teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG), Konventsioon, Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Kooseluseadus, Korrakaitseorgan, Korrakaitseseadus, Kostja, Kreeka õigus, Kriminaalkohtupidamise seadustik, Kriminaalmenetlus, Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu, Kriminaalprotsess, Kriminalistika, Kriminoloogia, Kuritegevus, Kuritegevuse tase, Kuritegu, Kuriteokoosseis, Kurjategija, Kuuendikumaa, Kvoodimaa, Kyōto protokoll, Laen, Laenuleping, Laiendatud teovõime, Laim, Lanzarote konventsioon, Laokohaõigus, Laoleping, Lapse õiguste konventsioon, Lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte, Lapsendamine, Lapsetoetus, Legaaldefinitsioon, Legaliteedipõhimõte, Lennuhüvitis, Lennundusseadus, Leping, Lepinguõigus, Leppetrahv, Lex ferenda, Lex lata, Liivimaa õiguspeegel, Liivimaa vallakogukonna seadus, Lindprii, Linnaõigus, Linnakodanik, Linnaseadus, Linnudirektiiv, Linnusekohus, Loodusdirektiiv, Loomuõigus, Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m., Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan), Maaomand, Maaraamat, Maarent, Maaseadus, Maavalitsus, Madalmaade Kuningriigi statuut, Magdeburgi õigus, Magna Carta, Majanduskuritegu, Majutusettevõte, Makaagi selfi autoriõiguste vaidlus, Maksekäsu kiirmenetlus, Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA, Määratlemata õigusmõiste, Määrus (õigusteadus), Määrus (Euroopa Liit), Määruskaebus, Müügileping, Mõisamaa, Mõisapolitsei, Mõjutusvahend, Mõrv, Mõttevabadus, Meeskohus, Menetlus, Menetlusautonoomia, Mereõigus, Meremehe teenistusraamat, Merepiir, Mitteavalik veekogu, Mittekodanik, Mitteresident, Mittetulundusühendus, Montréali konventsiooni artikkel 17 lõike 1 kohaldamine: esmaabi andmine õhusõiduki pardal, Napoleoni koodeks, Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus, Naturalisatsioon, Nõue, Ne bis in idem, Negotiorum gestio, Neljas Genfi konventsioon, New Yorgi Osariigi Ülemkohus, Notar, Novell (õigusteadus), Nullum crimen, nulla poena sine lege, Obligatsiooniõigus, Offshore-piirkond, Omand, Omandipuutumatus, Omandireservatsioon, Omanikujärelevalve, Omavalitsus, Opinio juris sive necessitatis, Oportuniteedipõhimõte, Orbteos, Organ, Organiseeritud ala, Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon, Orjuse kaotamise akt, Osaühing, Pagulasseisundi konventsioon, Pangarööv, Pankrot, Panoraamivabadus, Pant, Parandamisõigus, Parlament, Patendiõigus, Patendivolinik, Patent, Paterfamilias, Patsienditestament, Pädevus, Päraldis, Pärand, Pärandaja, Pärandi avanemine, Pärimisõiguse põhiprintsiibid, Pärimismenetlus, Põhiõigused, Põhikiri, Põhipuhkuse hüvitamine, Põhiseadus, Põhiseaduslik kriis, Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12, Põhivabadused, Pealinn, Peaprokurör, Pederastia (kuritegu), Perekonnaõigus, Perekonnaelu kaitse, Piinamine, Piiratud teovõime, Piirikontrolli taaskehtestamine Euroopa Liidus, Piirkonnakohus, Pistis, Planeerimisseadus, Politseikohus, Positiivne õigus, Prahileping, Preambul, Pretsedent, Privileeg, Prokurör, Prokuura, Promulgeerimine, PROTECT IP Act, Psühhiaatrilise abi seadus, Puhkepäev, Raamatupidamise eest vastutav isik, Raamatupidamise sise-eeskiri, Raamatupidamiskohustuslane, Rahaline karistus, Rahatrahv, Rahukohus, Rahvaalgatus, Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks, Rahvakohtunik, Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, Rahvusvaheline eraõigus, Rahvusvaheline humanitaarõigus, Rahvusvaheline keskkonnaõigus, Rahvusvaheline Kohus, Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline leping, Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus, Rahvusvaheline sanktsioon, Rahvusvaheline tavaõigus, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut, Rahvusvahelised veed, Rapporteur, Ratifitseerimine, Reaalservituut, Regionaalkeel, Registerpant, Rei vindicatio, Reisidokument, Relvakaubandusleping, Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses, Reparatsioon, Repressaal, Reproduktiivõigused, Res mancipi, Revolutsiooniline Tribunal, Riia õigus, Riigi õigusabi, Riigi õigusjärglus, Riigi järjepidevus, Riigi tunnustamine, Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest, Riigiabi, Riigiasutus, Riigiõigus, Riigikeel, Riigikogu valimise seadus, Riigikohus, Riigikontrolör, Riigilõiv, Riigireetmine, Riik, Riiklik järelevalve, Rikkumismenetlus, Ringkonnakohus, Rooma õigus, Rooma leping, Saadikupuutumatus, Saksamaa kodakondsus, Saksi õiguspeegel, Salakaubavedu, Samasooliste abielu, Sarimõrvar, Süü, Süütegu, Süütegude kogum, Süüteo aegumine, Süüteokoosseis, Süütuse presumptsioon, Südametunnistuskohus, Sündik, Sünnitoetus, Sõjahaudade kaitse seadus, Sõjakuritegu, Sõjaseisukord, Sõjatribunal, Sõnavabadus, Seadlus, Seadus, Seadusandlus, Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, Seadusereservatsioon, Seadusjärgne pärimine, Seadusjärgne pärimine (Rooma eraõigus), Seaduste Kogu, Seltsimehelik kohus, Servituut, Skandinaavia õigusrealism, Societas, Soorituskondiktsioon, Spordiseadus, Stare decisis, Stop Online Piracy Act, Subjektiivne õigus, Subsumeerimine, Sundosa, Sundtoomine, Sundvõõrandamine, Sunniraha, Surmanuhtlus, Tagakiusamine, Tahtlus, Talumatud seadused, Talurahvaasjade komissar, Talurahvaseadus, Talurendimaa, Tapmine, Tarastamiskohustus, Tarkvarapiraatlus, Tarvitamisõigus, Tavaõigus, Tähtaeg, Tähtpäev, Täidesaatva riigivõimu asutus, Täisealisus, Täitevkorraldus, Tööõigus, Tööleping, Töölepingu seadus, Töötasu, Töövõtuleping, Tüüptingimus, Tõendamiskohustus, Tõlgendamine (õigusteadus), Teabenõue, Teenetemärkide seadus, Teenistuslik järelevalve, Teenusleping, Tegelike kasusaajate avalikustamine rahapesu vältimise eesmärgil, Tegu, Tehing, Teine Genfi konventsioon, Teise astme kohus, Teovõime, Territoriaalmeri, Territoriaalseisus, Terrorism, Tervisevastased süüteod, Testament, Testeerimisvabadus, Testeerimisvõime, Tingimuslikkuse mehhanism, Tingimuste selgelt mõistetavus tarbijaga sõlmitud lepingutes, Toetamisleping, Toiduga sarnanevate kosmeetikatoodete müügi piiramine Euroopa Liidus, Topeltkausaalsuse põhimõte, Topeltkodakondsus, Tsiviilkohus, Tsiviilmenetlus, Tuletatud teos, Tulumaks, Tulumaksuseadus, Tulundusühistu, Tuumarelvade leviku tõkestamise leping, Usaldusühing, Uurimisprintsiip, Vaba õiguse koolkond, Vabakaubanduspiirkond, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse korraldus, Vabariigi Valitsuse määrus, Vabavara, Vacatio legis, Vaenukõne, Vahekohus, Vaherahu, Vahistamine, Vaidemenetlus, Valdus, Valimisõigus, Valimisliit, Valitsusasutus, Vallakohus, Vallaseadus, Vallaspant, Vallavanem, Vandeadvokaadi abi, Vandekohus, Vandetõlk, Vanemahüvitis, Vang, Varalahususe varasuhe, Vargus, Vääramatu jõud, Väärtegu, Vägistamine, Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus, Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon, Välismaalase pass, Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, Välismaalaste seadus, Välismaiste kontode maksukuulekuse seadus, Väljapressimine, Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused, Võimude lahusus, Võlaõigus, Võlaõiguslik leping, Võlasuhe, Võlatunnistus, Võlausaldaja, Võlgnik, Võltsimine, Veeseadus, Viimse tahte avaldus, Viivis, Volikiri, Volikogu, Volitus, Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele, Volksgesetzbuch, Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen. Laienda indeks (642 rohkem) »
Aasta ja päev
Aasta ja päev on Balti Eraseaduses mainitud igamistähtaeg, mille vältus on Tallinna all-linnas, Haapsalus ja Rakveres 366 päeva (lisapäeva-aastal 367); mujal – 1 aasta, 6 nädalat ja 3 päeva või 1 aasta ja 6 nädalat (§§ 3059–3060).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aasta ja päev · Näe rohkem »
Abandoon
Abandoon on omandiõigusest loobumine hüvitise eest või kohustusest vabastamise eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abandoon · Näe rohkem »
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abielu · Näe rohkem »
Abielu kaitse seadus
Abielu kaitse seadus (inglise keeles Defense of Marriage Act, ametlik lühend DOMA) on Ameerika Ühendriikide föderaalseadus, mis vabastas oma algses sõnastuses osariigid kohustusest tunnistada teises osariigis sõlmitud samasooliste abielu, samuti keelas USA valitsusel tunnustada samasooliste abielu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abielu kaitse seadus · Näe rohkem »
Abielulahutus
Abielulahutus (ka lahutus) on abielu lõpetamine seadusega kehtestatud korras abielupoolte eluajal.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abielulahutus · Näe rohkem »
Abieluvaraleping
Abieluvaraleping on abikaasade vaheline kokkulepe, mis täiel määral või teatud kindlaksmääratud osas muudab abikaasadevahelistes varalistes suhetes kehtivat varasuhteliiki.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abieluvaraleping · Näe rohkem »
Abieluvarasuhe
Abieluvarasuhe on õiguslik suhe, mis sisaldab abikaasade varalisi õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abieluvarasuhe · Näe rohkem »
Abikaasade ühisvara
Abikaasade ühisvara on abikaasadele ühiselt kuuluv vara, mis on omandatud abielu kestel (kinnisasjad, autod, vallasvara, laenud, liisingud, dividendid, pangakontod, väärtpaberid jne).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abikaasade ühisvara · Näe rohkem »
Abipolitseinik
Abipolitseinikud Tallinnas Vabaduse väljakul Abipolitseinik on Eestis kehtiva abipolitseinike seaduse järgi isik, kes ei kuulu politsei koosseisu, kuid kes vabatahtlikult osaleb politsei tegevuses abipolitsei seaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abipolitseinik · Näe rohkem »
Abrogatsioon
Abrogatsioon (ladina keeles abrogatio) ehk kaadamine on õigusakti kehtetuks tunnistamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abrogatsioon · Näe rohkem »
ACTA
ACTA-ga liitunud riigid: roosa – allakirjutanud riigid; oranž – allakirjutanud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; roheline – alla kirjutamata jätnud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; sinine – teised riigid, kes võivad lepingule alla kirjutada ACTA-vastane meeleavaldus Tartus ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja ACTA · Näe rohkem »
Acte éclairé
Acte éclairé doktriin on acte clairi kõrval üks kahest Euroopa Liidu õiguse doktriinist, mis õigustab riigisisesel kohtul eelotsuse küsimata jätmist Euroopa Liidu Kohtult.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Acte éclairé · Näe rohkem »
Acte clair
Acte clairi doktriini kohaselt on liikmesriigi siseriiklikul kohtul õigus hoiduda Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisest, juhul kui siseriiklik kohus on veendumusel, et vaidlusaluse küsimuse korrektne tõlgendamine on piisavalt ilmselge ning üheselt mõistetav teiste liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu jaoks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Acte clair · Näe rohkem »
Advokaadibüroo
Advokaadibüroo on ettevõte, mille kaudu advokaadid õigusteenuse osutamisel tegutsevad.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Advokaadibüroo · Näe rohkem »
Advokaat
Advokaat Suurbritannias (XX sajand) Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Advokaat · Näe rohkem »
Aegumistähtaeg
Aegumistähtaeg on tähtaeg, mille jooksul nõue aegub, st mille järel võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aegumistähtaeg · Näe rohkem »
Ahistav jälitamine
Ahistav jälitamine on teise isiku hirmutamise, alandamise või muul viisil häirimise eesmärgil temaga korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil isiku eraellu sekkumine tema tahte vastaselt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ahistav jälitamine · Näe rohkem »
Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse
Artikkel annab ülevaate Euroopa Liidu Kohtu otsusest C-302/20, mille sisuks on ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse · Näe rohkem »
Ajalooline koolkond
Saksa ajalooline koolkond on 19. sajandi intellektuaalne liikumine saksa õigusteaduses.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ajalooline koolkond · Näe rohkem »
Ajaosak
Ajaosak (inglise keeles timeshare) on kasutusvaldus, mille puhul isikul on õigus vara kasutada aja jagamise skeemi järgi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ajaosak · Näe rohkem »
Aktsia
Venetsueela El Gallao kaevandusfirma aktsiasertifikaat 1887. aastast Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aktsia · Näe rohkem »
Aktsiaselts
Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks ning mille ärinimes peab sisalduma täiend "aktsiaselts".
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aktsiaselts · Näe rohkem »
Aktsionär
Aktsionär on füüsiline isik või juriidiline isik, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, seega võib aktsionärile viidata ka kui ettevõtte ehk aktsiaseltsi omanikule.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aktsionär · Näe rohkem »
Alaealise ülekuulamine
Alaealise ülekuulamine on menetlusõiguses toiming, kus üle kuulatakse alaealine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alaealise ülekuulamine · Näe rohkem »
Alaealisus
Alaealisus on õiguses täisealisuse vastand.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alaealisus · Näe rohkem »
Alaline Vahekohus
1899. aasta Haagi I rahukonverentsi osavõtjad Alaline Vahekohus (inglise keeles Permanent Court of Arbitration, PCA) 29. juulil 1899 ja 18. oktoobril 1907 Haagi I ja II rahukonverentsil asutatud vanim rahvusvahelisi vaidlusi lahendav rahvusvaheline organisatsioon.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alaline Vahekohus · Näe rohkem »
Alamkorrakohus
Alamkorrakohus ehk alamraspraava oli aastatel 1784–1796 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus maakonna tasemel olnud esimese astme kohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alamkorrakohus · Näe rohkem »
Alammaakohus
Alammaakohus oli Eestimaa kubermangus olnud esimese astme kohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alammaakohus · Näe rohkem »
Alammaakohus (asutus)
Alammaakohus oli aastatel 1783–1797 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus asehalduskorra ajal tegutsenud maakonna politsei- ja haldusasutus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alammaakohus (asutus) · Näe rohkem »
Alampalk
Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alampalk · Näe rohkem »
Alibi
Alibi (ladina sõnast alibi 'mujal') on tõendus, et kahtlustatav ei viibinud kuriteopaigal ning ei saa olla kuriteos süüdi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alibi · Näe rohkem »
Altkäemaks
Altkäemaks ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Altkäemaks on tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Altkäemaks · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse täiendus, mis näeb ette usuvabaduse, sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse, rahumeelsete kogunemiste vabaduse ja petitsiooniõiguse Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus · Näe rohkem »
Amicus curiae
Amicus curiae (ladina keeles 'kohtu sõber') on hagiavaldusega sarnanev kirjalik seisukoht isikult, kes ei ole kohtuasjas (kolmanda osapoolena) osaline, kuid keda kohtuotsus mõjutab ning kel on seetõttu kohtuasjas huvi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Amicus curiae · Näe rohkem »
Amnestia
Amnestia (kreekakeelsest sõnast ἀμνηστία – amnestia, mis tähendab unustust, armuandmist, andestust) on õiguslik toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Amnestia · Näe rohkem »
Andmekaitse: õigus teada, kes sinu andmeid on vaadanud. Kas iga rikkumise korral õigus hüvitisele?
Artikkel annab ülevaate Euroopa Liidu Kohtu otsustest C-579/21, C-300/21 ja C-154/21, mille sisuks on andmekaitse ning õigus teada, kes on isikuandmeid vaadanud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Andmekaitse: õigus teada, kes sinu andmeid on vaadanud. Kas iga rikkumise korral õigus hüvitisele? · Näe rohkem »
Annak
Annak on testamendis määratud konkreetne varaline hüve, mille pärandaja jätab vabalt valitud isikule, või korraldus testamendis, millega pärandaja määrab ühele või mitmele isikule konkreetse varalise hüve pärandvarast.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Annak · Näe rohkem »
Apellatsioon
Apellatsioon ehk apellatsioonkaebus on kaebus esimese astme kohtu otsusele palve läbivaatamiseks (apellatsioonimenetluseks) kõrgema astme kohtus (apellatsioonikohtus).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Apellatsioon · Näe rohkem »
Apellatsioonimenetlus
Apellatsioonimenetlus on edasikaebemenetlus ringkonnakohtus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Apellatsioonimenetlus · Näe rohkem »
Apostill
Apostill (vpr. apostiller, lad. postilla) on tunnistus, mis väljastatakse ametlikule dokumendile, mida soovitakse kasutada välisriigis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Apostill · Näe rohkem »
Arhailine õigus
Arhailine õigus võib eksisteerida nii kirjutatud (ius scriptum) kui ka kirjutamata õigusega (ius non scriptum) samal ajal, kindlat perioodi on raske määrata vahetute õigusallikate puudumise tõttu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Arhailine õigus · Näe rohkem »
Arrogatio
Arrogatio (või adrogatio) tähendab Rooma õiguses võõra persona sui iuris'e perekonda võtmist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Arrogatio · Näe rohkem »
Asi (õigusteadus)
Asjad on kõik esemed, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Asi (õigusteadus) · Näe rohkem »
Asitõend
Asitõend on tõendamiseseme asjaolude selgitamisel kasutatav mis tahes asendamatu ese, mis on võetud kriminaalasja juurde.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Asitõend · Näe rohkem »
Asjaõigus
Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Asjaõigus · Näe rohkem »
Asutus
Asutus (vanemas kirjanduses ka asutis) on ühiskonnas halduslikke, majanduslikke, kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid või muid ülesandeid täitev iseseisev, ainelise tootmisega mitte tegelev institutsioon.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Asutus · Näe rohkem »
Audi alteram partem
Audi alteram partem ehk audiatur et altera pars (ladina keeles 'kuula ära teine pool') on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt tuleb vaidluste lahendamisel ära kuulata mõlemad osapooled.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Audi alteram partem · Näe rohkem »
Autopant
Autopant on asjaõiguslik instituut Eesti õiguses (antud juhul registerpant), vallasvara tagatis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Autopant · Näe rohkem »
Autoriõigus
See on üks piltidest, mille autoriõiguse üle toimus aastatel 2011–2016 vaidlus, kuna kaamera kuulus inglasele David Slaterile, aga pildi tegi fotol olev makaak Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Autoriõigus · Näe rohkem »
Autoriõiguse seadus
Autoriõiguse seadus (lühend AutÕS) on Eestis kehtiv autorikaitseseadus, mis käsitleb autorite õigusi nende loomingule.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Autoriõiguse seadus · Näe rohkem »
Autoriõigusega kaasnevad õigused
Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused on õigused, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestise tootjal, varem avaldamata teose pärast autoriõiguse kehtivuse lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldaval isikul, samuti autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande avaldajal.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Autoriõigusega kaasnevad õigused · Näe rohkem »
Avalik õigus
Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik õigus · Näe rohkem »
Avalik teave
Avalik teave on riigiasutustes avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik teave · Näe rohkem »
Avalik tee
Avalik tee ehk avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud tee.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik tee · Näe rohkem »
Avalik teenistus
Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik teenistus · Näe rohkem »
Avalik veekogu
Avalik veekogu on mõiste Eesti veeseadusest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik veekogu · Näe rohkem »
Avalik-õiguslik juriidiline isik
Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik-õiguslik juriidiline isik · Näe rohkem »
Avaliku ja eraõiguse eristamine
Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine on üks vanimaid õiguslikke küsimusi, millel praegu on süstemaatiline ("Kas tööõigus on era- või avaliku õiguse haru?") ning ka praktiline ("Kas antud vaidlus kuulub tsiviil- või halduskohtu pädevusse?") tähtsus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avaliku ja eraõiguse eristamine · Näe rohkem »
Avaliku Teenistuse Kohus
Avaliku Teenistuse Kohus oli Euroopa Liidu avaliku teenistuse asju menetlev erikohus, mis loodi Nice'i lepingu alusel ning tegutses 2004–2016.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avaliku Teenistuse Kohus · Näe rohkem »
Avaliku teenistuse seadus
Avaliku teenistuse seadus (lühend ATS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avaliku teenistuse seadus · Näe rohkem »
Avalikult kasutatav veekogu
Avalikult kasutatavad veekogud on kinnitatud veeseadusega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalikult kasutatav veekogu · Näe rohkem »
Avatud aktsiaselts
Avatud aktsiaseltsiks (vene keeles открытое акционерное общество, lühend OAO) nimetatakse Venemaal aktsiaseltsi, mille aktsionärid võivad oma aktsiatega vabalt kaubelda teiste aktsionäride nõusolekust sõltumata.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avatud aktsiaselts · Näe rohkem »
§ 58
§ 58 oli 1926.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja § 58 · Näe rohkem »
Üür
Üür on tasu, mida isik maksab õiguse eest kasutada üürilepinguga kokku lepitud tingimustel omanikule kuuluvat vara.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üür · Näe rohkem »
Üürileandja
Üürileandja (inglise keeles landlord) on füüsiline või juriidiline isik, kes annab kasutusse kinnis- või vallasvara asja, saades selle eest üürniku käest kokkulepitud üüri.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üürileandja · Näe rohkem »
Üürileping
Üürilepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik peab maksma selle eest tasu ehk üüri.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üürileping · Näe rohkem »
Üürnik
Üürnik on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab kasutusse kinnis- või vallasvara asja, makstes selle kasutamise eest asja omanikule kokkulepitud üüri.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üürnik · Näe rohkem »
Ühendus
Ühendus ehk liit on lepinguliselt reguleeritud suhe võrdsete õigustega partnerite vahel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ühendus · Näe rohkem »
Ühendus (USA saareala)
Ühendus (inglise keeles commonwealth) on USA saareala, mis on organiseeritud ala, mis on sõlminud USA föderaalvalitsusega kaugemalearenenud suhted, tavaliselt vastastikuse kirjaliku leppe alusel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ühendus (USA saareala) · Näe rohkem »
Ühinguõigus
Ühinguõigus (inglise keeles company law) on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingute vormi, asutamist, lõpetamist ning ümberkorraldamist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ühinguõigus · Näe rohkem »
Ühingute ja nende liitude seadus
Ühingute ja nende liitude seadus on 19. aprillil 1938 Riigihoidja dekreedina antud seadus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ühingute ja nende liitude seadus · Näe rohkem »
Üldakt
Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üldakt · Näe rohkem »
Üldine õigus
Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem (inglise keeles common law; ka pretsedendi õigus või nn kohtupraktika õigus) on õigusperekond, kus õiguse peamised allikad on kohtulahendid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üldine õigus · Näe rohkem »
Üldkohus
Üldkohus (kuni 1. detsembrini 2009 Esimese Astme Kohus) on üks Euroopa Liidu kohtutest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üldkohus · Näe rohkem »
Üldtuntud kaubamärk
Üldtuntud kaubamärk (ingl well-known mark) on kaubamärk, mis omandab õiguskaitse laialdase tuntuse tõttu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üldtuntud kaubamärk · Näe rohkem »
Ülemtalurahvakohus
Ülemtalurahvakohus (saksa k. Oberbauer(n)gericht, vene k. Верхний крестьянский суд) oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud teise astme kohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ülemtalurahvakohus · Näe rohkem »
Ületunnitöö
Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajahttps://web.archive.org/web/20140426215521/http://www.tooelu.ee/et/teemad/too--ja-puhkeaeg/yletunnitoo (vaadatud 25.04.2014).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ületunnitöö · Näe rohkem »
Ülikoolide seadus
Ülikoolide seadus on 24.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ülikoolide seadus · Näe rohkem »
Ülikooliseadus
Ülikooliseadus (lühend ÜKS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 12.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ülikooliseadus · Näe rohkem »
ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta
ÜRO konventsioon kaupade rahvusvaheliste müügilepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta · Näe rohkem »
Ökotsiid
Araali mere kokku kuivamine Ökotsiid (tuleneb kreeka sõnast oikos ’kodu, elupaik’ ja ladina sõnast cadere ’tapma’) on keskkonnale laiaulatusliku kahju põhjustamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ökotsiid · Näe rohkem »
Ärakiri
Ärakiri on mingi dokumendi sisu ja rekvisiitide täpne taasesitus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ärakiri · Näe rohkem »
Äriühing
Äriühing on omanikule või omanikele kuuluv majandusüksus, ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärk on kasumi teenimine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Äriühing · Näe rohkem »
Äriõigus
Äriõigus (“commercial law”) on õigusvaldkond, millega reguleeritakse kaubandust ja äritegevust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Äriõigus · Näe rohkem »
Ärisaladus
Ärisaladus on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada selle ettevõtja huve.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ärisaladus · Näe rohkem »
Äriseadustik
Äriseadustik (lühend: ÄS) on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab ettevõtjate tegevust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Äriseadustik · Näe rohkem »
Õhuruum
Õhuruum (inglise keeles airspace) on õhuga täidetud ruum territoriaalselt jaotatud Maa pinna kohal, mille ülemine piir lõpeb Karmani joonel (kõrgus maapinnast 100 km), teisiti ka, õhuruum on nii öelda homosfääri see osa, kus õhu koostis on konstantne (kõrgus maapinnast ca 90 km).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õhuruum · Näe rohkem »
Õigus
Õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigus · Näe rohkem »
Õigus koguda tundlikke isikuandmeid võitluseks kuritegevusega
Õigus koguda tundlikke isikuandmeid võitluseks kuritegevusega annab lühiülevaate tundlike isikuandmete kogumise õigusest pädevate ametiasutuste poolt kuritegevusega võitlemise eesmärgil, Euroopa Liidu õigusaktidest, kohtupraktikast ning regulatsioonist Eestis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigus koguda tundlikke isikuandmeid võitluseks kuritegevusega · Näe rohkem »
Õigus olla mittekättesaadav
Õigus olla mittekättesaadav on töötaja õigusaktiga kaitstud voli loobuda töövälisel ajal, sh puhkuse kasutamisel, tööülesannete täitmisest ning hoiduda tööga seotud elektroonilisest suhtlusest, nagu telefonikõnedele, e-kirjadele või mistahes muudele sõnumitele vastamisest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigus olla mittekättesaadav · Näe rohkem »
Õigus rahule
ÜRO Peaassamblee saal Õigus rahule on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni deklaratsioon, millega ÜRO liikmesriigid tunnustasid iga inimese ja rahva õigust elada rahus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigus rahule · Näe rohkem »
Õigusakt
Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusakt · Näe rohkem »
Õiguse ennustusteooria
Õiguse ennustusteooria ehk halva inimese teooria on Oliver Wendell Holmesi õigusfilosoofia lähtekohaks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õiguse ennustusteooria · Näe rohkem »
Õiguseetika
Õiguseetika on eetikaharu, mis käsitleb küsimusi seaduse ja eetika vahekorrast, õigussüsteemi printsiipidest, õigussüsteemi esindajate kutse-eetikast ja karistuse rakendamisest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õiguseetika · Näe rohkem »
Õigusemõistmise eksitamine
Õigussüsteemi kurnamine (inglise keeles perverting the course of justice) kujutab endast kuritegevust, seadusandlikule võimule nii-öelda vastupuiklemist, tagasiajamist — salgamist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusemõistmise eksitamine · Näe rohkem »
Õigusfilosoofia
Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusfilosoofia · Näe rohkem »
Õigushüve
Õigushüve all mõistetakse karistusõiguses sotsiaalseid väärtusi, mida tuleb õiguslikult kaitsta.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigushüve · Näe rohkem »
Õigusinformaatika
Õigusinformaatika on teadusharu, mis uurib infotehnoloogia rakendamise võimalusi õigusteaduses.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusinformaatika · Näe rohkem »
Õiguskantsler
Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas Kaulbarsi palees (Kohtu 8) Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õiguskantsler · Näe rohkem »
Õigusküsimus
Õigusküsimus on küsimus, millele vastamiseks tuleb otsustada, milline on asjaomane õigus ning kuidas kohaldatakse seda konkreetsetele tehioludele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusküsimus · Näe rohkem »
Õiguskord
Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õiguskord · Näe rohkem »
Õigusnorm
Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusnorm · Näe rohkem »
Õigusperekond
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusperekond · Näe rohkem »
Õiguspositivism
Õiguspositivism (inglise keeles legal positivismGreen, L., Adams, T. Legal Positivism. – The Stanford Encyclopedia of Philosophy 17.12.2019.https://plato.stanford.edu/archives/win2019/entries/legal-positivism/>, (14.10.2021).) on õigusfilosoofiline mõttesuund, mis muutus õigusteaduses valitsevaks 19.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õiguspositivism · Näe rohkem »
Õigussüsteem
Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigussüsteem · Näe rohkem »
Õigussubjekt
Õigussubjektiks (ingl k subject of law) ehk subjektiks ehk õiguse subjektiks nimetatakse õigusteaduses isikut, kes on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandja.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigussubjekt · Näe rohkem »
Õigussuhe
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus õigussuhte pooled esinevad subjektiivsete õiguste ja õiguslike kohustuste kandjatena.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigussuhe · Näe rohkem »
Õigustatud kasutus
Õigustatud kasutus (inglise keeles fair use; eesti keeles ka õiglane kasutus, õiguspärane kasutus, aus kasutus) on angloameerika riikide (eelkõige USA) autoriõiguse üks keskseid termineid, mis tähistab õigust kasutada autoriõigusega kaitstud teost autorilt luba küsimata ja talle tasu maksmata.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigustatud kasutus · Näe rohkem »
Õigusteenus
Õigusteenus on juristi majandus- ja kutsetegevuses osutatav teenus, mille sisuks on kliendi õigusnõustamine (õigusliku arvamuse andmine, õigusdokumendi koostamine, läbirääkimistel või asjaajamisel esindamine jne) või esindamine õigusmenetluses või tegutsemine lepitajana, vahekohtunikuna, pankrotihaldurina või kliendi varade haldajana.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusteenus · Näe rohkem »
Õigusvõime
Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusvõime · Näe rohkem »
Õuekohus
Õuekohus oli vanasti mõnes suuremas halduskeskuses olnud kesk- või alamastme kohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õuekohus · Näe rohkem »
Balti eraseadus
Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Balti eraseadus · Näe rohkem »
Balti provintsiaalseadustik
Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Balti provintsiaalseadustik · Näe rohkem »
Bill of Rights (1791)
Bill of Rights Bill of Rights on Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni kümme esimest parandust, mis moodustavad õiguste deklaratsiooni.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Bill of Rights (1791) · Näe rohkem »
Bioloogiliste relvade konventsioon
Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon ehk bioloogiliste relvade konventsioon (BWC) ehk bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon (BTWC) oli esimene mitmepoolne desarmeerimisleping, millega keelustati kogu relvaliigi tootmine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Bioloogiliste relvade konventsioon · Näe rohkem »
BSD-litsents
BSD-litsents on tarkvaralitsents, mida algselt kasutati operatsioonisüsteemi BSD kaitsmiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja BSD-litsents · Näe rohkem »
C-619/18
C-619/18 on kohtuasi, milles Euroopa Kohus arutab Euroopa Komisjoni hagi Poola Vabariigi vastu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja C-619/18 · Näe rohkem »
California Osariigi Seadusandlik Kogu
California Kapitooliumi hoone, kus California Osariigi Seadusandlik Kogu peab istungeid California Osariigi Seadusandlik Kogu (inglise keeles California State Legislature) on USA California osariigi seadusandlik organ.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja California Osariigi Seadusandlik Kogu · Näe rohkem »
Capitis deminutio
Capitis deminutio on Rooma õiguse ladinakeelne termin, mis tähendab õigusvõime või staatuse vähendamist, kaotamist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Capitis deminutio · Näe rohkem »
Capitis deminutio minima
Capitis deminutio minima tähendab Rooma õiguses peremuutust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Capitis deminutio minima · Näe rohkem »
Corpus iuris civilis
Corpus iuris civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Corpus iuris civilis · Näe rohkem »
De iure
De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja De iure · Näe rohkem »
De minimis
De minimis (ladina keeles "pisiasjadest" või "pisiasjadega"; sententsist de minimis non curat lex – "seadus ei tegele pisiasjadega") on juriidiline põhimõte autoriõiguses, mille kohaselt on kunstiteose kujutise kasutamine vaba (ei eelda autori luba ja tasu maksmist), kui see ei moodusta pildil põhimotiivi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja De minimis · Näe rohkem »
Dekreet
Dekreet on riigipea või valitsuse poolt antud seadus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Dekreet · Näe rohkem »
Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis
Õigusakti teksti 1. lehekülg Õigusakti teksti 2. lehekülg Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis oli 8. veebruaril (vkj. 26. jaanuaril) 1918 Venemaa Nõukogude Vabariigis vastuvõetud õigusakt, millega kuulutati välja üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile 31.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis · Näe rohkem »
Deliktiskeem
Deliktiskeemil on kolm astet: isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab, et isik on täitnud mõne karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu, tema tegu on õigusvastane ja ta on teo toimepanemises süüdi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Deliktiskeem · Näe rohkem »
Denonsseerimine
Denonsseerimine ehk lepingust väljumine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega riik lõpetab ühepoolselt rahvusvahelisest lepingust talle tulenevad kohustused.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Denonsseerimine · Näe rohkem »
Diferentsihüpotees
Diferentsihüpotees on õiguslik vahend, millega tehakse kindlaks teo tagajärjel tekkinud kahju suurus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Diferentsihüpotees · Näe rohkem »
Digesta
Digesta seu Pandectae, 1581 "Digesta seu Pandectae" (ee "Digestid ehk Pandektid") on üks osa Rooma õiguse kogust "Corpus iuris civilis".
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Digesta · Näe rohkem »
Diplomaatiline õigus
Diplomaatiline õigus laiemas mõistes on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid alaliste diplomaatiliste esinduste sisseseadmise kaudu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Diplomaatiline õigus · Näe rohkem »
Direktiiv 2001/29/EÜ
Autoriõiguse direktiiv ehk infoühiskonna direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) on Euroopa Liidu direktiiv, mis rakendab Euroopa Liidu piires Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse lepingut ja ühitab autorikaitseseadusi kogu Euroopa Liidus, näiteks autoriõiguses tehtavate erandite asjus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Direktiiv 2001/29/EÜ · Näe rohkem »
Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul
Direktiivi vastuvõtmine Euroopa Parlamendis 26. märtsil 2019 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul ehk ELi autoriõiguse direktiiv on Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu direktiiv, mille eesmärk on selle toetajate sõnul autoriõiguse erisuste ühtlustamine liidus ja liikmesriikide vahelisele digitaalsisu kaubandusele kaasaaitamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul · Näe rohkem »
Dublini konventsioon
Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Dublini konventsioon · Näe rohkem »
E-residentsus
E-residendi digitaalne isikutunnistus ehk e-residendi digi-ID E-residentsus on riiklikult väljastatud digitaalne identiteet, mis annab välismaalastele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid, mis tavapäraselt on olnud avatud vaid kohalikele elanikele, näiteks võimalus anda digitaalseid allkirju.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja E-residentsus · Näe rohkem »
Eelnõu
Eelnõu on enne selle õigusaktina vastuvõtmist riigiorganile või rahvale esitatud tekst (nimetatud ka projektiks)https://web.archive.org/web/20171014133259/http://termin.eki.ee/esterm/ (vaadatud 20.01.2016) (vaadatud 20.01.2016).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eelnõu · Näe rohkem »
Eelotsusetaotlus
Eelotsusetaotlus on Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu esitatud taotlus Euroopa Kohtule, mis seisneb küsimuses, kuidas Euroopa Liidu õigust korrektselt tõlgendadaAsi C-166/73, Rheinmühlen-Düsseldorf EKL 1974 - EÜ asutamislepingu artikkel 234 või küsimuses liidu institutsioonide, organite, asutuste õigusaktide kehtivuse kohta.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eelotsusetaotlus · Näe rohkem »
Eesti kodakondsus
Eesti kodakondsus on riigiõiguslik termin, millega määratletakse isiku suhe Eesti Vabariigiga.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti kodakondsus · Näe rohkem »
Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta
Vene Ajutise Valitsuse otsus Eestimaa kubermangu valitsemiskorrast (eesti keeles) Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta oli Vene Ajutise Valitsuse 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 vastuvõetud määrus, mis muutis Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piire ning uuendas senist kubermangu ja kohaliku omavalitsuse valitsemiskorda Eestimaa kubermangus, andes viimasele suhtelise autonoomia võrreldes varasema olukorra ja Vene riigi teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda valimisõigus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta · Näe rohkem »
Eesti lipu päev
Eesti lipu päev on Eesti Vabariigi riiklik tähtpäev, 4. juuni.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti lipu päev · Näe rohkem »
Eesti NSV taluseadus
Eesti NSV taluseadus oli Eesti NSV Ülemnõukogus 6.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti NSV taluseadus · Näe rohkem »
Eesti Rahvusraamatukogu seadus
Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu seadus (lühend ERRS) on Eesti Vabariigi seadus, mis võeti vastu 22.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti Rahvusraamatukogu seadus · Näe rohkem »
Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord
Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord on esimene Eesti Vabariigi põhiseadus, mis võeti vastu Asutava Kogu poolt 4.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord · Näe rohkem »
Eestis kehtiva õiguse määrus
Eestis kehtiva õiguse määrus (Verordnung über das in Estland geltende Recht) on kahe aastail 1941―1944 Eestis järjestikku kehtinud määruse pealkiri.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eestis kehtiva õiguse määrus · Näe rohkem »
Eestkoste
Eestkoste on piiratud teovõimega isiku õiguste ja huvide kaitse ning esindamine kohtu otsusega määratud seadusliku esindaja ja hooldaja ehk eestkostja poolt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eestkoste · Näe rohkem »
Eetikakoodeks
Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt kutseala kutse-eetika normide või organisatsioonis kehtestatud kõlbeliste ja sotsiaalsete põhimõtete kirjapandud kogu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eetikakoodeks · Näe rohkem »
Ehitusseadus
Ehitusseadus oli Eesti seadus, mis sätestas nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse põhimõtted.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ehitusseadus · Näe rohkem »
Eksekutsioon
Eksekutsioon on otsuse täideviimine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eksekutsioon · Näe rohkem »
Eksemptsioon
Eksemptsioon (saksa keele eeskujul ka eksemtsioon) tähendab üldmõistena teatavatest üldistest koormistest või kohustustest vabastamist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eksemptsioon · Näe rohkem »
Elamisõigus Euroopa Liidus
Elamisõigus Euroopa Liidus on inimese õigus elada ja liikuda Euroopa Liidu territooriumil.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Elamisõigus Euroopa Liidus · Näe rohkem »
Elatis
Elatis ehk alimendid on lapse ülalpidamiseks makstav raha, mida peab maksma lapsevanem, kes last ei kasvata ja kellel on lapse suhtes ülalpidamiskohustus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Elatis · Näe rohkem »
Elektrituruseadus
Elektrituruseadus on Eesti seadus, mis reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Elektrituruseadus · Näe rohkem »
Eluaegne vangistus
Eluaegne vangistus on Eesti Karistusseadustiku mõistes esimese astme kuriteo üks karistustest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eluaegne vangistus · Näe rohkem »
Eluvastased süüteod
Eluvastased süüteod (ingl fatal offences) on surmajuhtumid, mis saabuvad teise isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eluvastased süüteod · Näe rohkem »
Enesemääramisõigus
Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Enesemääramisõigus · Näe rohkem »
Eraõigus
Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eraõigus · Näe rohkem »
Eraelu puutumatus
Eraelu puutumatus on inimõigustega seotud mõiste, millele päris ühest definitsiooni pole suudetud anda, kuna tegemist on laia kontseptsiooniga, mis hõlmab mitmeid aspekte isiku füüsilisest ja sotsiaalsest identiteedist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eraelu puutumatus · Näe rohkem »
Eraisiku pankrot
Eraisiku pankrot ehk füüsilise isiku pankrot on kohtuotsusega väljakuulutatud eraisikust võlgniku maksejõuetus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eraisiku pankrot · Näe rohkem »
Erakonnaseadus
Erakonnaseadus (lühend EKS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 11.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Erakonnaseadus · Näe rohkem »
Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel
Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel on Euroopa Liidu regulatsioon, millega liikmesriigid võivad siseriiklike õigusnormidega otsustada, et pilves talletusruumi pakkujatel ei ole kohustust maksta autoriõiguste omajatele hüvitist füüsiliste isikute isiklikuks tarbeks tehtud mittekaubandusliku reprodutseerimise eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel · Näe rohkem »
Erastamine
Erastamine ehk privatiseerimine ehk denatsionaliseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt (kohalik omavalitsus või riik) üle erasektorile (ehk tulundussektor ehk ärisektor – eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Erastamine · Näe rohkem »
Eriõigus
Eriõigus (lex specialis) on riigipea poolt ainuisikuliselt, ilma valitsuse või muu valitsemisharu nõusoleku või heakskiiduta teostatav prerogatiiv.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eriõigus · Näe rohkem »
Eriolukord
Eriolukord on loodusõnnetuste ja katastroofide korral ning nakkushaiguste tõkestamiseks riiklikult kehtestatav erikord.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eriolukord · Näe rohkem »
Erisoodustus
Erisoodustus on kaup, teenus või rahaliselt hinnatav kingitus, mida tööandja oma töötajale võimaldab.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Erisoodustus · Näe rohkem »
Esimese astme kohus
Esimese astme kohus ehk esimese instantsi kohus (inglise keeles court of first instance) on kohtuinstants, milles kohtuasjade arutamine enamasti algab.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Esimese astme kohus · Näe rohkem »
Esindusõigus
Esindusõigus (ingl k right of representation) on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Esindusõigus · Näe rohkem »
Ettearmustus
Ettearmustus ehk abolitsioon on kuriteos süüdi oleva isiku vabastamine kohtulikust karistusest enne kohtuotsuse tegemist amnestiaga või armuandmisega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ettearmustus · Näe rohkem »
Ettevaatamatus (karistusõigus)
Ettevaatamatus on üks süüteo subjektiivse koosseisu tunnustest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ettevaatamatus (karistusõigus) · Näe rohkem »
Euratomi leping
Euratomi leping ehk ametliku nimega Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping on leping, millega rajati Euroopa Aatomienergiaühendus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euratomi leping · Näe rohkem »
Euroopa äriühing
Euroopa äriühing (lühend SE, ladina keeles Societas Europaea) on aktsiaseltsi vorm Euroopa Liidu õiguses, mis on loodud rahvusvaheliste, mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsevate ettevõtete tarbeks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa äriühing · Näe rohkem »
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
EIÕKiga liitunud. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ka Euroopa inimõiguste konventsioon, lühendatult (EIÕK); inglise European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, lühendatult ECHR) on 1950.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon · Näe rohkem »
Euroopa Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus (inglise European Court of Human Rights) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Inimõiguste Kohus · Näe rohkem »
Euroopa kodanikualgatus
Euroopa kodanikualgatus on Euroopa Liidu (EL) kodanike õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole avaldusega, millega kutsutakse komisjoni üles esitama liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa kodanikualgatus · Näe rohkem »
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liidu õiguse ja liikmesriigi õiguse vastuolu korral on Euroopa Liidu õigus ülimuslik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte · Näe rohkem »
Euroopa Liidu direktiiv
Direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, millega ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte, eelkõige ühtse turu toimimise huvides.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu direktiiv · Näe rohkem »
Euroopa Liidu kodaniku seadus
Euroopa Liidu kodaniku seadusega võeti üle Euroopa Liidu nn vaba liikumise direktiiv 2004/38/EÜ.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu kodaniku seadus · Näe rohkem »
Euroopa Liidu pädevused
Euroopa Liit (EL) saab vastu võtta meetmeid ja direktiive, kuid institutsiooni pädevus piirdub sellega, mis on aluslepingutega antud (pädevuse andmise põhimõte).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu pädevused · Näe rohkem »
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents (ingliskeelne lühend EUPL) on vaba tarkvara kasutamisõigust määrav dokument aastast 2007.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents · Näe rohkem »
Euroopa vahistamiskäsk
Euroopa vahistamiskäsk (inglise: European Arrest Warrant lühend: EAW) on Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv vahistamise käsk, mis nõuab kehtiva vahistamiskäsu alusel liikmesriiki teise liikmesriigi jaoks arreteerima ja välja andma kuriteos kahtlustatavat või süüdimõistetut.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa vahistamiskäsk · Näe rohkem »
Ex officio
Ex officio on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'oma kohustusi täites'.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ex officio · Näe rohkem »
Faktiküsimus
Faktiküsimus on õiguslikus vaidluses tekkinud küsimus faktiväite tõesuse üle.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Faktiküsimus · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Foogtikohus
Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Foogtikohus · Näe rohkem »
Frantsiis
Frantsiis (inglise keeles franchise) on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisilepingus sätestatud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Frantsiis · Näe rohkem »
Frantsiisileping
Frantsiisileping on leping, millega üks isik (frantsiisiandja) kohustub andma teisele isikule (frantsiisivõtjale) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Frantsiisileping · Näe rohkem »
Garantiivastutus
Garantiivastutus ehk objektiivne vastutus ehk riskivastutus on õigusteaduses isiku mittesüüline vastutus ehk vastutus tagajärgede eest, mida ta ise ei pruukinud tahta põhjustada.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Garantiivastutus · Näe rohkem »
Genfi protokoll
Lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokoll ehk Genfi protokoll on rahvusvaheline leping, millega keelustatakse keemiliste ja bioloogiliste relvade kasutamine rahvusvahelistes relvastatud konfliktides.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Genfi protokoll · Näe rohkem »
Genotsiid
accessdate.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Genotsiid · Näe rohkem »
GNU GPL
GPL 3 ametlik logo GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja GNU GPL · Näe rohkem »
Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents
Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents on 1893.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents · Näe rohkem »
Hageja
Hageja on tsiviilmenetluses isik, kes esitab kohtusse hagi ehk taotleb oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks kohtumenetluse alustamist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hageja · Näe rohkem »
Hagi
Hagi ehk hagiavaldus on isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hagi · Näe rohkem »
Hagita menetlus
Hagita menetlus on tsiviilkohtumenetluse liik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hagita menetlus · Näe rohkem »
Haldusakt
Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslik vorm.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusakt · Näe rohkem »
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusüksus · Näe rohkem »
Haldusõigus
Haldusõigus (inglise keeles administrative law) on õigusnormide kogum, mis kehtib haldustegevuses, -menetluses ja -korralduses.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusõigus · Näe rohkem »
Halduse kandja
Halduse kandja on haldusõiguse teoorias avaliku halduse ülesandeid täitev juriidiline või füüsiline isik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Halduse kandja · Näe rohkem »
Halduskohus
Halduskohus (inglise keeles administrative court) on esimese astme kohus Eestis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Halduskohus · Näe rohkem »
Haldusleping
Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusleping · Näe rohkem »
Haldusorgan
Haldusorgan on iga avaliku halduse ülesandeid täitev asutus, kollegiaalkogu või ametiisik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusorgan · Näe rohkem »
Hammurapi seadused
Hammurapi seadustekoodeksi steel Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hammurapi seadused · Näe rohkem »
Hädaseisund
Hädaseisundi puhul peab kaitstav huvi olema kahjustatavast huvist selgelt olulisem Hädaseisund (ingl k necessity) on õigusinstituut, mis seisneb vahetus ohus enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile (asjassepuutumatu kolmanda isiku õigushüvele) kahju tekitamisegaRKKK 30.10.2006,, p 11-12.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hädaseisund · Näe rohkem »
Hüpoteek
Hüpoteek (inglise keeles mortgage law) on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hüpoteek · Näe rohkem »
Hõivamine
296x296px Hõivamine ehk occupatio on üks algsetest omandamiseviisidest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hõivamine · Näe rohkem »
Hea usu põhimõte
Hea usu põhimõte (ladina keeles bona fide(s)) on üks õiguse üldpõhimõtteid, mida tunneb enamik maailma suuri õigussüsteeme.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hea usu põhimõte · Näe rohkem »
Heauskne omandamine
Heauskne omandamine on õiguskontseptsioon, mille kohaselt üleandmisega eseme (omandi või pandi) omandanud isik saab eseme omanikuks ka juhul kui üleandjal eseme omandi (vm käsutus-) õigus puudus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Heauskne omandamine · Näe rohkem »
Helsingi leping
Helsingi leping on Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vaheline leping, mis määrab kindlaks Põhjamaade ametliku koostöö raamid Põhjamaade Nõukogus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Helsingi leping · Näe rohkem »
Hooletus
Hooletus ettevaatamatuse liigina tähendab seda, et teo toimepanija ei tea mõne süüteokoosseisu asjaolu esinemisest, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hooletus · Näe rohkem »
Hoonestusõigus
Hoonestusõigus (ingl right of superficies) on üks mitmest piiratud asjaõigusest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hoonestusõigus · Näe rohkem »
Hors de combat
Hors de combat ('võitlusest väljas') on prantsuskeelne termin, mida kasutatakse diplomaatias ja rahvusvahelises õiguses isikute kohta, kes ei ole võimelised sõja ajal oma lahinguülesandeid täitma.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hors de combat · Näe rohkem »
Igaüheõigus
Igaüheõigus ehk igameheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Igaüheõigus · Näe rohkem »
Iggaüks
Iggaüks oli 1802.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Iggaüks · Näe rohkem »
Ihunuhtlus
Ihunuhtlus on kehavigastust või valu tekitav karistus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ihunuhtlus · Näe rohkem »
Illegaalsus
Illegaalsus on tegevuse omadus, mis seisneb selles, et ta on seadustega või muude normatiivaktidega keelatud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Illegaalsus · Näe rohkem »
Immuniteedikiri
Immuniteedikiri oli dokument, millega kuningas andis oma vasallile üle osa riigivõimu funktsioone, näiteks kohtumõistmise ja maksude kogumise vasalli feodaalvalduses.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Immuniteedikiri · Näe rohkem »
Impeachment
Tagandamisjuurdlus (inglise keeles impeachment) on üldises õiguses legislatiivorgani ametniku vastu algatatud kriminaalmenetlus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Impeachment · Näe rohkem »
Indemniteet
Indemniteet ehk parlamendiliikme vastutamatus on põhimõte, mille kohaselt parlamendiliige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Indemniteet · Näe rohkem »
Infotehnoloogiaõigus
Infotehnoloogiaõigus (IT Law) on õigusharu, mille eesmärk on pakkuda õiguslikku raamistikku infotehnoloogiliste vahendite, teenuste ja taristu õiguspäraseks kasutamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Infotehnoloogiaõigus · Näe rohkem »
Inimõigused
Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimõigused · Näe rohkem »
Inimõiguste ülddeklaratsioon
Eleanor Roosevelt inimõiguste ülddeklaratsiooniga (1949) Inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis ÜRO Peaassamblee vastu 10. detsembril 1948 resolutsiooniga A/RES/217.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimõiguste ülddeklaratsioon · Näe rohkem »
Inimkaubandus
Inimkaubandus on ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni Palermo protokollis sätestatud definitsiooni järgi "inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimkaubandus · Näe rohkem »
Inimrööv
Inimrööv tähendab inimese vabaduse ebaseaduslikku võtmist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimrööv · Näe rohkem »
Inimsusvastane kuritegu
Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimsusvastane kuritegu · Näe rohkem »
Inkorporeerimata ala
Walnut Creeki linnast põhjas Inkorporeerimata ala on piirkond, mida ei valitse kohalik omavalitsusüksus; sarnaselt on inkorporeerimata kogukond asula, mida ei valitse kohalik omavalitsusüksus, vaid seda hallatakse suurema haldusüksuse või riigi osana.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inkorporeerimata ala · Näe rohkem »
Internetivabadus
Internetivabadus on internetikasutajate õigus alusetute piiranguteta ligipääsuks internetile ja internetisisule ning internetikasutusega seotud õigustest kinnipidamisele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Internetivabadus · Näe rohkem »
Intress
Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Intress · Näe rohkem »
Isadus
Isadus on seisund, kus meessoost isik on lapsevanem.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isadus · Näe rohkem »
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Iseseisvus · Näe rohkem »
Isik
Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isik · Näe rohkem »
Isiklik kasutusõigus
Isiklik kasutusõigus on kinnisasja koormatis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isiklik kasutusõigus · Näe rohkem »
Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
Isiku kahtlustatavana kinnipidamine (inglise keeles to take into custody, to hold in custody) on kriminaalmenetluse toiming, millega isikult võetakse kuni 48 tunniks vabadus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isiku kahtlustatavana kinnipidamine · Näe rohkem »
Isiku tuvastamine
Isiku tuvastamine on protsess, mille käigus pädev avaõiguslik asutus (Eestis: Politsei- ja Piirivalveameti allasutused) veendub põhjalike järelpäringute tulemusel, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isiku tuvastamine · Näe rohkem »
Isikuandmete kaitse üldmäärus
Isikuandmete kaitse üldmäärus (inglise keeles General Data Protection Regulation, lüh GDPR; EL 2016/679) ehk Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (lühendina ELIKÜM) on Euroopa Liidu määrus, mis loob isikuandmete kaitse normidele õigusliku raamistiku, millega kehtestatakse suunised isikuandmete töötlemiseks Euroopa Liidus ja teatud tingimustel ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isikuandmete kaitse üldmäärus · Näe rohkem »
Isikuandmete kaitse seadus
Isikuandmete kaitse seadus (lühend IKS) on Eesti Vabariigi seadus, mis kaitseb füüsilise isiku põhiõigusi ja põhivabadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isikuandmete kaitse seadus · Näe rohkem »
Isikupuutumatus
Isikupuutumatus (inglise keeles security of person) on iga isiku põhiõigus: isik on kaitstud ebaseadusliku vahistamise eest ja tal on õigus kohtu kaitsele elu, tervise ja teiste isiklike õiguste ning vara ründamise puhul.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isikupuutumatus · Näe rohkem »
Isikutunnistus
Isikutunnistus on dokument, mille põhiülesanne on olla isikut tõendav dokument.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isikutunnistus · Näe rohkem »
Isikuvastased vägivallateod
Eesti karistusseadustiku järgi on isikuvastased vägivallateod.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isikuvastased vägivallateod · Näe rohkem »
Ius sanguinis
Ius sanguinis (ehk jus sanguinis, ladina keeles vereõigus) on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanema(te) või esivanema(te) kodakondsuse alusel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ius sanguinis · Näe rohkem »
Ius soli
Ius soli (ka jus soli; ladina keeles 'maapinna õigus'; ei tähenda 'Päikese õigus'), eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ius soli · Näe rohkem »
Jäätmeseadus
Eesti Vabariigi jäätmeseadus ehk jäätmeseadus (lühend JäätS) on seadus, mis sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja loodusvarade kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Jäätmeseadus · Näe rohkem »
Järelpärija
Järelpärija on pärija, kes saab pärijaks pärast eelpärijat.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Järelpärija · Näe rohkem »
Jõustumine
Jõustumine (inglise entry into force) on mingi õigusakti (nt seaduse) kehtima hakkamine, seadusjõusse astumine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Jõustumine · Näe rohkem »
Juhatus
Juhatus (harvem ka eestseisus) on juriidilise isiku (nt organisatsiooni, asutuse, ettevõtte) tegevust juhtiv ja seda esindav valitav organ.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Juhatus · Näe rohkem »
Juriidiline isik
Juriidiline isik (inglise keeles legal person) on isikute ja/või varade ühendus, mida õiguskord on isikuna tunnustanud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Juriidiline isik · Näe rohkem »
Jurisdiktsioon
Jurisdiktsioon (inglise keeles jurisdiction) on riigi õigus teostada võimu, millega saab luua, muuta ning lõpetada õigussuhteid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Jurisdiktsioon · Näe rohkem »
Jurist
Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Jurist · Näe rohkem »
Juurdepääs õigusemõistmisele
Juurdepääs õigusemõistmisele (inglise access to justice) on isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalases vaidlusküsimuses.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Juurdepääs õigusemõistmisele · Näe rohkem »
Kahjunõue Euroopa Liidu vastu
Euroopa Liidu vastu kahju nõudmise õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artiklist 340.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kahjunõue Euroopa Liidu vastu · Näe rohkem »
Kahtlustatav
Kahtlustatav on Eesti Vabariigis kriminaalmenetluse seadustiku § 33 järgi isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kahtlustatav · Näe rohkem »
Kaitstavate loodusobjektide seadus
Kaitstavate loodusobjektide seadus (lühend KLOS) oli Eesti Vabariigi seadus, mis kehtestas erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla (looduskaitse alla) võtmise korra ja kaitse olemuse, samuti maaomanike õigused ja kohustused kaitset vajava loodusobjektiga alal.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kaitstavate loodusobjektide seadus · Näe rohkem »
Kanooniline õigus
"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kanooniline õigus · Näe rohkem »
Kapitulatsioon
Kapitulatsioon (ka akordpunktid) tähendab tingimusi, millele vastavalt antakse kindlus või maa-ala üle piirajatele või millega see soovib end üle anda.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kapitulatsioon · Näe rohkem »
Karistusõigus
Karistusõigus (inglise keeles criminal law) ühe õigusharuna on õiguskorra osa, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja selle järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Karistusõigus · Näe rohkem »
Karistusseadustik
Karistusseadustik (lühend KarS) on Eestis kehtiv karistusseadus, millega määratletakse süüteod ja nende karistatavus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Karistusseadustik · Näe rohkem »
Karistusteooria
“Karistusteooria on riigi karistusvõimu ehk karistuse õigustatuse õigusteoreetiline ja õigusfilosoofiline põhjendus“.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Karistusteooria · Näe rohkem »
Kassatsioon
Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kassatsioon · Näe rohkem »
Kassatsioonikohus
Kassatsioonikohus on kohus, mis edasikaebeinstantsina kontrollib kaevatud kohtulahendite õiguslikku põhjendatust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kassatsioonikohus · Näe rohkem »
Kasutusvaldus
Kasutusvaldus ehk vilikasutus (ladina ususfructus) on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud (kasutusvaldaja), on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kasutusvaldus · Näe rohkem »
Kaubamärgiseadus
Kaubamärgiseadus on seadus, mis reguleerib üldtuntud ja registreeritud kaubamärkide õiguskaitset, nendega seotud õigusi ja kohustusi ning Euroopa Liidu kaubamärgi määruse alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis registreeritud kaubamärkidega seotud õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kaubamärgiseadus · Näe rohkem »
Kaubandusõigus
Kaubandusõigus ehk äriõigus (inglise keeles commercial law, trade law) reguleerib tehinguid kaubandus-, äri- ja tarbijatehingute valdkonnas.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kaubandusõigus · Näe rohkem »
Kaubandusliku meresõidu koodeks
Kaubandusliku meresõidu koodeks (lühend KMK või KMSK; inglise Merchant Shipping Code) on Eesti seadus, mis reguleerib Eestiga seotud kaubanduslikku meresõitu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kaubandusliku meresõidu koodeks · Näe rohkem »
Kautsjon
Kautsjon (ladina keeles cautio; ettevaatus) on varaline või mittevaralise kohustuse täitmist tagav rahasumma, millest maksja kohustuse täitmata jätmisel ilma jääb.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kautsjon · Näe rohkem »
Kavatsetus
Kavatsetus tähendab, et isik tahab toime panna karistusseadustikus kirjeldatud tegu, ta teadvustab seda endale ja seab selle enda tegutsemise eesmärgiks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kavatsetus · Näe rohkem »
Käendaja
Käendaja (ka käemees) on isik, kes võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud laenu eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Käendaja · Näe rohkem »
Käendus
Käendus (saksa keeles bürgschaft, inglise keeles suretyship) on isikliku tagatise liik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Käendus · Näe rohkem »
Käsipant
Käsipant (ingl possessory pledge) on vallasasjale seatud pant, mille puhul asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Käsipant · Näe rohkem »
Käsundusleping
Käsundusleping on võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi üks isik (käsundisaaja) kohustub osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Käsundusleping · Näe rohkem »
Käsutamine
Käsutamine on asja juriidilise staatuse määramine, milleks on nii asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine kui ka võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Käsutamine · Näe rohkem »
Küberkuritegevus
Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Küberkuritegevus · Näe rohkem »
Külgvöönd
Külgvöönd on kaldast kuni 24 meremiili kaugusele veealal ulatuv vöönd, milles rannikuriigil on õigus kontrollida tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktidest kinnipidamist ning rikkumist karistada.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Külgvöönd · Näe rohkem »
Keeleseadus
Keeleseadus (lühend KeeleS) on Eesti Vabariigi seadus, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt, tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades ning reguleerida võõrkeelte kasutamise tingimusi ametiasutustes.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Keeleseadus · Näe rohkem »
Keelutsoon
Keelutsoon ehk keeluala ehk keelupiirkond on territoorium, millele on julgeoleku- või muudel kaalutlustel ligipääs piiratud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Keelutsoon · Näe rohkem »
Keemiarelvade keelustamise konventsioon
Riigid, kes pole lepet allkirjastanud Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon on riikidevaheline kokkulepe, mille eesmärk on keemiarelvad täielikult likvideerida.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Keemiarelvade keelustamise konventsioon · Näe rohkem »
Kelmus
Kelmus on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kelmus · Näe rohkem »
Keskkonnaõigus
Keskkonnaõigus on normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkondahttp://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Keskkonnaõigus · Näe rohkem »
Keskkonnavastane süütegu
Keskkonnavastane süütegu (inglise keeles offence against the environment) on süütegu, mis kahjustab erinevaid keskkonnaelemente.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Keskkonnavastane süütegu · Näe rohkem »
Kihelkonna politseikohus
Kihelkonna politseikohus oli aastatel 1818-1888 Eestimaa kubermangus tegutsenud politseikohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kihelkonna politseikohus · Näe rohkem »
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »
Kindlustusasutus
Kindlustusasutus (ka: kindlustusselts; inglise keeles insurance company, insurer, underwriter) on selts, mis müüb kindlustusvõtjatele kindlustusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kindlustusasutus · Näe rohkem »
Kindlustusõigus
Kindlustusõigus (inglise keeles insurance law) on kindlustussuhteid reguleeriv õigusnormide kogum,J.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kindlustusõigus · Näe rohkem »
Kindlusvangistus
Kindlusvangistus oli mittehäbistav vanglakaristus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kindlusvangistus · Näe rohkem »
Kinkeleping
Kinkeleping on leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinkeleping · Näe rohkem »
Kinnipeetavate valimisõigus
Kinnipeetavate valimisõigus on seotud kinnipeetavate õigusega osaleda rahvaesindajate valimistel nii valijate kui ka valitavatena.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnipeetavate valimisõigus · Näe rohkem »
Kinnipidamiskoht
Kinnipidamiskoht on ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli järgi asutus, kus hoitakse või võidakse hoida isikuid, kellelt on võetud vabadus kas avalikku võimu teostava asutuse korralduse alusel, sellise asutuse toetusel või sõnaselgel või vaikival nõusolekul.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnipidamiskoht · Näe rohkem »
Kinnispant
Kinnispant on kinnisasjale seatud pandiõigus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnispant · Näe rohkem »
Kinnisturaamat
Kinnisturaamat (ka kinnistusraamat; inglise keeles land register; saksa keeles Grundbuch, prantsuse keeles registre foncier) on raamat, kus on kirjas kinnistud, nende kinnistute omanikud koos omanikega seotud koormistega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnisturaamat · Näe rohkem »
Kinnisvara
Kinnisvara on omand, mis koosneb maast ja sellel asetsevatest ehitistest, lisaks maa loodusvaradest, haritamata taimestikust ja loomastikust, põllukultuuridest ja kariloomadest, veest ja maavaradest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnisvara · Näe rohkem »
Kodakondsus
Kodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsus · Näe rohkem »
Kodakondsuse seadus
Kodakondsuse seadus (KodS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise korra.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsuse seadus · Näe rohkem »
Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957)
Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus anti Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis August Rei poolt dekreedina 26. mail 1957.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957) · Näe rohkem »
Kodakondsuseta isik
Kodakondsuseta isik ehk määratlemata kodakondsusega isik on inimene, kellel pole kodakondsust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsuseta isik · Näe rohkem »
Koerakandmine
Koerakandmine oli keskaegne aadlikele määratud karistus maarahu rikkumise eest, mis seisnes koera kandmises ühest piirkonnast teise.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Koerakandmine · Näe rohkem »
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohalik omavalitsus · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse asutus
Kohaliku omavalitsuse asutus on valla või linna kui halduse kandja koosseisu kuuluv asutus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse asutus · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus
Kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) ametiasutus on valla või linna koosseisu kuuluv asutus, mis teostab avalikku võimu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse õigus
Kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV) õigus on avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib KOV üksuste (vallad ja linnad): 1) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike – õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii internse kui eksternse õigusega (esimesse kuuluvad nt kohaliku omavalitsuse organite sisemist tööjaotust ja -korraldust, teise aga nt valla ja linna õigussuhteid oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud normid).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse õigus · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus
Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikuvabadus kohaliku elu küsimuste lahendamisel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse volikogu
Kohaliku omavalitsuse volikogu on kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna esinduskogu (vastavalt vallavolikogu või linnavolikogu)).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse volikogu · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon
Revisjonikomisjon on kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kontrollorgan, mis täidab olulist rolli KOVi sisekontrollisüsteemis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (lühend KOVVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega seonduva.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus · Näe rohkem »
Kohtuballistika
Kohtuballistika on kriminalistika haru, mis käsitleb tulirelvi, padruneid ja lasujälgi, nende uurimise vahendeid, võtteid ja meetodeid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuballistika · Näe rohkem »
Kohtuekspertiis
Kohtuekspertiis on tegevus, mille käigus uurib ekspert menetlusasjades olemasolevat materjali ja kujundab selle põhjal professionaalse arvamuse, mida nimetatakse eksperdiarvamuseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuekspertiis · Näe rohkem »
Kohtuistungi sekretär
Kohtuistungi sekretär on spetsialist, kellel on juriidilised baasteadmised tsiviil-, haldus-, karistus- ja tööõigusest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuistungi sekretär · Näe rohkem »
Kohtulik hüpoteek
Kohtulik hüpoteek on hüpoteek, mille kohus on seadnud hagi tagamiseks või kohtulahendi alusel rahuldatud nõude tagamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtulik hüpoteek · Näe rohkem »
Kohtumäärus
Kohtumäärus on kohtu otsustus, millega kohus juhib menetlust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtumäärus · Näe rohkem »
Kohtunik
Kohtunik (sõna kohtumõistja asemele loodud tuletis) on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik kohtutes.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtunik · Näe rohkem »
Kohtuotsus
Kohtuotsus on kohtu vastu võetud resolutsioon menetluspoolte õiguste kohta.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuotsus · Näe rohkem »
Kohtupraktika
Kohtupraktika (ingl case law) on kohtulahendites moodustunud viited eeskirjadele ja põhimõtetele, mis on väljaarendatud kohtute seisukohtades.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtupraktika · Näe rohkem »
Kohtupsühholoogia
Kohtupsühholoogia (ingl.k forensic psychology) on kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtupsühholoogia · Näe rohkem »
Kohtupsühholoogiaekspertiis
Kohtupsühholoogiaekspertiis on üks kohtuekspertiisi liike, mille ülesanne on uurida psüühiliselt terve isiku psüühikat ja anda kohtumenetluses kasutamiseks eksperdihinnanguid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtupsühholoogiaekspertiis · Näe rohkem »
Kohtutäitur
Kohtutäitur on Eesti Vabariigis vabakutseline isik, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seotud toiminguid ehk täitetoiminguid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtutäitur · Näe rohkem »
Kohtuvõim
Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuvõim · Näe rohkem »
Kohus
Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohus · Näe rohkem »
Kohustus
Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohustus · Näe rohkem »
Kokkuleppemenetlus
Kokkuleppemenetlus (ingl plea bargain) on kriminaalõiguslik kompromiss, mis hõlmab kahtlustatava/süüdistatava süüdi tunnistamist ja karistamist lihtsustatud korras.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kokkuleppemenetlus · Näe rohkem »
Kollektiivleping
Kollektiivleping on tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid reguleeriv leping.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kollektiivleping · Näe rohkem »
Komandanditund
Briti sõdurid keelutunni ajal Tel Avivis. Juuli 1946 Komandanditund ehk keelutund on asula avalikus ruumis (eeskätt tänavatel ja väljakutel) ilma eriloata viibimise keeld, mis kehtib teatud kellaaegadel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Komandanditund · Näe rohkem »
Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis
Komisjoniline kohtupsühhiaatria ekspertiis on kohtupühhiaatrilise ekspertiisi vorm, mis osutub vajalikuks juhul, kui tuleb kontrollida isiku psüühikahäire diagnoosi ning selle otsest seost teo õigusliku tagajärjega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis · Näe rohkem »
Kommunistlik kuritegu
Kommunistlik kuritegu (poola keeles zbrodnia komunistyczna) on Poola õiguskorras kasutatav juriidiline mõiste.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kommunistlik kuritegu · Näe rohkem »
Konstantinos Adeneler ja teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG)
Konstantinos Adeneler ja Teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG) (2006) on Euroopa Liidu kohtulahend, milles olid täpsustatud direktiivide kaudse õigusmõju (kooskõlalise tõlgendamise) ajalised piirid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Konstantinos Adeneler ja teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG) · Näe rohkem »
Konventsioon
Konventsioon on kokku lepitud, seaduses sätestatud või üldtunnustatud standardite, ühiskondlike normide või muude kriteeriumide kogum, mis sageli eksisteerib tavana.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Konventsioon · Näe rohkem »
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta on ÜRO egiidi all vastu võetud rahvusvaheline leping, mis sätestab meetmed naiste vastase diskrimineerimise kõrvaldamiseks konventsiooniga ühinenud riikides.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta · Näe rohkem »
Kooseluseadus
Kooseluseadus on Riigikogus 2014.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kooseluseadus · Näe rohkem »
Korrakaitseorgan
Korrakaitseorgan on riikliku järelevalve teostaja, mis kaitseb avalikku korda.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Korrakaitseorgan · Näe rohkem »
Korrakaitseseadus
Korrakaitseseadus (KorS) on terviklik, kogu valdkonda reguleeriv õigusakt, mis alates 1.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Korrakaitseseadus · Näe rohkem »
Kostja
Kostja on isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kostja · Näe rohkem »
Kreeka õigus
Kreeka õigus on alates kaheksandast sajandist enne Kristust Vana-Kreekas kehtinud õiguskord.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kreeka õigus · Näe rohkem »
Kriminaalkohtupidamise seadustik
Kriminaalkohtupidamise seadustik oli Eestis 1934.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kriminaalkohtupidamise seadustik · Näe rohkem »
Kriminaalmenetlus
Kriminaalmenetlus (ingl criminal procedure) on menetlus, mille käigus selgitatakse kuriteo asjaolud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kriminaalmenetlus · Näe rohkem »
Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu
Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu (2005) on Euroopa Liidu Kohtu kaasus, mis riiki kohustust väärikalt suhtuda kannatanutele kohtuprotsessi käigus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu · Näe rohkem »
Kriminaalprotsess
Kriminaalprotsess on seadusega määratud kord, mis paneb paika kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganite suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegevus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kriminaalprotsess · Näe rohkem »
Kriminalistika
Kriminalistika on teadus, mis käsitleb kohtueelses menetluses tõendite kogumist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kriminalistika · Näe rohkem »
Kriminoloogia
Kriminoloogia on teadus, mis uurib kuritegevust, selle seisundit ühiskonnas, struktuuri, dünaamikat ja põhjusi, kuritegevust soodustavaid tegureid, kurjategija isiksust, ning kuritegevuse ennetamise viise ja vahendeid sedavõrd, kuivõrd need ei ole seoses isiku kriminaalõigusliku vastutusega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kriminoloogia · Näe rohkem »
Kuritegevus
Kuritegevus on teatud territooriumil teatud aja jooksul toime pandud kuritegude kogum.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kuritegevus · Näe rohkem »
Kuritegevuse tase
Kuritegevuse tase ehk kuritegevus on teatud piirkonnas teatud aja jooksul toime pandud kuritegude hulk või suhtarv võrrelduna rahvaarvuga.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kuritegevuse tase · Näe rohkem »
Kuritegu
Kuritegu (inglise keeles criminal offence) on süütegu, mille eest määratakse füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kuritegu · Näe rohkem »
Kuriteokoosseis
Kuriteokoosseis on kuriteo kirjelduses sisalduvate elementide kogum ja esimene aste kolmeastmelises deliktiskeemis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kuriteokoosseis · Näe rohkem »
Kurjategija
Kurjategija on kuriteo toime pannud isik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kurjategija · Näe rohkem »
Kuuendikumaa
Kuuendikumaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Eestimaa kubermangus 1856.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kuuendikumaa · Näe rohkem »
Kvoodimaa
Kvoodimaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Liivimaa kubermangus 1849. aasta talurahvaseaduse kohaselt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kvoodimaa · Näe rohkem »
Kyōto protokoll
Ei osale Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kyōto protokoll · Näe rohkem »
Laen
Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Laen · Näe rohkem »
Laenuleping
Laenuleping ehk krediidileping on tsiviilõiguses leping, millega üks isik (laenuandja ehk krediidiandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja/krediidisaaja) rahasumma või asendatava asja (laenu) ning laenusaaja kohustub lepingus määratud ajaks tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Laenuleping · Näe rohkem »
Laiendatud teovõime
Laiendatud teovõime on vähemalt 15-aastase alaealise isiku piiratud teovõime, mida on kohtulikult laiendatud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Laiendatud teovõime · Näe rohkem »
Laim
Peakujuline kivikamakas Mulhouse'i linna vanal raekoja hoonel, mida vanasti lasti karistusena läbi linna kanda neil inimestel, kes teisi laimasid (reproduktsioon; originaal on muuseumis) Laim on EV Kriminaalkoodeksi järgi teadvalt vale ja teist isikut või isikuid häbistava väljamõeldise levitamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Laim · Näe rohkem »
Lanzarote konventsioon
Lanzarote konventsioon, pikemalt Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (ingl k The Council of Europe Convention on the Protection of Children against Sexual Exploitation and Sexual Abuse, ka the Lanzarote Convention) on rahvusvaheline kokkulepe lastevastase vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lanzarote konventsioon · Näe rohkem »
Laokohaõigus
Laokohaõigus on keskajal mõnel linnal olnud õigus nõuda mingis kindlas suunas sõitvatelt kaupmeestelt, et need oma kaupu selles linnas müügiks pakuksid või linna veovahenditele ümber laadiksid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Laokohaõigus · Näe rohkem »
Laoleping
„Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu.“ Laoleping on alati tasuline.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Laoleping · Näe rohkem »
Lapse õiguste konventsioon
Lapse õiguste konventsioon on laste õigusi tagav konventsioon.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lapse õiguste konventsioon · Näe rohkem »
Lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte
Lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte (ka lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõte) on perekonnaõiguse ja ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldpõhimõte, mille järgi peavad riiklikud või erasotsiaalhoolekandeasutused, kohtud ja täidesaatvad ning seadusandlikud organid igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes alati esikohale seadma lapse parimad huvid (ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lõige 1).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte · Näe rohkem »
Lapsendamine
Lapsendamine ehk adopteerimine on protsess, mille käigus isik võtab endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku (tavaliselt lapse) üle.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lapsendamine · Näe rohkem »
Lapsetoetus
Lapsetoetus on riiklike peretoetuste seaduse järgi igakuine peretoetus, mida Eesti riik maksab igale lapsele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lapsetoetus · Näe rohkem »
Legaaldefinitsioon
Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Legaaldefinitsioon · Näe rohkem »
Legaliteedipõhimõte
Legaliteedipõhimõte on üks õiguses rakendatavatest põhimõtetest, millest tuleneb kohustus kriminaalmenetlust alustada ja seda toimetada.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Legaliteedipõhimõte · Näe rohkem »
Lennuhüvitis
Lennuhüvitis on.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lennuhüvitis · Näe rohkem »
Lennundusseadus
Eesti Vabariigi lennundusseadus on seadus, mis "sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused" Lennundusseadus (13.03.2019).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lennundusseadus · Näe rohkem »
Leping
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Leping · Näe rohkem »
Lepinguõigus
Lepinguõigus reguleerib pooltevahelisi õigussuhteid, mis põhinevad lepingul.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lepinguõigus · Näe rohkem »
Leppetrahv
Leppetrahv (inglise keeles contractual penalty) on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele rahasumma.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Leppetrahv · Näe rohkem »
Lex ferenda
Lex ferenda on ladinakeelne väljend, mis tähistab tulevast, seni veel mitte kehtivat õigust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lex ferenda · Näe rohkem »
Lex lata
Lex lata on ladinakeelne väljend, mis tähendab "õigus, nii nagu see on." Lex lata eristamine lex ferenda'st on traditsiooniline, kuid eriti rõhutab seda õiguspositivism.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lex lata · Näe rohkem »
Liivimaa õiguspeegel
"Liivimaa õiguspeegel" oli Vana-Liivimaa kõige olulisem maaõiguse väljaanne.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Liivimaa õiguspeegel · Näe rohkem »
Liivimaa vallakogukonna seadus
Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Liivimaa vallakogukonna seadus · Näe rohkem »
Lindprii
Lindprii tagaotsimiskuulutus Lindprii kui juriidiline mõiste tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lindprii · Näe rohkem »
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnaõigus · Näe rohkem »
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnakodanik · Näe rohkem »
Linnaseadus
Linnaseadus on 19. aprillil 1938 riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnaseadus · Näe rohkem »
Linnudirektiiv
Linnudirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta) on üks kahest Euroopa Liidu looduskaitse direktiivist (teine on elupaikade direktiiv).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnudirektiiv · Näe rohkem »
Linnusekohus
Linnusekohus (saksa keeles Burggericht) oli Rootsi ajal (vt Läänemereprovintsid) tegutsenud kohus, mis asus asehalduri linnuses või lossis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnusekohus · Näe rohkem »
Loodusdirektiiv
Loodusdirektiiv (inglise keeles Habitats Directive, ametliku täisnimega Council Directive 92/43/EEC on the Conservation of natural habitats and of wild fauna and flora; eestikeelne lühend 92/43/EMÜ) on üks kahest Euroopa Liidu looduskaitse direktiivist (teine on linnudirektiiv).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Loodusdirektiiv · Näe rohkem »
Loomuõigus
Loomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Loomuõigus · Näe rohkem »
Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.
"Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m." ('seadus Bouvet' saarest, Peeter I saarest ja Kuninganna Maudi maast jt (sõltlasalade seadus)', ka Bilandsloven) on Norra seadus, mis reguleerib Norra sõltlasalade õiguslikku staatust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. · Näe rohkem »
Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)
Maanõukogu (saksa keeles Landesrat) oli Põhja-Eestis umbes aastast 1282 kuni XVII sajandini tegutsenud haldus- ja kohtuorgan.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan) · Näe rohkem »
Maaomand
Maaomand on riigile, kohalikule omavalitsusele, juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv maa-ala.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maaomand · Näe rohkem »
Maaraamat
Maaraamat (vene keeles межевая книга) oli Vene ajal Balti kubermangudes kasutatud maaomandite registreerimisraamat.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maaraamat · Näe rohkem »
Maarent
Maarent on tasu (rent), mis tuleb maksta maa kasutamise eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maarent · Näe rohkem »
Maaseadus
Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maaseadus · Näe rohkem »
Maavalitsus
Maavalitsus on maakonna haldusorgan.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maavalitsus · Näe rohkem »
Madalmaade Kuningriigi statuut
Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) on õigusakt, mis sätestab Madalmaade Kuningriigi ülesehituse ning Kuningriiki kuuluvate maade vahelised suhted.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Madalmaade Kuningriigi statuut · Näe rohkem »
Magdeburgi õigus
Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum 1257. aastast, see põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Magdeburgi õigus · Näe rohkem »
Magna Carta
"Magna Carta" "Magna Carta" (ladina 'suur paber') ehk "Magna Carta Libertatum" (sõna Carta asemel on kasutatud ka sõna Charta) on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Magna Carta · Näe rohkem »
Majanduskuritegu
Majanduskuritegu on seadusvastane käitumine teise isiku varaga, hõlmates vara ebaseaduslikku omaniku muutmist enda tarbeks ja hüveks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Majanduskuritegu · Näe rohkem »
Majutusettevõte
Koke külalistemaja Lõuna-Eestis Majutusettevõte on majutusteenuseid osutav ettevõte.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Majutusettevõte · Näe rohkem »
Makaagi selfi autoriõiguste vaidlus
Üks vaidlusalustest piltidest Argumentatsioon kohtus 2017. aastal Makaagi selfi autoriõiguste vaidlused toimusid aastatel 2011–2018 seoses piltidega, mis tehti Suurbritannia fotograafi David Slateri aparaadiga, kuid mille päästiku vallandas Narutoks hüütav tuttmakaak.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Makaagi selfi autoriõiguste vaidlus · Näe rohkem »
Maksekäsu kiirmenetlus
Maksekäsu kiirmenetlus on e erivorm, mille eesmärk on võimaldada võlausaldajatel kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maksekäsu kiirmenetlus · Näe rohkem »
Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA
Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA (1990) on oluline Euroopa Liidu kohtu kaasus, mis puudutab direktiivide kooskõlalise tõlgendamise küsimust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA · Näe rohkem »
Määratlemata õigusmõiste
Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Määratlemata õigusmõiste · Näe rohkem »
Määrus (õigusteadus)
Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Määrus (õigusteadus) · Näe rohkem »
Määrus (Euroopa Liit)
Määrus on Euroopa Liidu õigusakt, mis on üldiselt kohaldatav, tervikuna siduv, suunatud määramata hulgale isikutele ja on pärast jõustumist liikmesriikides vahetult kohaldatav.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Määrus (Euroopa Liit) · Näe rohkem »
Määruskaebus
Määruskaebus on kohtumenetluses kohtumääruse peale esitatud kaebus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Määruskaebus · Näe rohkem »
Müügileping
Müügileping on võlaõiguslik leping.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Müügileping · Näe rohkem »
Mõisamaa
Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mõisamaa · Näe rohkem »
Mõisapolitsei
Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mõisapolitsei · Näe rohkem »
Mõjutusvahend
Mõjutusvahend (inglise sanction) on reageerimine rikkumisele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mõjutusvahend · Näe rohkem »
Mõrv
Jakub Schikaneder, "Mõrv majas", 1890 Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mõrv · Näe rohkem »
Mõttevabadus
Mõttevabadus (ka südametunnistuse vabadus) on üks inimõigustest, mis tähendab õigust omada seisukohti.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mõttevabadus · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Meeskohus · Näe rohkem »
Menetlus
Menetlus on kindlas järjekorras tehtavad õiguslikud toimingud mingi küsimuse lahendamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Menetlus · Näe rohkem »
Menetlusautonoomia
Menetlusautonoomia põhimõte on Euroopa Kohtu (EK) välja töötatud printsiip, mis lubab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidel kasutada EL-i õiguse kohaldamisel riigisiseseid menetlusnorme olukorras, kus puuduvad konkreetsed EL-i õigusest tulenevad menetlusnormid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Menetlusautonoomia · Näe rohkem »
Mereõigus
Mereõigus on õigusnormide kogum, mis sätestab eelkõige kaubandusliku meresõiduga seostuvad õigussuhted.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mereõigus · Näe rohkem »
Meremehe teenistusraamat
Meremehe teenistusraamat on rahvusvaheliselt tunnustatud reisidokument, mida antakse Eesti meremeestele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Meremehe teenistusraamat · Näe rohkem »
Merepiir
Merepiir on riigi veeala piirav mõtteline joon, millest siseriigi poole on territoriaalmeri ja -veed, mis on allutatud riigi seadustele, ja väljapoole jäävate vete kohta kehtib rahvusvaheline või naaberriigi õigus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Merepiir · Näe rohkem »
Mitteavalik veekogu
Mitteavalik veekogu on Eesti keskkonnaõiguses kasutatav mõiste.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mitteavalik veekogu · Näe rohkem »
Mittekodanik
Mittekodanik on riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mittekodanik · Näe rohkem »
Mitteresident
Mitteresident (inglise keeles non-resident) on füüsiline või juriidiline isik, kes peamiselt resideerib ühes kindlas riigis, kuid on teeninud kas töötades või vara müües tulu teisest riigist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mitteresident · Näe rohkem »
Mittetulundusühendus
Mittetulundusühendus on mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute üldnimetus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mittetulundusühendus · Näe rohkem »
Montréali konventsiooni artikkel 17 lõike 1 kohaldamine: esmaabi andmine õhusõiduki pardal
Käesolev artikkel annab ülevaate Montréali konventsiooni artikkel 17 lõike 1 kohaldamise kohta.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Montréali konventsiooni artikkel 17 lõike 1 kohaldamine: esmaabi andmine õhusõiduki pardal · Näe rohkem »
Napoleoni koodeks
Napoleoni tsiviilkoodeksi esmatrüki esimene lehekülg aastast 1804 Napoleoni koodeks (prantsuse „Code Napoleon“, ametliku pealkirjaga „Code civil des Français“, lühendatult: „Code civil“) on Prantsuse tsiviilseadustik, kuhu koondati Prantsuse revolutsiooni ideed ja mille Napoleon Bonaparte võttis vastu 21.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Napoleoni koodeks · Näe rohkem »
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (lühend NPALS) on 1997 vastu võetud Eesti seadus, mis reguleerib narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotut.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus · Näe rohkem »
Naturalisatsioon
Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Naturalisatsioon · Näe rohkem »
Nõue
Nõue on subjektiivne õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Nõue · Näe rohkem »
Ne bis in idem
Ne bis in idem on õiguslik põhimõte, mis keelustab sama teo eest kahekordse karistamise.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ne bis in idem · Näe rohkem »
Negotiorum gestio
Negotiorum gestio (ld volituseta võõraste asjade ajamine; sks Geschäftsführung ohne Auftrag) on õiguse instituut, mida Rooma eraõiguses nimetatakse volituseta võõraste asjade ajamiseks ja Eesti õiguses käsundita asjaajamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Negotiorum gestio · Näe rohkem »
Neljas Genfi konventsioon
Neljas Genfi Konventsioon oli esimene, mis käsitles tsiviilelanikke Genfi konventsioon tsiviilisikute kaitseks sõjaajal, tihti nimetatud ka kui neljas Genfi konventsioon ning lühendatud kui Genfi (IV) konventsioon, on üks neljast Genfi konventsioonist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Neljas Genfi konventsioon · Näe rohkem »
New Yorgi Osariigi Ülemkohus
New Yorgi Osariigi Ülemkohus (inglise keeles Supreme Court of the State of New York) on üks USA New Yorgi osariigi esimese astme kohtuid, kus kohtuasjade arutamist alustatakse.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja New Yorgi Osariigi Ülemkohus · Näe rohkem »
Notar
Notar on avalik-õigusliku ametiga sõltumatu füüsiline isik, kelle ülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Notar · Näe rohkem »
Novell (õigusteadus)
Novell on seadus, mis täiendab või muudab seniseid seadusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Novell (õigusteadus) · Näe rohkem »
Nullum crimen, nulla poena sine lege
Nullum crimen nulla poena sine lege on ladinakeelne väljend, mis tõlkes tähendab „pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta“Sootak, J. Karistusõigus üldosa.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Nullum crimen, nulla poena sine lege · Näe rohkem »
Obligatsiooniõigus
Obligatsiooniõigus Rooma eraõiguses on relatiivne õigus, s.t see on suunatud konkreetse isiku vastu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Obligatsiooniõigus · Näe rohkem »
Offshore-piirkond
Offshore-piirkond on majanduslik ja õigustermin, millega tähendatakse erandliku maksusüsteemiga piirkonda.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Offshore-piirkond · Näe rohkem »
Omand
Omand on sotsiaalsete, poliitiliste ja õigussuhete kompleks, mis reguleerib varade kasutamist inimeste poolt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Omand · Näe rohkem »
Omandipuutumatus
Omandipuutumatus tähendab keeldu isiku nõusolekuta võõrandada temale kuuluv omand.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Omandipuutumatus · Näe rohkem »
Omandireservatsioon
Omandireservatsioon (inglise keeles reservation of ownership või retention of title) on pooltevaheline kokkulepe vallasasja müügilepingus, millega müüja täidab omandi üleandmise kohustuse ehk omand läheb üle ostjale siis, kui ostja on ostuhinna täielikult tasunud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Omandireservatsioon · Näe rohkem »
Omanikujärelevalve
Omanikujärelevalve on ehitusseadustikust tulenev tellija kohustus teha ehitamise üle kontrolli.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Omanikujärelevalve · Näe rohkem »
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Omavalitsus · Näe rohkem »
Opinio juris sive necessitatis
Opinio juris sive necessitatis (‘arvamus seadusest või vajadusest’, inglise keeles an opinion of law or necessity) või opinio juris (‘arvamus seadusest’, inglise keeles an opinion of law) ehk õigusveendumus on arusaam, et käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Opinio juris sive necessitatis · Näe rohkem »
Oportuniteedipõhimõte
Oportuniteedipõhimõte on üks õiguses rakendatavatest põhimõtetest, millele tuginedes on võimalik kriminaalmenetlust lõpetada.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Oportuniteedipõhimõte · Näe rohkem »
Orbteos
Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Orbteos · Näe rohkem »
Organ
Organ on juriidilise isiku osa, mis täidab juriidilise isiku ülesandeid tema eesmärkide raamides.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Organ · Näe rohkem »
Organiseeritud ala
USA organiseeritud ala on USA ala, mille kohta USA Kongress on välja andnud põhiakti (Organic Act).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Organiseeritud ala · Näe rohkem »
Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon
Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon on 1926.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon · Näe rohkem »
Orjuse kaotamise akt
pisi 1833.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Orjuse kaotamise akt · Näe rohkem »
Osaühing
Osaühing (lühend OÜ; vanemas kirjakeeles osaühisus) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Osaühing · Näe rohkem »
Pagulasseisundi konventsioon
Mitteliitunud riigid ÜRO Pagulasseisundi konventsioon (inglise keeles) on konventsioon, millega 1951.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pagulasseisundi konventsioon · Näe rohkem »
Pangarööv
Pangarööv on raha või muude väärtasjade omastamine pangast vägivalda kasutades või vägivallaga ähvardades.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pangarööv · Näe rohkem »
Pankrot
Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pankrot · Näe rohkem »
Panoraamivabadus
Teadmata Brüsselis asuv Atomiumi hoone oli fotodel varem sageli kaetud, kuna Belgias puudus panoraamivabadus ning hoone fotosid ei tohtinud vabalt levitada Panoraamivabadus (saksa keeles Panoramafreiheit; inglise keeles panorama freedom, freedom of panorama, lühend FOP) on säte mõnede riikide, sh Saksamaa autoriõiguses, mis lubab pildistada või luua teisi pilte (näiteks joonistusi või fotosid) alaliselt avalikus kohas asetsevatest ehitistest, skulptuuridest või muudest kunstiteostest, rikkumata sellega mis tahes autoriõiguse seadusi, mis võivad antud tööde suhtes kehtida.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Panoraamivabadus · Näe rohkem »
Pant
Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pant · Näe rohkem »
Parandamisõigus
Linuxi-huviline parandab arvutit. Parandamisõigus on omandiõigusest tulenev omaniku võim omandit vabalt modifitseerida ja parandada.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Parandamisõigus · Näe rohkem »
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Parlament · Näe rohkem »
Patendiõigus
Patendiõigus on tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Patendiõigus · Näe rohkem »
Patendivolinik
Patendivolinik on tööstusomandi alal õigusteenuse osutaja.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Patendivolinik · Näe rohkem »
Patent
Patent on leiutise originaalsuse üks kaitsevormidest, mis tagab intellektuaalsele omandile või tehnilistele lahendustele õigusliku kaitse määratud ajaperioodiks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Patent · Näe rohkem »
Paterfamilias
Paterfamilias oli Vana-Rooma perekonnapea.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Paterfamilias · Näe rohkem »
Patsienditestament
Patsienditestament (inglise keeles patient’s will, living will, patient’s directive, advance directive) on avaldus, mis kajastab, millist ravi isik soovib või milliseid ravivõtteid ta ei soovi juhul, kui ta pole otsustusvõimeline.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Patsienditestament · Näe rohkem »
Pädevus
Pädevus ehk võimkond, võimupiirid, kompetents (inglise keeles competence, power) on õiguse kontekstis õigusaktiga füüsilisele või juriidilisele isikule antud ülesannete, õiguste ja kohustuste kogu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pädevus · Näe rohkem »
Päraldis
Päraldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Päraldis · Näe rohkem »
Pärand
Pärand on pärandaja vara, mis tema surma korral (pärandi avamisel) läheb üle pärijale või pärijatele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pärand · Näe rohkem »
Pärandaja
Pärandaja on (PärS) § 1 lg 2 järgi isik, kelle vara (pärand) tema surma korral teisele isikule üle läheb.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pärandaja · Näe rohkem »
Pärandi avanemine
Pärandi avanemine on olukord, kus pärandaja surma korral läheb vara üle tema pärijatele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pärandi avanemine · Näe rohkem »
Pärimisõiguse põhiprintsiibid
Pärimisõiguse põhiprintsiibid (ingl.k. Underlying principles of succession law) on erapärimisjärgluse põhimõte, üldõigusjärgluse põhimõte, testeerimisvabaduse põhimõte ja perekonnapärimisjärgluse põhimõte.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pärimisõiguse põhiprintsiibid · Näe rohkem »
Pärimismenetlus
Pärimismenetlus ehk pärimisprotsess on menetlus, mille käigus selgitatakse välja, kes on pärandaja pärijad.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pärimismenetlus · Näe rohkem »
Põhiõigused
Põhiõigused (inglise keeles fundamental rights) on inimeste õigused, mis kuuluvad neile sünnist surmani.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhiõigused · Näe rohkem »
Põhikiri
Põhikiri on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni eesmärke, tegevust, juhtimist jms sätestav ametlik dokument.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhikiri · Näe rohkem »
Põhipuhkuse hüvitamine
Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele põhipuhkuse hüvitamise õigusi ja kohustusi töölepingu lõppemise korral reguleerivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse, Euroopa Liidu Kohtu vastavad otsused ning teised asjassepuutuvad rahvusvahelise õiguse põhimõtted, samuti direktiivi 2003/88/EÜ seitsmes artikkel koos Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 teise lõikega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhipuhkuse hüvitamine · Näe rohkem »
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseadus · Näe rohkem »
Põhiseaduslik kriis
Põhiseaduslik kriis ehk konstitutsiooniline kriis on võitlus põhiseaduslike organite vahel põhiseaduses ebapiisavalt reguleeritud võimuvaldkondade jaotumise üle.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseaduslik kriis · Näe rohkem »
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ehk konstitutsioonikohus on kohus, mis otsustab seaduste kehtivuse ja nende tõlgendamise üle ning viisi üle, kuidas täitevvõim seadusi täidab.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus · Näe rohkem »
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12
Riigikohtu kohtuotsus 12. juulil 2012. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12 oli Eesti Vabariigi Riigikohtu lahendatud kaasus, milles Eesti Vabariigi õiguskantsler palus tunnistada Brüsselis 2.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12 · Näe rohkem »
Põhivabadused
Põhivabadused (inglise keeles fundamental freedoms) on osa inimõigustest, mis kehtivad igale inimesele ilma lisatingimusteta.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhivabadused · Näe rohkem »
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pealinn · Näe rohkem »
Peaprokurör
Peaprokurör (inglise attorney general) on riigi tähtsaim prokurör, kes ühtlasi riiki õigusküsimustes.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Peaprokurör · Näe rohkem »
Pederastia (kuritegu)
Pederastia on kuriteoliik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pederastia (kuritegu) · Näe rohkem »
Perekonnaõigus
Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Perekonnaõigus · Näe rohkem »
Perekonnaelu kaitse
Perekonnaelu kaitse on inimese põhiõigus perekonnale ja selle puutumatusele, kaitstes perekonda riigi ülemäärase sekkumise eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Perekonnaelu kaitse · Näe rohkem »
Piinamine
Piinamisriistu Désiré François Laugée, "Küsimus" (1881) Piinamine on tegevus, mille eesmärk on kellelegi tugevate kannatuste tekitamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Piinamine · Näe rohkem »
Piiratud teovõime
Piiratud teovõime on alla 18-aastastel isikutel ja isikutel, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Piiratud teovõime · Näe rohkem »
Piirikontrolli taaskehtestamine Euroopa Liidus
Piirikontrolli taaskehtestamine Euroopa Liidus annab lühiülevaate sellest, millisel juhul Euroopa Liidu liikmesriikidel õigus taaskehtestada piirikontroll sisepiiridel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Piirikontrolli taaskehtestamine Euroopa Liidus · Näe rohkem »
Piirkonnakohus
Piirkonnakohus on esimese astme kohus mitmes riigis (nt USA-s ja Iirimaal).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Piirkonnakohus · Näe rohkem »
Pistis
Pistis on ebaseaduslik tasu ametiisikule seadusliku teo toimepanemise eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pistis · Näe rohkem »
Planeerimisseadus
Planeerimisseadus (lühend PlanS) reguleerib Eestis ruumilist planeerimist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Planeerimisseadus · Näe rohkem »
Politseikohus
Politseikohus on politseiasutus, mis lihtsustatud menetluse kaudu lahendab väiksemaid kohtuasju.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Politseikohus · Näe rohkem »
Positiivne õigus
Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Positiivne õigus · Näe rohkem »
Prahileping
Prahileping on leping kaubaomaniku ja reederi või laevaomaniku ja laeva kasutaja vahel kauba veoks või laeva kasutamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Prahileping · Näe rohkem »
Preambul
Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Preambul · Näe rohkem »
Pretsedent
Pretsedent on „järgnevaile samalaadseile eeskujuks olev juhtum“.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pretsedent · Näe rohkem »
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Privileeg · Näe rohkem »
Prokurör
Peaprokurör Robert H. Jackson Nürnbergi protsessi kõnepuldis Prokurör ehk süüdistaja on riigiametnik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab riikliku süüdistuse kohtus kriminaalasja arutamisel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Prokurör · Näe rohkem »
Prokuura
Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigi majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Prokuura · Näe rohkem »
Promulgeerimine
Promulgeerimine on õigusloome protsess, mis koosneb õigusakti algatamisest, arutamisest, vastuvõtmisest ja jõustamisest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Promulgeerimine · Näe rohkem »
PROTECT IP Act
PROTECT IP Act ehk PIPA (täisnimega Preventing Real Online Threats to Economic Creativity and Theft of Intellectual Property Act of 2011) oli USA Kongressi seaduseelnõu, mis oleks andnud rakendumisel USA valitsusorganisatsioonidele ning suurtele autoriõiguste valdajatele laialdased õigused võitluseks internetipiraatlusega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja PROTECT IP Act · Näe rohkem »
Psühhiaatrilise abi seadus
Eesti psühhiaatrilise abi seadus (lühend PsAS) on seadus, millega reguleeritakse isikule psühhiaatrilise abi andmise korda ja tingimusi, ning seda, millised suhted tekivad seejuures isiku ja tervishoiuasutuse vahel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Psühhiaatrilise abi seadus · Näe rohkem »
Puhkepäev
Puhkepäevadeks loetakse Eestis üldiselt laupäeva ja pühapäeva.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Puhkepäev · Näe rohkem »
Raamatupidamise eest vastutav isik
Raamatupidamise eest vastutav isik on raamatupidamiskohustuslikus majandusüksuses töötaja, kes on kohustatud vastavalt töölepingule või muule kirjalikule lepingule vastutama majandusüksuses raamatupidamise õigusaktide nõutele vastavuse ja üldise pideva korrasoleku eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise eest vastutav isik · Näe rohkem »
Raamatupidamise sise-eeskiri
Raamatupidamise sise-eeskiri, (inglise keeles accounting manual) – on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik (välja arvatud mikroettevõtja) dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise sise-eeskiri · Näe rohkem »
Raamatupidamiskohustuslane
Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Raamatupidamiskohustuslane · Näe rohkem »
Rahaline karistus
Rahaline karistus on Eesti karistusseadustiku § 44 mõistes kohtu poolt mõistetud rahaline karistus sooritatud kuriteo eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahaline karistus · Näe rohkem »
Rahatrahv
Rahatrahv on Eesti karistusseadustiku § 47 mõistes kohtumenetluse või kohtuvälise menetluse käigus määratav rahaline karistus sooritatud väärteo eest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahatrahv · Näe rohkem »
Rahukohus
Rahukohus oli Venemaa keisririigis ja hiljem ka mujal (sh Eestis) olnud ainuisikuline (rahukohtunik) esimese astme kohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahukohus · Näe rohkem »
Rahvaalgatus
Rahvaalgatus on rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigieluküsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvaalgatus · Näe rohkem »
Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks
Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks toimusid aastail 1932–1933 1920. aasta Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise eesmärgil.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks · Näe rohkem »
Rahvakohtunik
Rahvakohtunik (inglise keeles lay judge) on maakohtu kriminaalmenetluses osalev isik, kellel on võrdsed õigused eesistujast kohtunikuga.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvakohtunik · Näe rohkem »
Rahvusvaheline dokumendisuhtlus
Rahvusvaheline dokumendisuhtlus on ühes riigis välja antud avaliku dokumendi kasutamine teises riigis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline dokumendisuhtlus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline eraõigus
Rahvusvaheline eraõigus (lühend REÕ) on erinormide kogum, mida rakendatakse kokkupuutumisel teiste riikide õigusega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline eraõigus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline humanitaarõigus
Rahvusvaheline humanitaarõigus (inglise keeles international humanitarian law) ehk relvastatud konfliktide õigus on õigusnormide ja -põhimõtete kogum, mis määratleb relvakonfliktis osalevate ning relvakonfliktist puudutatud riikide ja üksikisikute õigused ja kohustused.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline humanitaarõigus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline keskkonnaõigus
Rahvusvaheline keskkonnaõigus (inglise keeles international environmental law) on rahvusvahelise avaliku õiguse valdkond, mille keskmes on kliimamuutused ja osoonikihi hõrenemine, atmosfääri ja merekeskkonna reostus, elurikkuse ja eluslooduse kaitse ning tuuma- ja muude ohtlike jäätmetega kaasnevad ohud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline keskkonnaõigus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Kohus
Haagi Rahupalee, kus tegutseb Rahvusvaheline Kohus Rahvusvaheline Kohus (inglise keeles International Court of Justice, ICJ) on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peamine kohtuorgan.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline Kohus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Kriminaalkohus
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (lühend RKK; prantsuse keeles Cour pénale internationale, CPI; inglise keeles International Criminal Court, ICC) on esimene ja ainus alaliselt tegutsev rahvusvaheline kohus, mis mõistab õigust genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja agressioonikuritegude üle.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline leping
Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline leping · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus
Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus Koht peakorter Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus (üldkasutatav lühend ITLOS) on ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel loodud, 1996.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline sanktsioon
Rahvusvaheline sanktsioon on grupi riikide poolt vastu võetud meede, mille eesmärk on sundida riiki täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline sanktsioon · Näe rohkem »
Rahvusvaheline tavaõigus
Rahvusvaheline tavaõigus (inglise keeles customary international law) on kirjutamata õigus, mis on kujunenud riikide pikaajalise tegevusena ja millel on õiguslik tähendusVärk, R. Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusse.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline tavaõigus · Näe rohkem »
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut
Ei ole liikmesriik ega allkirjastanud riik Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut on rahvusvaheline leping, millega loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut · Näe rohkem »
Rahvusvahelised veed
Rahvusvahelised veed (tumesinisega) Rahvusvahelised veed (ka eksterritoriaalveed, välisveed) on rahvusvahelise mereõiguse kohaselt veealad, mis jäävad väljapoole rannikuriikide jurisdiktsioonile alluvaid territoriaalvesi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvahelised veed · Näe rohkem »
Rapporteur
Rapporteur on prantsuse õigussüsteemis kohtunik, kes valmistab teistele kohtunikele ette kirjaliku raporti käsil olevas kohtuasjas esitatud poolte argumentidest ning täpsustab selles õigus- ning faktiküsimused ja loetleb tõendid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rapporteur · Näe rohkem »
Ratifitseerimine
Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine ehk ratifikatsioon toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ratifitseerimine · Näe rohkem »
Reaalservituut
Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks nii, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Reaalservituut · Näe rohkem »
Regionaalkeel
Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Regionaalkeel · Näe rohkem »
Registerpant
Registerpant on piiratud asjaõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Registerpant · Näe rohkem »
Rei vindicatio
Rei vindicatio oli Vana-Rooma omandihagi, mille esitas asja mittevaldav omanik asja valdava mitteomaniku vastu, et tunnustada omandiõigust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rei vindicatio · Näe rohkem »
Reisidokument
Reisidokument on mingi riigi valitsuse või vastava rahvusvahelise organisatsiooni (inglise international treaty organization) välja antud isikut tõendav dokument inimesele või väiksemale inimeste rühmale, et lihtsustada riigipiiridevahelist liikumist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Reisidokument · Näe rohkem »
Relvakaubandusleping
Relvakaubandusleping (inglise keeles Arms Trade Treaty, lühend ATT) on tavarelvastuse rahvusvahelist kaubandust reguleeriv rahvusvaheline leping, mis jõustus 24.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Relvakaubandusleping · Näe rohkem »
Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses
Rahvusvahelises õiguses hõlmab relvastatud jõu kasutamine kaks valdkonda.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses · Näe rohkem »
Reparatsioon
Reparatsioon (ladina keeles reparātio 'taastamine, kordaseadmine') ehk sõjahüvitis on sõja võitnud riigile tekitatud kahjude või vigastuste täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Reparatsioon · Näe rohkem »
Repressaal
Repressaal ehk vastumeede on vastusena teise riigi õiguserikkumisele või kahjustavale teole sooritatud vaenulik tegu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Repressaal · Näe rohkem »
Reproduktiivõigused
Reproduktiivõigused kuuluvad inim- ja põhiõiguste valdkonda, kuid praktikas puudutavad reproduktiivõiguslikud küsimused nii rahvusvahelist, riigisisest, avalikku ja eraõigust kui ka lepingu- ja meditsiiniõigust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Reproduktiivõigused · Näe rohkem »
Res mancipi
Res mancipi (mantsipeeritavad asjad) oli üks '''asjade''' jaotamise liike Vana-Rooma ühiskonnas.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Res mancipi · Näe rohkem »
Revolutsiooniline Tribunal
Revolutsioonilise Tribunali istungit kajastav illustratsioon Charles-Aimé Daubani teosest "La démagogie en 1793 à Paris, ou Histoire, jour par jour, de l'année 1793" Revolutsiooniline Tribunal (prantsuse keeles Tribunal révolutionnaire) oli Prantsuse revolutsiooni ajal tegutsenud ja Rahvuskonvendi loodud kohus, mis tegeles poliitiliste süütegudega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Revolutsiooniline Tribunal · Näe rohkem »
Riia õigus
Riia õigus on Riias keskajast kuni 19. sajandini kehtinud õigusnormide kogum.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riia õigus · Näe rohkem »
Riigi õigusabi
Riigi õigusabi (ingl legal aid) on õigusteenuste võimaldamine isikutele, kes vastasel juhul ei saa endale lubada õigusalast esindamist ja ligipääsu kohtusüsteemile.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigi õigusabi · Näe rohkem »
Riigi õigusjärglus
Riigi õigusjärglus on õigusjärgluse juhtum riigi puhul.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigi õigusjärglus · Näe rohkem »
Riigi järjepidevus
Riigi järjepidevus (ingl state continuity) on tähendab riigi identiteedi rahvusvahelise õiguse subjektina püsimist hoolimata põhiseadusevastastest või vägivaldsetest võimumuutustest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigi järjepidevus · Näe rohkem »
Riigi tunnustamine
Riigi tunnustamine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigi tunnustamine · Näe rohkem »
Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest
Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest tähendab, et liikmesriik võib olla kohustatud hüvitama õigustatud isikutele põhjustatud kahju.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest · Näe rohkem »
Riigiabi
Riigiabi on.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigiabi · Näe rohkem »
Riigiasutus
Riigiasutus on iga riigi kui halduse kandja asutus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigiasutus · Näe rohkem »
Riigiõigus
Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigiõigus · Näe rohkem »
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigikeel · Näe rohkem »
Riigikogu valimise seadus
Riigikogu valimise seadus (lühend RKVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Riigikogu valimistega seonduva.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigikogu valimise seadus · Näe rohkem »
Riigikohus
Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigikohus · Näe rohkem »
Riigikontrolör
Riigikontrolör on Eesti Riigikontrolli juht.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigikontrolör · Näe rohkem »
Riigilõiv
Riigilõiv (ingl state fee) on toimingu tegemise eest riigile tasutav rahasumma.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigilõiv · Näe rohkem »
Riigireetmine
Riigireetmine on oma riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus või riigisaladuseks tunnistatud teabe edastamine välisriigile.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigireetmine · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riik · Näe rohkem »
Riiklik järelevalve
Riiklik järelevalve on haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll (järelevalve).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riiklik järelevalve · Näe rohkem »
Rikkumismenetlus
Rikkumismenetlus on protsess, mille algatab Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes Euroopa Komisjon, kui näeb, et mõni liikmesriik jätab Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevaid õigusi oma riigis kohaldamata, ja kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rikkumismenetlus · Näe rohkem »
Ringkonnakohus
Ringkonnakohus on Eesti kohtusüsteemi teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid nendele esitatud apellatsioon- ja määruskaebuse alusel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ringkonnakohus · Näe rohkem »
Rooma õigus
Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega (449 eKr) ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis“ (529 pKr).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rooma õigus · Näe rohkem »
Rooma leping
Rooma leping on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 1957.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rooma leping · Näe rohkem »
Saadikupuutumatus
Saadikupuutumatus ehk immuniteet on põhimõte, mille kohaselt parlamendi liiget või mõnda muud kõrget riigiametnikku saab kriminaalvastutusele võtta ainult parlamendi loal.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Saadikupuutumatus · Näe rohkem »
Saksamaa kodakondsus
Saksamaa kodakondsus on reguleeritud Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklites 16 ja 116 ning Saksamaa kodakondsusseaduses (Staatsangehörigkeitsgesetz) aastast 1913.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Saksamaa kodakondsus · Näe rohkem »
Saksi õiguspeegel
Saksa kuninga valimine 1300. aasta paiku. Üleval: kolm kõrgvaimulikku kuninga valimistel, osutavad kuningale. Keskel: Reini pfaltskrahv ulatab stjuuardina kuldse kausi. Tagaplaanil marssalikepiga Saksimaa hertsog ja Brandenburgi markkrahv, kes kammerteenrina toob kausi sooja vett. All: Uus kuningas keisririigi olulisemate võimukandjate ees. (Heidelbergi Sachsenspiegel, u. 1300. aastal) Saksi õiguspeegel, ka Saksi peegel (saksa keeles: Sachsenspiegel) on Eike von Repgow' koostatud feodaalse tavaõiguse kogumik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Saksi õiguspeegel · Näe rohkem »
Salakaubavedu
Salakaubavedu (ka: konterbandivedu, smugeldamine; inglise smuggling) on kaupade või muude esemete toimetamine üle riigipiiri, kui see on kas ühes või mitmes riigis õigusvastane.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Salakaubavedu · Näe rohkem »
Samasooliste abielu
Samasooliste abielu on abielu kahe samast soost inimese vahel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Samasooliste abielu · Näe rohkem »
Sarimõrvar
Sarimõrvariks on järgemööda mitu inimest tapnud mõrvar.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sarimõrvar · Näe rohkem »
Süü
Süü (juriidikas normatiivne süümõiste) on sotsiaal-eetiline etteheidetavus inimese käitumisele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Süü · Näe rohkem »
Süütegu
Süütegu (inglise keeles offence) on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Süütegu · Näe rohkem »
Süütegude kogum
Süütegude kogum on teo kirjeldus, mis vastab mitmele süüteokoosseisule.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Süütegude kogum · Näe rohkem »
Süüteo aegumine
Süüteo aegumine on ajaline piirang sellele, kui kaua pärast süüteo lõpuleviimist võib isikut veel selle eest süüdi mõista ja karistada.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Süüteo aegumine · Näe rohkem »
Süüteokoosseis
Süüteokoosseis on seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Süüteokoosseis · Näe rohkem »
Süütuse presumptsioon
Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Süütuse presumptsioon · Näe rohkem »
Südametunnistuskohus
Südametunnistuskohus (saksa keeles Gewissensgericht) oli asehalduskorra ajal Liivi- ja Eestimaal aastatel 1783−1796 ning Kuramaal aastal 1796 tegutsenud kohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Südametunnistuskohus · Näe rohkem »
Sündik
Sündik on Eestis kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sündik · Näe rohkem »
Sünnitoetus
Sünnitoetus (ingl birth grant) on igale lapsele makstav ühekordne toetus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sünnitoetus · Näe rohkem »
Sõjahaudade kaitse seadus
Sõjahaudade kaitse seadus (lühend SHKS) on Eesti territooriumil peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamise ja väärika kohtlemise tagamiseks kehtestatud seadus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõjahaudade kaitse seadus · Näe rohkem »
Sõjakuritegu
Delegaadid Haagi esimesel rahukonverentsil 1899. aastal Sõjakuritegu on rahvusvahelise sõjaõiguse rikkumine sõja ajal.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõjakuritegu · Näe rohkem »
Sõjaseisukord
Sõjaseisukord on riigis või selle osas erakorralistel asjaoludel (näiteks sõda, loodusõnnetused, massirahutused) kõrgeima võimuteostaja poolt kehtestatud eriolukord, mille jooksul valitsetakse sõjaaja seaduste järgi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõjaseisukord · Näe rohkem »
Sõjatribunal
Sõjatribunal on rahvusvahelise õiguse kohtumõistmise süsteemi osa, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvad sõjaväelaste ja sõjategevuse ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude ning mõnel juhul ka sõjaväe ja sõjaväelaste suhtes toime pandud õigusrikkumiste menetlemine ja õigusemõistmine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõjatribunal · Näe rohkem »
Sõnavabadus
Sõnavabadus on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku teavet.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõnavabadus · Näe rohkem »
Seadlus
Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seadlus · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seadus · Näe rohkem »
Seadusandlus
Seadusandlus on seaduste kehtestamise protsess.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seadusandlus · Näe rohkem »
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (ka väljatöötamiskavatsus, VTK) on Eesti õigusloomes dokument, millega eelnõu ettevalmistaja konsulteerib teiste osapooltega, et välja selgitada uue eelnõu väljatöötamise vajadus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus · Näe rohkem »
Seadusereservatsioon
Seadusereservatsioon (inglise keeles reservation of law) on põhimõte, mille kohaselt eeldab põhiõiguste piiramine seadusandja volitust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seadusereservatsioon · Näe rohkem »
Seadusjärgne pärimine
Seadusjärgne pärimine on üks pärimise alustest, mida reguleerib Eesti pärimisseaduse 2.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seadusjärgne pärimine · Näe rohkem »
Seadusjärgne pärimine (Rooma eraõigus)
Seadusjärgne pärimine on ühe isiku (pärija) teise isiku (pärandaja) õigustesse ja kohustustesse astumine viimase surma korral.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seadusjärgne pärimine (Rooma eraõigus) · Näe rohkem »
Seaduste Kogu
Seaduste Kogu (lühend SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja aastail 1938–1940 Seaduste Kogu seaduse (SK I 1938, 3, 9) alusel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seaduste Kogu · Näe rohkem »
Seltsimehelik kohus
Seltsimehelik kohus (vene keeles товарищеский суд) oli Nõukogude Liidus ühiskondlik organ, kus arutati väiksemaid õiguserikkumisi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seltsimehelik kohus · Näe rohkem »
Servituut
Servituut on kinnisasja koormatis, mis kohustab omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Servituut · Näe rohkem »
Skandinaavia õigusrealism
Skandinaavia õigusrealism oli õigusteoreetiline liikumine, mis kaasnes ajaliselt ning sarnanes oma toonilt Ameerika õigusrealismiga.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Skandinaavia õigusrealism · Näe rohkem »
Societas
Rooma societas (seltsinguleping) on selline konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oskusi seadusega lubatud ühise kõigile kasuliku sihi saavutamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Societas · Näe rohkem »
Soorituskondiktsioon
Soorituskondiktsioon on võlaõigusseaduse 52.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Soorituskondiktsioon · Näe rohkem »
Spordiseadus
Spordiseadus (SpS) on Eesti seadus, mis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Spordiseadus · Näe rohkem »
Stare decisis
Stare decisis (ladina keeles 'seisku otsus') on kohtuotsuse tegemine varasema pretsedendi alusel üldises õiguses.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Stare decisis · Näe rohkem »
Stop Online Piracy Act
EFF koduleht, mis kutsub üles interneti tsenseerimise vastu võitlema Ingliskeelne Vikipeedia streigi ajal Stop Online Piracy Act ('internetipiraatluse tõkestamise seadus') ehk SOPA on Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas 26.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Stop Online Piracy Act · Näe rohkem »
Subjektiivne õigus
Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Subjektiivne õigus · Näe rohkem »
Subsumeerimine
Subsumeerimine ehk subsumptsioon (ladina keeles subsumptio) on eluliste asjaolude võrdlemine õigusnormi abstraktse koosseisuga.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Subsumeerimine · Näe rohkem »
Sundosa
Sundosa on rahasumma, mida võivad pärandaja alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed), vanemad või abikaasa nõuda juhul, kui pärandaja oli kohustatud neid ülal pidama ning pärandaja on nad oma viimse tahte avaldusega pärandist ilma jätnud või nende pärandiosi seadusjärgse pärimisega võrreldes vähendanud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sundosa · Näe rohkem »
Sundtoomine
Sundtoomine tähendab isiku kohaletoomist korrakaitseorgani poolt kutsutud kohta isegi siis, kui ta seda ei taha.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sundtoomine · Näe rohkem »
Sundvõõrandamine
Sundvõõrandamine ehk rekvireerimine on riigi poolt sundkorras vara endale võtmine kas tasu eest või ajutiselt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sundvõõrandamine · Näe rohkem »
Sunniraha
Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sunniraha · Näe rohkem »
Surmanuhtlus
Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Surmanuhtlus · Näe rohkem »
Tagakiusamine
Tagakiusamine on üksikisiku või isikute rühma süstemaatiline väärkohtlemine teise üksikisiku või isikute rühma poolt.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tagakiusamine · Näe rohkem »
Tahtlus
Tahtlus on karistusõiguses üks subjektiivse koosseisu tunnuseid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tahtlus · Näe rohkem »
Talumatud seadused
Talumatud seadused (inglise keeles Intolerable Acts) olid 1774.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Talumatud seadused · Näe rohkem »
Talurahvaasjade komissar
Talurahvaasjade komissar oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud keskastme riigiametnik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Talurahvaasjade komissar · Näe rohkem »
Talurahvaseadus
Talurahvaseadus on seisuslik eriseadus, mille ülesanne on reguleerida talurahva suhteid mõisnike ja riigiga, aga ka reguleerida talurahva omavahelisi suhteid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Talurahvaseadus · Näe rohkem »
Talurendimaa
Talurendimaaks ehk vallarendimaaks nimetati talumaad Eestimaa kubermangus pärast 1856. ja Saaremaal pärast 1865. aasta talurahvaseadustEesti entsüklopeedia, 12.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Talurendimaa · Näe rohkem »
Tapmine
Tapmine (ka: tapp) on inimese või looma surma põhjustamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tapmine · Näe rohkem »
Tarastamiskohustus
Tarastamiskohustus oli Balti Eraseaduse § 993 järgi linnades naabreil kohustus ühiselt piiripealseid tarasid ehitada ja korras hoida.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tarastamiskohustus · Näe rohkem »
Tarkvarapiraatlus
Tarkvarapiraatlus on kuriteoliik, mille käigus omandatakse ebaseaduslikult arvutitarkvara või faile.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tarkvarapiraatlus · Näe rohkem »
Tarvitamisõigus
Tarvitamisõigus ehk vilikasutus (ladina keeles ususfructus) on teatavale isikule kuuluv õigus kasutada võõrast asja ja saada selle vilja, kuid õiguseta asja võõrandada, koormata või oluliselt muuta.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tarvitamisõigus · Näe rohkem »
Tavaõigus
Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mida pole kehtima pannud organiseeritud seadusandlik võim, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tavaõigus · Näe rohkem »
Tähtaeg
Tähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik või ajahetk, enamasti ajahetk (kuupäev, kellaaeg vm), milleks mingi toiming peab olema tehtud või lõpetatud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tähtaeg · Näe rohkem »
Tähtpäev
Tähtpäev on mingil põhjusel tähtis või tähistatav päev, näiteks mingi sündmuse toimumise aastapäev või millelegi/kellelegi pühendatud päev.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tähtpäev · Näe rohkem »
Täidesaatva riigivõimu asutus
Täidesaatva riigivõimu asutused on riigiasutused, mille ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Täidesaatva riigivõimu asutus · Näe rohkem »
Täisealisus
Täisealine on inimene, kes on seaduse silmis omandanud kõik juriidilised õigused ja kohustused.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Täisealisus · Näe rohkem »
Täitevkorraldus
Täitevkorraldus 1948. aastast. Täitevkorraldus (inglise keeles executive order) on Ameerika Ühendriikides presidendi poolt välja kirjutatav direktiiv, mille eesmärk on hallata föderaalvalitsuse toimimist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Täitevkorraldus · Näe rohkem »
Tööõigus
Tööõigus (ingl labour law) on õigusnormide kogum, millega reguleeritakse töötaja ja tööandja töölepingulisi töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tööõigus · Näe rohkem »
Tööleping
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille alusel füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tööleping · Näe rohkem »
Töölepingu seadus
Töölepingu seadus (ka töölepinguseadus) on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab töölepingute sõlmimist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Töölepingu seadus · Näe rohkem »
Töötasu
Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Töötasu · Näe rohkem »
Töövõtuleping
Töövõtuleping (inglise keeles contract of service) on võlaõiguslik leping, mis sõlmitakse töövõtja ja tellija vahel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Töövõtuleping · Näe rohkem »
Tüüptingimus
Tüüptingimus on lepingu tingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingus kasutamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tüüptingimus · Näe rohkem »
Tõendamiskohustus
Tõendamiskohustus (ingl burden of proof) on kohtu ja/või menetluse osapoolte kohustus tõendada osapoole süüd või süütust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tõendamiskohustus · Näe rohkem »
Tõlgendamine (õigusteadus)
Tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tõlgendamine (õigusteadus) · Näe rohkem »
Teabenõue
Teabenõue on teabenõudja poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teabenõue · Näe rohkem »
Teenetemärkide seadus
Teenetemärkide seadus (lühend TeenMS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 19.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teenetemärkide seadus · Näe rohkem »
Teenistuslik järelevalve
Teenistuslik järelevalve on haldusorganisatsioonis kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teenistuslik järelevalve · Näe rohkem »
Teenusleping
Antud artikkel annab ülevaate ebaõiglastest lepingutingimustest tarbijaga sõlmitud teenuslepingus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teenusleping · Näe rohkem »
Tegelike kasusaajate avalikustamine rahapesu vältimise eesmärgil
Artikkel annab lühiülevaate tegelike kasusaajate avalikustamise õiguspärasusest rahapesu tõkestamise eesmärgil.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tegelike kasusaajate avalikustamine rahapesu vältimise eesmärgil · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tegu · Näe rohkem »
Tehing
Tehing (inglise keeles transaction) on toiming või omavahel seotud tegude kogum, mille esitatud tahteavaldusega tahetakse saavutada õiguslik tagajärg.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tehing · Näe rohkem »
Teine Genfi konventsioon
Genfi konventsioon haavatud, haigete ja merehädaliste sõjaväelaste olukorra parandamiseks merel on teine neljast Genfi konventsioonist, mis rakendas esimese Genfi konventsiooni sätted sõjategevusele merel ning täiendas eelpool mainitud konventsiooni mõningate uuendustega ja täpsustustega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teine Genfi konventsioon · Näe rohkem »
Teise astme kohus
Teise astme kohus (inglise keeles court of appeal) on ringkonnakohus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teise astme kohus · Näe rohkem »
Teovõime
Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teovõime · Näe rohkem »
Territoriaalmeri
Territoriaalmeri ehk territoriaalveed on mingi riigi või leppe järgi kindlaks määratud, rannaga rööbiti kulgev merevööndi riba, mis kuulub leppealusele rannariigile, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Territoriaalmeri · Näe rohkem »
Territoriaalseisus
Territoriaalseisus oli korporatiivne riigivalitsuslikku võimu kandev seisus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Territoriaalseisus · Näe rohkem »
Terrorism
Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Terrorism · Näe rohkem »
Tervisevastased süüteod
Tervisevastased süüteod (ingl offences against health) on süüteod, mis kahjustavad inimese tervist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tervisevastased süüteod · Näe rohkem »
Testament
Testament on üks viimse tahte avalduse vorme.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Testament · Näe rohkem »
Testeerimisvabadus
Testeerimisvabadus on inimese vabadus teha enda surma puhuks oma vara kohta korraldusi, mis on kooskõlas üldise õiguskorra, heade kommetega ja arvestavad pärimisseaduses kehtestatud piiranguid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Testeerimisvabadus · Näe rohkem »
Testeerimisvõime
Testeerimisvõime on isiku võime teha kehtivalt viimse tahte avaldus, seda muuta ja tühistada.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Testeerimisvõime · Näe rohkem »
Tingimuslikkuse mehhanism
Euroopa Liidu välja töötatud tingimuslikkuse mehhanismi eesmärk on kaitsta liidu eelarvet EL-i liikmete rikkumiste eest, kui õigusriigi rikkumine võib mõjutada ELi finantshuve.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tingimuslikkuse mehhanism · Näe rohkem »
Tingimuste selgelt mõistetavus tarbijaga sõlmitud lepingutes
Läbipaistvuse nõue, mis tuleneb direktiivist 93/13/EMÜ, tähendab, et tarbija saab aru lepingutingimuste majanduslikest tagajärgedest ja saab sellest tulenevalt teha teadlikke otsuseid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tingimuste selgelt mõistetavus tarbijaga sõlmitud lepingutes · Näe rohkem »
Toetamisleping
Toetamisleping (ingl support contract) on leping, millega toetatakse teise lepingupoole või kolmanda isiku toimetulekut elatusvahendite ning mõnel juhul ka hoolduse pakkumisega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Toetamisleping · Näe rohkem »
Toiduga sarnanevate kosmeetikatoodete müügi piiramine Euroopa Liidus
Toiduga sarnanevate kosmeetikatoodete müügi piiramine Euroopa Liidus artikkel annab kokkuvõtte Euroopa Liidu kohtuasjast C-122/21 seoses toiduainetega sarnaneva kosmeetika ohutusega ning ülevaate selle teemaga seonduvatest õigusaktidest ja kohtupraktikast nii Eestis kui ka Euroopas.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Toiduga sarnanevate kosmeetikatoodete müügi piiramine Euroopa Liidus · Näe rohkem »
Topeltkausaalsuse põhimõte
Topeltkausaalsuse põhimõte on vastutust tekitava ja täitva kausaalsuse tasandi eristamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Topeltkausaalsuse põhimõte · Näe rohkem »
Topeltkodakondsus
Topeltkodakondsus on inimesel, kes on kahe või enama riigi kodanik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Topeltkodakondsus · Näe rohkem »
Tsiviilkohus
250x250px Tsiviilkohus (ingl civil court) on kohus, mis põhineb eraõigussuhetel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tsiviilkohus · Näe rohkem »
Tsiviilmenetlus
Tsiviilmenetlus on õigusnormide kogu, mida kohus järgib eraõiguslikke vaidlusi lahendades.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tsiviilmenetlus · Näe rohkem »
Tuletatud teos
Tuletatud teos ehk tuletis on algsel teosel (mis võib kuuluda ka teisele autorile) põhinev uus, loominguliselt iseseisev ja algsest teosest sõltumatu teos.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tuletatud teos · Näe rohkem »
Tulumaks
Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tulumaks · Näe rohkem »
Tulumaksuseadus
Tulumaksuseadus (ingl Income Tax Law) on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, millega reguleeritakse tulumaksu, selle maksja, maksmise perioodi, maksumäärade ja maksude laekumisega seonduvat.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tulumaksuseadus · Näe rohkem »
Tulundusühistu
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tulundusühistu · Näe rohkem »
Tuumarelvade leviku tõkestamise leping
Tuumarelvade leviku tõkestamise leping on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on hoida ära tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut, edendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd ning soodustada desarmeerimist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tuumarelvade leviku tõkestamise leping · Näe rohkem »
Usaldusühing
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Usaldusühing · Näe rohkem »
Uurimisprintsiip
Uurimisprintsiip (ladina keeles Ceteris absentibus) on põhimõte, mille kohaselt on haldusorgani ülesanne haldusmenetluse käigus selgitada omal algatusel välja tähtsad asjaolud: koguda ise vajaduse korral tõendeid või teha nende esitamine menetlusosalistele kohustuseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Uurimisprintsiip · Näe rohkem »
Vaba õiguse koolkond
Vaba õiguse koolkond oli õigusteoreetiline suund 19. sajandi Saksamaal.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vaba õiguse koolkond · Näe rohkem »
Vabakaubanduspiirkond
Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabakaubanduspiirkond · Näe rohkem »
Vabariigi Presidendi valimise seadus
Vabariigi Presidendi valimise seadus (lühend VPVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Eesti presidendi valimistega seonduva.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabariigi Presidendi valimise seadus · Näe rohkem »
Vabariigi Valitsuse korraldus
Vabariigi Valitsuse korraldus on Vabariigi Valitsuse õigusakti liik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabariigi Valitsuse korraldus · Näe rohkem »
Vabariigi Valitsuse määrus
Vabariigi Valitsuse määrus on Vabariigi Valitsuse õigusakti liik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabariigi Valitsuse määrus · Näe rohkem »
Vabavara
Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabavara · Näe rohkem »
Vacatio legis
Vacatio legis (“seaduse puudumine”) on ladina päritolu juriidiline mõiste, mis tähendab ajavahemikku seaduse avaldamisest kuni jõustumise päevani.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vacatio legis · Näe rohkem »
Vaenukõne
SIM-kaart Poolas vaenukõnevastase kampaania loosungiga "Sõnadel on jõud, kasutage neid targalt" Vaenukõne ehk vihakõne ehk vaenu õhutamine (inglise keeles hate speech) on isiku või isikute grupi vastu suunatud halvustamine või vihkamine ühiskonnagruppi kuuluvuse alusel.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vaenukõne · Näe rohkem »
Vahekohus
Vahekohus ehk arbitraaž on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vahekohus · Näe rohkem »
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vaherahu · Näe rohkem »
Vahistamine
Arreteeritud inimröövlid Rio de Janeiros, 2004 Vahistamine ehk arreteerimine on inimeselt liikumisvabaduse võtmine, tavaliselt seoses uurimisega, sooviga vältida edasisi õigusrikkumisi ja anda vahistatu (arestant) üle kriminaalkohtusüsteemile.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vahistamine · Näe rohkem »
Vaidemenetlus
Vaidemenetlus on isiku taotlusel algatatav menetlus, milles kontrollitakse isiku õigusi rikkuva või tema vabadusi piirava haldusakti või toimingu õiguspärasust ja otstarbekust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vaidemenetlus · Näe rohkem »
Valdus
Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Valdus · Näe rohkem »
Valimisõigus
Valimisõigus on õigus valida riigivõimu esindusorganeid ja olla neisse valitud.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Valimisõigus · Näe rohkem »
Valimisliit
Valimisliit on hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Valimisliit · Näe rohkem »
Valitsusasutus
Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Valitsusasutus · Näe rohkem »
Vallakohus
Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vallakohus · Näe rohkem »
Vallaseadus
Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vallaseadus · Näe rohkem »
Vallaspant
Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vallaspant · Näe rohkem »
Vallavanem
Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vallavanem · Näe rohkem »
Vandeadvokaadi abi
Vandeadvokaadi abi on Eesti Advokatuuri piiratud õiguspädevusega liige.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vandeadvokaadi abi · Näe rohkem »
Vandekohus
John Morgani maal Vandekohus on kriminaalmenetluses kasutatav kohtupidamisviis, mille puhul vandekohtunikest koosnev kogu otsustab, kas kohtualune on süüdi või mitte.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vandekohus · Näe rohkem »
Vandetõlk
Vandetõlk on avalik-õiguslik tõlkija, kellel on notariga võrdne õigus kinnitada tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vandetõlk · Näe rohkem »
Vanemahüvitis
Vanemahüvitis (kõnekeeles emapalk või isapalk) on igakuine rahaline hüvitis lapsevanemale, kes lapse eest hoolitsedes peab ajutiselt katkestama töötamise.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vanemahüvitis · Näe rohkem »
Vang
Vangide suhtarv 100 000 elaniku kohta maailma riikides Vang on vastu tema tahtmist vabadusest (enamasti vähemalt liikumisvabadusest väljaspool määratud territooriumi) ilma jäetud isik.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vang · Näe rohkem »
Varalahususe varasuhe
Varalahususe varasuhe on üks kolmest varasuhte liigist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Varalahususe varasuhe · Näe rohkem »
Vargus
Vargus ehk varastamine on võõra vara omastamine omaniku loata ja teadmata.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vargus · Näe rohkem »
Vääramatu jõud
Vääramatu jõud (prantsuse keeles force majeure; ladina keeles vis maior) on ettearvamatu asjaolu, mis ei sõltu kokkulepet sõlmivate poolte tahtest, mida ei saanud pooled mõjutada ega ära hoida ja mis ei võimalda täita kokkuleppejärgseid kohustusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vääramatu jõud · Näe rohkem »
Väärtegu
Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Väärtegu · Näe rohkem »
Vägistamine
Vägistamine (ladina keeles stuprum, stupratio) on suguühtesse astumine inimesega, kes ei ole sellega vabatahtlikult nõus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vägistamine · Näe rohkem »
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus (lühend VRKAS) on Eesti Vabariigi seadus, mis reguleerib vähemusrahvustest Eesti Vabariigi kodanike õigusi moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus · Näe rohkem »
Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon
Tumeroheline – leppe ratifitseerinud riigid;Heleroheline – leppe allkirjastanud, kuid ratifitseerimata jätnud riigid;Valge – leppe allkirjastamata jätnud Euroopa Nõukogu liikmed;Hall – Euroopa Nõukokku mittekuuluvad riigid Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon (inglise keeles Framework Convention for the Protection of National Minorities; FCNM) on 1.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon · Näe rohkem »
Välismaalase pass
Välismaalase passi kaas aastast 2021 Välismaalase passi kaas Välismaalase pass, kõnekeeles tuntud ka kui hall pass, on isikut tõendav dokument ja ühtlasi ka reisidokument, mida Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab välja välismaalasele.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Välismaalase pass · Näe rohkem »
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (lühend: VRKS) on Eesti Vabariigi seadus, mis reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelist kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase õiguslikku seisundit ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke aluseid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus · Näe rohkem »
Välismaalaste seadus
Välismaalaste seadus (lühend VMS) on Eesti seadus, mis reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, siin viibimise, elamise ja töötamise aluseid (VMS §1).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Välismaalaste seadus · Näe rohkem »
Välismaiste kontode maksukuulekuse seadus
Välismaiste kontode maksukuulekuse seadus (inglise keeles Foreign Account Tax Compliance Act (FATCA)) on 2010.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Välismaiste kontode maksukuulekuse seadus · Näe rohkem »
Väljapressimine
Väljapressimise (inglise keeles blackmailing, extortion) on olukord, kus nõutakse varalise kasu üleandmist ning vastasel juhul ähvardatakse isikut vabaduse kaotuse, vara rikkumise ning hävitamisega, häbistavate andmete avaldamisega või kasutatakse ka vägivalda.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Väljapressimine · Näe rohkem »
Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused
Väljaspoool võimude kolmikjaotust asuvad riigiasutused on Eesti õiguskorras.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused · Näe rohkem »
Võimude lahusus
Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võimude lahusus · Näe rohkem »
Võlaõigus
Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlaõigus · Näe rohkem »
Võlaõiguslik leping
Võlaõiguslikuks lepinguks (saksa keeles schuldrechtlicher Vertrag) nimetatakse lepingut, millest tekivad võlasuhted.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlaõiguslik leping · Näe rohkem »
Võlasuhe
Võlasuhe (inglise keeles obligation) on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlasuhe · Näe rohkem »
Võlatunnistus
Võlatunnistus on võlaõiguslik leping, millega antakse lubadus kohustuse täitmiseks ning selle lubadusega kas luuakse iseseisev kohustus või vaid tunnistatakse kohustuse olemasolu.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlatunnistus · Näe rohkem »
Võlausaldaja
Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlausaldaja · Näe rohkem »
Võlgnik
Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlgnik · Näe rohkem »
Võltsimine
Võltsimine on dokumendi, kunstiteose, allkirja, väärtpaberi, raha vm järeletegemine või ümbertegemine petmise eesmärgil.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võltsimine · Näe rohkem »
Veeseadus
Veeseadus (lühend VeeS) on Eesti seadus, mis reguleerib Eestis veega seotut.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Veeseadus · Näe rohkem »
Viimse tahte avaldus
Viimse tahte avaldus on isiku korraldus oma surma puhuks, millel on õiguslik tähendus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Viimse tahte avaldus · Näe rohkem »
Viivis
Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Viivis · Näe rohkem »
Volikiri
Volikiri auto kasutamise kohta Volikiri on kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volikiri · Näe rohkem »
Volikogu
Volikogu on Eestis.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volikogu · Näe rohkem »
Volitus
Volitus on tehinguline esindusõigus.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volitus · Näe rohkem »
Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele
Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele (saksa keeles Vollmacht für die Leiter der estnischen Selbstverwaltung) on dokument, millega väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques nimetas ametisse Eesti Omavalitsuse.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele · Näe rohkem »
Volksgesetzbuch
Volksgesetzbuch (VGB, Rahva Seaduseraamat) oli rahvussotsialistliku valitsuse aegsel Saksamaal luua üritatud tsiviilseadustik, mis oleks välja vahetanud senise Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB).
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volksgesetzbuch · Näe rohkem »
Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen
Sabine von Colson ja Elisabeth Kamann v Land Nordrhein-Westfalen (1984) Case 14/83 on Euroopa Liidu Kohtu kaasus, mis käsitles sisseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu õiguse kollisiooni.
Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »
