VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 691 suhted: Aasta ja päev, Abandoon, Abielu, Abielu kaitse seadus, Abielulahutus, Abieluvaraleping, Abieluvarasuhe, Abikaasade ühisvara, Abipolitseinik, Abrogatsioon, ACTA, Acte éclairé, Acte clair, Advokaadibüroo, Advokaat, Aegumistähtaeg, Ahistav jälitamine, Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse, Ajalooline koolkond, Ajaosak, Aktsia, Aktsiaselts, Aktsionär, Alaealise ülekuulamine, Alaealisus, Alaline Vahekohus, Alamkorrakohus, Alammaakohus, Alammaakohus (asutus), Alampalk, Alibi, Altkäemaks, Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus, Amicus curiae, Amnestia, Andmekaitse: õigus teada, kes sinu andmeid on vaadanud. Kas iga rikkumise korral õigus hüvitisele?, Annak, Apellatsioon, Apellatsioonimenetlus, Apostill, Arhailine õigus, Arrogatio, Asi (õigusteadus), Asitõend, Asjaõigus, Asutus, Audi alteram partem, Autopant, Autoriõigus, Autoriõiguse seadus, ... Laienda indeks (641 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aasta ja päev

Aasta ja päev on Balti Eraseaduses mainitud igamistähtaeg, mille vältus on Tallinna all-linnas, Haapsalus ja Rakveres 366 päeva (lisapäeva-aastal 367); mujal – 1 aasta, 6 nädalat ja 3 päeva või 1 aasta ja 6 nädalat (§§ 3059–3060).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Aasta ja päev

Abandoon

Abandoon on omandiõigusest loobumine hüvitise eest või kohustusest vabastamise eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Abandoon

Abielu

Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Abielu

Abielu kaitse seadus

Abielu kaitse seadus (inglise keeles Defense of Marriage Act, ametlik lühend DOMA) on Ameerika Ühendriikide föderaalseadus, mis vabastas oma algses sõnastuses osariigid kohustusest tunnistada teises osariigis sõlmitud samasooliste abielu, samuti keelas USA valitsusel tunnustada samasooliste abielu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Abielu kaitse seadus

Abielulahutus

Abielulahutus (ka lahutus) on abielu lõpetamine seadusega kehtestatud korras abielupoolte eluajal.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Abielulahutus

Abieluvaraleping

Abieluvaraleping on abikaasade vaheline kokkulepe, mis täiel määral või teatud kindlaksmääratud osas muudab abikaasadevahelistes varalistes suhetes kehtivat varasuhteliiki.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Abieluvaraleping

Abieluvarasuhe

Abieluvarasuhe on õiguslik suhe, mis sisaldab abikaasade varalisi õigusi ja kohustusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Abieluvarasuhe

Abikaasade ühisvara

Abikaasade ühisvara on abikaasadele ühiselt kuuluv vara, mis on omandatud abielu kestel (kinnisasjad, autod, vallasvara, laenud, liisingud, dividendid, pangakontod, väärtpaberid jne).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Abikaasade ühisvara

Abipolitseinik

Abipolitseinikud Tallinnas Vabaduse väljakul Abipolitseinik on Eestis kehtiva abipolitseinike seaduse järgi isik, kes ei kuulu politsei koosseisu, kuid kes vabatahtlikult osaleb politsei tegevuses abipolitsei seaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Abipolitseinik

Abrogatsioon

Abrogatsioon (ladina keeles abrogatio) ehk kaadamine on õigusakti kehtetuks tunnistamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Abrogatsioon

ACTA

ACTA-ga liitunud riigid: roosa – allakirjutanud riigid; oranž – allakirjutanud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; roheline – alla kirjutamata jätnud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; sinine – teised riigid, kes võivad lepingule alla kirjutada ACTA-vastane meeleavaldus Tartus ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja ACTA

Acte éclairé

Acte éclairé doktriin on acte clairi kõrval üks kahest Euroopa Liidu õiguse doktriinist, mis õigustab riigisisesel kohtul eelotsuse küsimata jätmist Euroopa Liidu Kohtult.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Acte éclairé

Acte clair

Acte clairi doktriini kohaselt on liikmesriigi siseriiklikul kohtul õigus hoiduda Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisest, juhul kui siseriiklik kohus on veendumusel, et vaidlusaluse küsimuse korrektne tõlgendamine on piisavalt ilmselge ning üheselt mõistetav teiste liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu jaoks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Acte clair

Advokaadibüroo

Advokaadibüroo on ettevõte, mille kaudu advokaadid õigusteenuse osutamisel tegutsevad.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Advokaadibüroo

Advokaat

Advokaat Suurbritannias (XX sajand) Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Advokaat

Aegumistähtaeg

Aegumistähtaeg on tähtaeg, mille jooksul nõue aegub, st mille järel võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Aegumistähtaeg

Ahistav jälitamine

Ahistav jälitamine on teise isiku hirmutamise, alandamise või muul viisil häirimise eesmärgil temaga korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil isiku eraellu sekkumine tema tahte vastaselt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ahistav jälitamine

Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse

Artikkel annab ülevaate Euroopa Liidu Kohtu otsusest C-302/20, mille sisuks on ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse

Ajalooline koolkond

Saksa ajalooline koolkond on 19. sajandi intellektuaalne liikumine saksa õigusteaduses.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ajalooline koolkond

Ajaosak

Ajaosak (inglise keeles timeshare) on kasutusvaldus, mille puhul isikul on õigus vara kasutada aja jagamise skeemi järgi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ajaosak

Aktsia

Venetsueela El Gallao kaevandusfirma aktsiasertifikaat 1887. aastast Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Aktsia

Aktsiaselts

Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks ning mille ärinimes peab sisalduma täiend "aktsiaselts".

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Aktsiaselts

Aktsionär

Aktsionär on füüsiline isik või juriidiline isik, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, seega võib aktsionärile viidata ka kui ettevõtte ehk aktsiaseltsi omanikule.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Aktsionär

Alaealise ülekuulamine

Alaealise ülekuulamine on menetlusõiguses toiming, kus üle kuulatakse alaealine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Alaealise ülekuulamine

Alaealisus

Alaealisus on õiguses täisealisuse vastand.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Alaealisus

Alaline Vahekohus

1899. aasta Haagi I rahukonverentsi osavõtjad Alaline Vahekohus (inglise keeles Permanent Court of Arbitration, PCA) 29. juulil 1899 ja 18. oktoobril 1907 Haagi I ja II rahukonverentsil asutatud vanim rahvusvahelisi vaidlusi lahendav rahvusvaheline organisatsioon.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Alaline Vahekohus

Alamkorrakohus

Alamkorrakohus ehk alamraspraava oli aastatel 1784–1796 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus maakonna tasemel olnud esimese astme kohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Alamkorrakohus

Alammaakohus

Alammaakohus oli Eestimaa kubermangus olnud esimese astme kohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Alammaakohus

Alammaakohus (asutus)

Alammaakohus oli aastatel 1783–1797 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus asehalduskorra ajal tegutsenud maakonna politsei- ja haldusasutus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Alammaakohus (asutus)

Alampalk

Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Alampalk

Alibi

Alibi (ladina sõnast alibi 'mujal') on tõendus, et kahtlustatav ei viibinud kuriteopaigal ning ei saa olla kuriteos süüdi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Alibi

Altkäemaks

Altkäemaks ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Altkäemaks on tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Altkäemaks

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse täiendus, mis näeb ette usuvabaduse, sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse, rahumeelsete kogunemiste vabaduse ja petitsiooniõiguse Ameerika Ühendriikides.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus

Amicus curiae

Amicus curiae (ladina keeles 'kohtu sõber') on hagiavaldusega sarnanev kirjalik seisukoht isikult, kes ei ole kohtuasjas (kolmanda osapoolena) osaline, kuid keda kohtuotsus mõjutab ning kel on seetõttu kohtuasjas huvi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Amicus curiae

Amnestia

Amnestia (kreekakeelsest sõnast ἀμνηστία – amnestia, mis tähendab unustust, armuandmist, andestust) on õiguslik toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Amnestia

Andmekaitse: õigus teada, kes sinu andmeid on vaadanud. Kas iga rikkumise korral õigus hüvitisele?

Artikkel annab ülevaate Euroopa Liidu Kohtu otsustest C-579/21, C-300/21 ja C-154/21, mille sisuks on andmekaitse ning õigus teada, kes on isikuandmeid vaadanud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Andmekaitse: õigus teada, kes sinu andmeid on vaadanud. Kas iga rikkumise korral õigus hüvitisele?

Annak

Annak on testamendis määratud konkreetne varaline hüve, mille pärandaja jätab vabalt valitud isikule, või korraldus testamendis, millega pärandaja määrab ühele või mitmele isikule konkreetse varalise hüve pärandvarast.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Annak

Apellatsioon

Apellatsioon ehk apellatsioonkaebus on kaebus esimese astme kohtu otsusele palve läbivaatamiseks (apellatsioonimenetluseks) kõrgema astme kohtus (apellatsioonikohtus).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Apellatsioon

Apellatsioonimenetlus

Apellatsioonimenetlus on edasikaebemenetlus ringkonnakohtus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Apellatsioonimenetlus

Apostill

Apostill (vpr. apostiller, lad. postilla) on tunnistus, mis väljastatakse ametlikule dokumendile, mida soovitakse kasutada välisriigis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Apostill

Arhailine õigus

Arhailine õigus võib eksisteerida nii kirjutatud (ius scriptum) kui ka kirjutamata õigusega (ius non scriptum) samal ajal, kindlat perioodi on raske määrata vahetute õigusallikate puudumise tõttu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Arhailine õigus

Arrogatio

Arrogatio (või adrogatio) tähendab Rooma õiguses võõra persona sui iuris'e perekonda võtmist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Arrogatio

Asi (õigusteadus)

Asjad on kõik esemed, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Asi (õigusteadus)

Asitõend

Asitõend on tõendamiseseme asjaolude selgitamisel kasutatav mis tahes asendamatu ese, mis on võetud kriminaalasja juurde.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Asitõend

Asjaõigus

Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Asjaõigus

Asutus

Asutus (vanemas kirjanduses ka asutis) on ühiskonnas halduslikke, majanduslikke, kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid või muid ülesandeid täitev iseseisev, ainelise tootmisega mitte tegelev institutsioon.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Asutus

Audi alteram partem

Audi alteram partem ehk audiatur et altera pars (ladina keeles 'kuula ära teine pool') on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt tuleb vaidluste lahendamisel ära kuulata mõlemad osapooled.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Audi alteram partem

Autopant

Autopant on asjaõiguslik instituut Eesti õiguses (antud juhul registerpant), vallasvara tagatis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Autopant

Autoriõigus

See on üks piltidest, mille autoriõiguse üle toimus aastatel 2011–2016 vaidlus, kuna kaamera kuulus inglasele David Slaterile, aga pildi tegi fotol olev makaak Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Autoriõigus

Autoriõiguse seadus

Autoriõiguse seadus (lühend AutÕS) on Eestis kehtiv autorikaitseseadus, mis käsitleb autorite õigusi nende loomingule.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Autoriõiguse seadus

Autoriõigusega kaasnevad õigused

Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused on õigused, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestise tootjal, varem avaldamata teose pärast autoriõiguse kehtivuse lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldaval isikul, samuti autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande avaldajal.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Autoriõigusega kaasnevad õigused

Avalik õigus

Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avalik õigus

Avalik teave

Avalik teave on riigiasutustes avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avalik teave

Avalik tee

Avalik tee ehk avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud tee.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avalik tee

Avalik teenistus

Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avalik teenistus

Avalik veekogu

Avalik veekogu on mõiste Eesti veeseadusest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avalik veekogu

Avalik-õiguslik juriidiline isik

Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avalik-õiguslik juriidiline isik

Avaliku ja eraõiguse eristamine

Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine on üks vanimaid õiguslikke küsimusi, millel praegu on süstemaatiline ("Kas tööõigus on era- või avaliku õiguse haru?") ning ka praktiline ("Kas antud vaidlus kuulub tsiviil- või halduskohtu pädevusse?") tähtsus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avaliku ja eraõiguse eristamine

Avaliku Teenistuse Kohus

Avaliku Teenistuse Kohus oli Euroopa Liidu avaliku teenistuse asju menetlev erikohus, mis loodi Nice'i lepingu alusel ning tegutses 2004–2016.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avaliku Teenistuse Kohus

Avaliku teenistuse seadus

Avaliku teenistuse seadus (lühend ATS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avaliku teenistuse seadus

Avalikult kasutatav veekogu

Avalikult kasutatavad veekogud on kinnitatud veeseadusega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avalikult kasutatav veekogu

Avatud aktsiaselts

Avatud aktsiaseltsiks (vene keeles открытое акционерное общество, lühend OAO) nimetatakse Venemaal aktsiaseltsi, mille aktsionärid võivad oma aktsiatega vabalt kaubelda teiste aktsionäride nõusolekust sõltumata.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Avatud aktsiaselts

§ 58

§ 58 oli 1926.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja § 58

Üür

Üür on tasu, mida isik maksab õiguse eest kasutada üürilepinguga kokku lepitud tingimustel omanikule kuuluvat vara.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Üür

Üürileandja

Üürileandja (inglise keeles landlord) on füüsiline või juriidiline isik, kes annab kasutusse kinnis- või vallasvara asja, saades selle eest üürniku käest kokkulepitud üüri.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Üürileandja

Üürileping

Üürilepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik peab maksma selle eest tasu ehk üüri.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Üürileping

Üürnik

Üürnik on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab kasutusse kinnis- või vallasvara asja, makstes selle kasutamise eest asja omanikule kokkulepitud üüri.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Üürnik

Ühendus

Ühendus ehk liit on lepinguliselt reguleeritud suhe võrdsete õigustega partnerite vahel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ühendus

Ühendus (USA saareala)

Ühendus (inglise keeles commonwealth) on USA saareala, mis on organiseeritud ala, mis on sõlminud USA föderaalvalitsusega kaugemalearenenud suhted, tavaliselt vastastikuse kirjaliku leppe alusel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ühendus (USA saareala)

Ühinguõigus

Ühinguõigus (inglise keeles company law) on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingute vormi, asutamist, lõpetamist ning ümberkorraldamist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ühinguõigus

Ühingute ja nende liitude seadus

Ühingute ja nende liitude seadus on 19. aprillil 1938 Riigihoidja dekreedina antud seadus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ühingute ja nende liitude seadus

Üldakt

Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Üldakt

Üldine õigus

Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem (inglise keeles common law; ka pretsedendi õigus või nn kohtupraktika õigus) on õigusperekond, kus õiguse peamised allikad on kohtulahendid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Üldine õigus

Üldkohus

Üldkohus (kuni 1. detsembrini 2009 Esimese Astme Kohus) on üks Euroopa Liidu kohtutest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Üldkohus

Üldtuntud kaubamärk

Üldtuntud kaubamärk (ingl well-known mark) on kaubamärk, mis omandab õiguskaitse laialdase tuntuse tõttu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Üldtuntud kaubamärk

Ülemtalurahvakohus

Ülemtalurahvakohus (saksa k. Oberbauer(n)gericht, vene k. Верхний крестьянский суд) oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud teise astme kohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ülemtalurahvakohus

Ületunnitöö

Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajahttps://web.archive.org/web/20140426215521/http://www.tooelu.ee/et/teemad/too--ja-puhkeaeg/yletunnitoo (vaadatud 25.04.2014).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ületunnitöö

Ülikoolide seadus

Ülikoolide seadus on 24.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ülikoolide seadus

Ülikooliseadus

Ülikooliseadus (lühend ÜKS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 12.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ülikooliseadus

ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta

ÜRO konventsioon kaupade rahvusvaheliste müügilepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta

Ökotsiid

Araali mere kokku kuivamine Ökotsiid (tuleneb kreeka sõnast oikos ’kodu, elupaik’ ja ladina sõnast cadere ’tapma’) on keskkonnale laiaulatusliku kahju põhjustamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ökotsiid

Ärakiri

Ärakiri on mingi dokumendi sisu ja rekvisiitide täpne taasesitus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ärakiri

Äriühing

Äriühing on omanikule või omanikele kuuluv majandusüksus, ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärk on kasumi teenimine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Äriühing

Äriõigus

Äriõigus (“commercial law”) on õigusvaldkond, millega reguleeritakse kaubandust ja äritegevust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Äriõigus

Ärisaladus

Ärisaladus on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada selle ettevõtja huve.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ärisaladus

Äriseadustik

Äriseadustik (lühend: ÄS) on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab ettevõtjate tegevust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Äriseadustik

Õhuruum

Õhuruum (inglise keeles airspace) on õhuga täidetud ruum territoriaalselt jaotatud Maa pinna kohal, mille ülemine piir lõpeb Karmani joonel (kõrgus maapinnast 100 km), teisiti ka, õhuruum on nii öelda homosfääri see osa, kus õhu koostis on konstantne (kõrgus maapinnast ca 90 km).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õhuruum

Õigus

Õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigus

Õigus koguda tundlikke isikuandmeid võitluseks kuritegevusega

Õigus koguda tundlikke isikuandmeid võitluseks kuritegevusega annab lühiülevaate tundlike isikuandmete kogumise õigusest pädevate ametiasutuste poolt kuritegevusega võitlemise eesmärgil, Euroopa Liidu õigusaktidest, kohtupraktikast ning regulatsioonist Eestis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigus koguda tundlikke isikuandmeid võitluseks kuritegevusega

Õigus olla mittekättesaadav

Õigus olla mittekättesaadav on töötaja õigusaktiga kaitstud voli loobuda töövälisel ajal, sh puhkuse kasutamisel, tööülesannete täitmisest ning hoiduda tööga seotud elektroonilisest suhtlusest, nagu telefonikõnedele, e-kirjadele või mistahes muudele sõnumitele vastamisest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigus olla mittekättesaadav

Õigus rahule

ÜRO Peaassamblee saal Õigus rahule on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni deklaratsioon, millega ÜRO liikmesriigid tunnustasid iga inimese ja rahva õigust elada rahus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigus rahule

Õigusakt

Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigusakt

Õiguse ennustusteooria

Õiguse ennustusteooria ehk halva inimese teooria on Oliver Wendell Holmesi õigusfilosoofia lähtekohaks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õiguse ennustusteooria

Õiguseetika

Õiguseetika on eetikaharu, mis käsitleb küsimusi seaduse ja eetika vahekorrast, õigussüsteemi printsiipidest, õigussüsteemi esindajate kutse-eetikast ja karistuse rakendamisest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õiguseetika

Õigusemõistmise eksitamine

Õigussüsteemi kurnamine (inglise keeles perverting the course of justice) kujutab endast kuritegevust, seadusandlikule võimule nii-öelda vastupuiklemist, tagasiajamist — salgamist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigusemõistmise eksitamine

Õigusfilosoofia

Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigusfilosoofia

Õigushüve

Õigushüve all mõistetakse karistusõiguses sotsiaalseid väärtusi, mida tuleb õiguslikult kaitsta.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigushüve

Õigusinformaatika

Õigusinformaatika on teadusharu, mis uurib infotehnoloogia rakendamise võimalusi õigusteaduses.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigusinformaatika

Õiguskantsler

Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas Kaulbarsi palees (Kohtu 8) Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õiguskantsler

Õigusküsimus

Õigusküsimus on küsimus, millele vastamiseks tuleb otsustada, milline on asjaomane õigus ning kuidas kohaldatakse seda konkreetsetele tehioludele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigusküsimus

Õiguskord

Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õiguskord

Õigusnorm

Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigusnorm

Õigusperekond

Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigusperekond

Õiguspositivism

Õiguspositivism (inglise keeles legal positivismGreen, L., Adams, T. Legal Positivism. – The Stanford Encyclopedia of Philosophy 17.12.2019.https://plato.stanford.edu/archives/win2019/entries/legal-positivism/>, (14.10.2021).) on õigusfilosoofiline mõttesuund, mis muutus õigusteaduses valitsevaks 19.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õiguspositivism

Õigussüsteem

Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigussüsteem

Õigussubjekt

Õigussubjektiks (ingl k subject of law) ehk subjektiks ehk õiguse subjektiks nimetatakse õigusteaduses isikut, kes on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandja.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigussubjekt

Õigussuhe

Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus õigussuhte pooled esinevad subjektiivsete õiguste ja õiguslike kohustuste kandjatena.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigussuhe

Õigustatud kasutus

Õigustatud kasutus (inglise keeles fair use; eesti keeles ka õiglane kasutus, õiguspärane kasutus, aus kasutus) on angloameerika riikide (eelkõige USA) autoriõiguse üks keskseid termineid, mis tähistab õigust kasutada autoriõigusega kaitstud teost autorilt luba küsimata ja talle tasu maksmata.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigustatud kasutus

Õigusteenus

Õigusteenus on juristi majandus- ja kutsetegevuses osutatav teenus, mille sisuks on kliendi õigusnõustamine (õigusliku arvamuse andmine, õigusdokumendi koostamine, läbirääkimistel või asjaajamisel esindamine jne) või esindamine õigusmenetluses või tegutsemine lepitajana, vahekohtunikuna, pankrotihaldurina või kliendi varade haldajana.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigusteenus

Õigusvõime

Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õigusvõime

Õuekohus

Õuekohus oli vanasti mõnes suuremas halduskeskuses olnud kesk- või alamastme kohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Õuekohus

Balti eraseadus

Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Balti eraseadus

Balti provintsiaalseadustik

Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Balti provintsiaalseadustik

Bill of Rights (1791)

Bill of Rights Bill of Rights on Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni kümme esimest parandust, mis moodustavad õiguste deklaratsiooni.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Bill of Rights (1791)

Bioloogiliste relvade konventsioon

Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon ehk bioloogiliste relvade konventsioon (BWC) ehk bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon (BTWC) oli esimene mitmepoolne desarmeerimisleping, millega keelustati kogu relvaliigi tootmine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Bioloogiliste relvade konventsioon

BSD-litsents

BSD-litsents on tarkvaralitsents, mida algselt kasutati operatsioonisüsteemi BSD kaitsmiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja BSD-litsents

C-619/18

C-619/18 on kohtuasi, milles Euroopa Kohus arutab Euroopa Komisjoni hagi Poola Vabariigi vastu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja C-619/18

California Osariigi Seadusandlik Kogu

California Kapitooliumi hoone, kus California Osariigi Seadusandlik Kogu peab istungeid California Osariigi Seadusandlik Kogu (inglise keeles California State Legislature) on USA California osariigi seadusandlik organ.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja California Osariigi Seadusandlik Kogu

Capitis deminutio

Capitis deminutio on Rooma õiguse ladinakeelne termin, mis tähendab õigusvõime või staatuse vähendamist, kaotamist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Capitis deminutio

Capitis deminutio minima

Capitis deminutio minima tähendab Rooma õiguses peremuutust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Capitis deminutio minima

Corpus iuris civilis

Corpus iuris civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Corpus iuris civilis

De iure

De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja De iure

De minimis

De minimis (ladina keeles "pisiasjadest" või "pisiasjadega"; sententsist de minimis non curat lex – "seadus ei tegele pisiasjadega") on juriidiline põhimõte autoriõiguses, mille kohaselt on kunstiteose kujutise kasutamine vaba (ei eelda autori luba ja tasu maksmist), kui see ei moodusta pildil põhimotiivi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja De minimis

Dekreet

Dekreet on riigipea või valitsuse poolt antud seadus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Dekreet

Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis

Õigusakti teksti 1. lehekülg Õigusakti teksti 2. lehekülg Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis oli 8. veebruaril (vkj. 26. jaanuaril) 1918 Venemaa Nõukogude Vabariigis vastuvõetud õigusakt, millega kuulutati välja üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile 31.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis

Deliktiskeem

Deliktiskeemil on kolm astet: isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab, et isik on täitnud mõne karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu, tema tegu on õigusvastane ja ta on teo toimepanemises süüdi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Deliktiskeem

Denonsseerimine

Denonsseerimine ehk lepingust väljumine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega riik lõpetab ühepoolselt rahvusvahelisest lepingust talle tulenevad kohustused.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Denonsseerimine

Diferentsihüpotees

Diferentsihüpotees on õiguslik vahend, millega tehakse kindlaks teo tagajärjel tekkinud kahju suurus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Diferentsihüpotees

Digesta

Digesta seu Pandectae, 1581 "Digesta seu Pandectae" (ee "Digestid ehk Pandektid") on üks osa Rooma õiguse kogust "Corpus iuris civilis".

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Digesta

Diplomaatiline õigus

Diplomaatiline õigus laiemas mõistes on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid alaliste diplomaatiliste esinduste sisseseadmise kaudu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Diplomaatiline õigus

Direktiiv 2001/29/EÜ

Autoriõiguse direktiiv ehk infoühiskonna direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) on Euroopa Liidu direktiiv, mis rakendab Euroopa Liidu piires Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse lepingut ja ühitab autorikaitseseadusi kogu Euroopa Liidus, näiteks autoriõiguses tehtavate erandite asjus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Direktiiv 2001/29/EÜ

Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul

Direktiivi vastuvõtmine Euroopa Parlamendis 26. märtsil 2019 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul ehk ELi autoriõiguse direktiiv on Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu direktiiv, mille eesmärk on selle toetajate sõnul autoriõiguse erisuste ühtlustamine liidus ja liikmesriikide vahelisele digitaalsisu kaubandusele kaasaaitamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul

Dublini konventsioon

Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Dublini konventsioon

E-residentsus

E-residendi digitaalne isikutunnistus ehk e-residendi digi-ID E-residentsus on riiklikult väljastatud digitaalne identiteet, mis annab välismaalastele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid, mis tavapäraselt on olnud avatud vaid kohalikele elanikele, näiteks võimalus anda digitaalseid allkirju.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja E-residentsus

Eelnõu

Eelnõu on enne selle õigusaktina vastuvõtmist riigiorganile või rahvale esitatud tekst (nimetatud ka projektiks)https://web.archive.org/web/20171014133259/http://termin.eki.ee/esterm/ (vaadatud 20.01.2016) (vaadatud 20.01.2016).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eelnõu

Eelotsusetaotlus

Eelotsusetaotlus on Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu esitatud taotlus Euroopa Kohtule, mis seisneb küsimuses, kuidas Euroopa Liidu õigust korrektselt tõlgendadaAsi C-166/73, Rheinmühlen-Düsseldorf EKL 1974 - EÜ asutamislepingu artikkel 234 või küsimuses liidu institutsioonide, organite, asutuste õigusaktide kehtivuse kohta.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eelotsusetaotlus

Eesti kodakondsus

Eesti kodakondsus on riigiõiguslik termin, millega määratletakse isiku suhe Eesti Vabariigiga.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eesti kodakondsus

Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta

Vene Ajutise Valitsuse otsus Eestimaa kubermangu valitsemiskorrast (eesti keeles) Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta oli Vene Ajutise Valitsuse 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 vastuvõetud määrus, mis muutis Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piire ning uuendas senist kubermangu ja kohaliku omavalitsuse valitsemiskorda Eestimaa kubermangus, andes viimasele suhtelise autonoomia võrreldes varasema olukorra ja Vene riigi teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda valimisõigus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta

Eesti lipu päev

Eesti lipu päev on Eesti Vabariigi riiklik tähtpäev, 4. juuni.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eesti lipu päev

Eesti NSV taluseadus

Eesti NSV taluseadus oli Eesti NSV Ülemnõukogus 6.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eesti NSV taluseadus

Eesti Rahvusraamatukogu seadus

Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu seadus (lühend ERRS) on Eesti Vabariigi seadus, mis võeti vastu 22.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eesti Rahvusraamatukogu seadus

Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord

Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord on esimene Eesti Vabariigi põhiseadus, mis võeti vastu Asutava Kogu poolt 4.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord

Eestis kehtiva õiguse määrus

Eestis kehtiva õiguse määrus (Verordnung über das in Estland geltende Recht) on kahe aastail 1941―1944 Eestis järjestikku kehtinud määruse pealkiri.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eestis kehtiva õiguse määrus

Eestkoste

Eestkoste on piiratud teovõimega isiku õiguste ja huvide kaitse ning esindamine kohtu otsusega määratud seadusliku esindaja ja hooldaja ehk eestkostja poolt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eestkoste

Eetikakoodeks

Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt kutseala kutse-eetika normide või organisatsioonis kehtestatud kõlbeliste ja sotsiaalsete põhimõtete kirjapandud kogu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eetikakoodeks

Ehitusseadus

Ehitusseadus oli Eesti seadus, mis sätestas nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse põhimõtted.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ehitusseadus

Eksekutsioon

Eksekutsioon on otsuse täideviimine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eksekutsioon

Eksemptsioon

Eksemptsioon (saksa keele eeskujul ka eksemtsioon) tähendab üldmõistena teatavatest üldistest koormistest või kohustustest vabastamist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eksemptsioon

Elamisõigus Euroopa Liidus

Elamisõigus Euroopa Liidus on inimese õigus elada ja liikuda Euroopa Liidu territooriumil.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Elamisõigus Euroopa Liidus

Elatis

Elatis ehk alimendid on lapse ülalpidamiseks makstav raha, mida peab maksma lapsevanem, kes last ei kasvata ja kellel on lapse suhtes ülalpidamiskohustus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Elatis

Elektrituruseadus

Elektrituruseadus on Eesti seadus, mis reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Elektrituruseadus

Eluaegne vangistus

Eluaegne vangistus on Eesti Karistusseadustiku mõistes esimese astme kuriteo üks karistustest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eluaegne vangistus

Eluvastased süüteod

Eluvastased süüteod (ingl fatal offences) on surmajuhtumid, mis saabuvad teise isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eluvastased süüteod

Enesemääramisõigus

Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Enesemääramisõigus

Eraõigus

Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eraõigus

Eraelu puutumatus

Eraelu puutumatus on inimõigustega seotud mõiste, millele päris ühest definitsiooni pole suudetud anda, kuna tegemist on laia kontseptsiooniga, mis hõlmab mitmeid aspekte isiku füüsilisest ja sotsiaalsest identiteedist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eraelu puutumatus

Eraisiku pankrot

Eraisiku pankrot ehk füüsilise isiku pankrot on kohtuotsusega väljakuulutatud eraisikust võlgniku maksejõuetus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eraisiku pankrot

Erakonnaseadus

Erakonnaseadus (lühend EKS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 11.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Erakonnaseadus

Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel

Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel on Euroopa Liidu regulatsioon, millega liikmesriigid võivad siseriiklike õigusnormidega otsustada, et pilves talletusruumi pakkujatel ei ole kohustust maksta autoriõiguste omajatele hüvitist füüsiliste isikute isiklikuks tarbeks tehtud mittekaubandusliku reprodutseerimise eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel

Erastamine

Erastamine ehk privatiseerimine ehk denatsionaliseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt (kohalik omavalitsus või riik) üle erasektorile (ehk tulundussektor ehk ärisektor – eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Erastamine

Eriõigus

Eriõigus (lex specialis) on riigipea poolt ainuisikuliselt, ilma valitsuse või muu valitsemisharu nõusoleku või heakskiiduta teostatav prerogatiiv.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eriõigus

Eriolukord

Eriolukord on loodusõnnetuste ja katastroofide korral ning nakkushaiguste tõkestamiseks riiklikult kehtestatav erikord.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Eriolukord

Erisoodustus

Erisoodustus on kaup, teenus või rahaliselt hinnatav kingitus, mida tööandja oma töötajale võimaldab.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Erisoodustus

Esimese astme kohus

Esimese astme kohus ehk esimese instantsi kohus (inglise keeles court of first instance) on kohtuinstants, milles kohtuasjade arutamine enamasti algab.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Esimese astme kohus

Esindusõigus

Esindusõigus (ingl k right of representation) on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Esindusõigus

Ettearmustus

Ettearmustus ehk abolitsioon on kuriteos süüdi oleva isiku vabastamine kohtulikust karistusest enne kohtuotsuse tegemist amnestiaga või armuandmisega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ettearmustus

Ettevaatamatus (karistusõigus)

Ettevaatamatus on üks süüteo subjektiivse koosseisu tunnustest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ettevaatamatus (karistusõigus)

Euratomi leping

Euratomi leping ehk ametliku nimega Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping on leping, millega rajati Euroopa Aatomienergiaühendus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euratomi leping

Euroopa äriühing

Euroopa äriühing (lühend SE, ladina keeles Societas Europaea) on aktsiaseltsi vorm Euroopa Liidu õiguses, mis on loodud rahvusvaheliste, mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsevate ettevõtete tarbeks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa äriühing

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

EIÕKiga liitunud. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ka Euroopa inimõiguste konventsioon, lühendatult (EIÕK); inglise European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, lühendatult ECHR) on 1950.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

Euroopa Inimõiguste Kohus

Euroopa Inimõiguste Kohus (inglise European Court of Human Rights) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Inimõiguste Kohus

Euroopa kodanikualgatus

Euroopa kodanikualgatus on Euroopa Liidu (EL) kodanike õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole avaldusega, millega kutsutakse komisjoni üles esitama liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa kodanikualgatus

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liidu õiguse ja liikmesriigi õiguse vastuolu korral on Euroopa Liidu õigus ülimuslik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte

Euroopa Liidu direktiiv

Direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, millega ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte, eelkõige ühtse turu toimimise huvides.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu direktiiv

Euroopa Liidu kodaniku seadus

Euroopa Liidu kodaniku seadusega võeti üle Euroopa Liidu nn vaba liikumise direktiiv 2004/38/EÜ.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu kodaniku seadus

Euroopa Liidu pädevused

Euroopa Liit (EL) saab vastu võtta meetmeid ja direktiive, kuid institutsiooni pädevus piirdub sellega, mis on aluslepingutega antud (pädevuse andmise põhimõte).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu pädevused

Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents

Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents (ingliskeelne lühend EUPL) on vaba tarkvara kasutamisõigust määrav dokument aastast 2007.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents

Euroopa vahistamiskäsk

Euroopa vahistamiskäsk (inglise: European Arrest Warrant lühend: EAW) on Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv vahistamise käsk, mis nõuab kehtiva vahistamiskäsu alusel liikmesriiki teise liikmesriigi jaoks arreteerima ja välja andma kuriteos kahtlustatavat või süüdimõistetut.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa vahistamiskäsk

Ex officio

Ex officio on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'oma kohustusi täites'.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ex officio

Faktiküsimus

Faktiküsimus on õiguslikus vaidluses tekkinud küsimus faktiväite tõesuse üle.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Faktiküsimus

Fideikomiss

Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Fideikomiss

Foogtikohus

Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Foogtikohus

Frantsiis

Frantsiis (inglise keeles franchise) on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisilepingus sätestatud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Frantsiis

Frantsiisileping

Frantsiisileping on leping, millega üks isik (frantsiisiandja) kohustub andma teisele isikule (frantsiisivõtjale) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Frantsiisileping

Garantiivastutus

Garantiivastutus ehk objektiivne vastutus ehk riskivastutus on õigusteaduses isiku mittesüüline vastutus ehk vastutus tagajärgede eest, mida ta ise ei pruukinud tahta põhjustada.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Garantiivastutus

Genfi protokoll

Lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokoll ehk Genfi protokoll on rahvusvaheline leping, millega keelustatakse keemiliste ja bioloogiliste relvade kasutamine rahvusvahelistes relvastatud konfliktides.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Genfi protokoll

Genotsiid

accessdate.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Genotsiid

GNU GPL

GPL 3 ametlik logo GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja GNU GPL

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents on 1893.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents

Hageja

Hageja on tsiviilmenetluses isik, kes esitab kohtusse hagi ehk taotleb oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks kohtumenetluse alustamist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hageja

Hagi

Hagi ehk hagiavaldus on isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hagi

Hagita menetlus

Hagita menetlus on tsiviilkohtumenetluse liik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hagita menetlus

Haldusakt

Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslik vorm.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Haldusakt

Haldusüksus

Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Haldusüksus

Haldusõigus

Haldusõigus (inglise keeles administrative law) on õigusnormide kogum, mis kehtib haldustegevuses, -menetluses ja -korralduses.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Haldusõigus

Halduse kandja

Halduse kandja on haldusõiguse teoorias avaliku halduse ülesandeid täitev juriidiline või füüsiline isik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Halduse kandja

Halduskohus

Halduskohus (inglise keeles administrative court) on esimese astme kohus Eestis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Halduskohus

Haldusleping

Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Haldusleping

Haldusorgan

Haldusorgan on iga avaliku halduse ülesandeid täitev asutus, kollegiaalkogu või ametiisik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Haldusorgan

Hammurapi seadused

Hammurapi seadustekoodeksi steel Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hammurapi seadused

Hädaseisund

Hädaseisundi puhul peab kaitstav huvi olema kahjustatavast huvist selgelt olulisem Hädaseisund (ingl k necessity) on õigusinstituut, mis seisneb vahetus ohus enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile (asjassepuutumatu kolmanda isiku õigushüvele) kahju tekitamisegaRKKK 30.10.2006,, p 11-12.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hädaseisund

Hüpoteek

Hüpoteek (inglise keeles mortgage law) on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hüpoteek

Hõivamine

296x296px Hõivamine ehk occupatio on üks algsetest omandamiseviisidest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hõivamine

Hea usu põhimõte

Hea usu põhimõte (ladina keeles bona fide(s)) on üks õiguse üldpõhimõtteid, mida tunneb enamik maailma suuri õigussüsteeme.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hea usu põhimõte

Heauskne omandamine

Heauskne omandamine on õiguskontseptsioon, mille kohaselt üleandmisega eseme (omandi või pandi) omandanud isik saab eseme omanikuks ka juhul kui üleandjal eseme omandi (vm käsutus-) õigus puudus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Heauskne omandamine

Helsingi leping

Helsingi leping on Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vaheline leping, mis määrab kindlaks Põhjamaade ametliku koostöö raamid Põhjamaade Nõukogus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Helsingi leping

Hooletus

Hooletus ettevaatamatuse liigina tähendab seda, et teo toimepanija ei tea mõne süüteokoosseisu asjaolu esinemisest, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hooletus

Hoonestusõigus

Hoonestusõigus (ingl right of superficies) on üks mitmest piiratud asjaõigusest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hoonestusõigus

Hors de combat

Hors de combat ('võitlusest väljas') on prantsuskeelne termin, mida kasutatakse diplomaatias ja rahvusvahelises õiguses isikute kohta, kes ei ole võimelised sõja ajal oma lahinguülesandeid täitma.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Hors de combat

Igaüheõigus

Igaüheõigus ehk igameheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Igaüheõigus

Iggaüks

Iggaüks oli 1802.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Iggaüks

Ihunuhtlus

Ihunuhtlus on kehavigastust või valu tekitav karistus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ihunuhtlus

Illegaalsus

Illegaalsus on tegevuse omadus, mis seisneb selles, et ta on seadustega või muude normatiivaktidega keelatud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Illegaalsus

Immuniteedikiri

Immuniteedikiri oli dokument, millega kuningas andis oma vasallile üle osa riigivõimu funktsioone, näiteks kohtumõistmise ja maksude kogumise vasalli feodaalvalduses.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Immuniteedikiri

Impeachment

Tagandamisjuurdlus (inglise keeles impeachment) on üldises õiguses legislatiivorgani ametniku vastu algatatud kriminaalmenetlus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Impeachment

Indemniteet

Indemniteet ehk parlamendiliikme vastutamatus on põhimõte, mille kohaselt parlamendiliige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Indemniteet

Infotehnoloogiaõigus

Infotehnoloogiaõigus (IT Law) on õigusharu, mille eesmärk on pakkuda õiguslikku raamistikku infotehnoloogiliste vahendite, teenuste ja taristu õiguspäraseks kasutamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Infotehnoloogiaõigus

Inimõigused

Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Inimõigused

Inimõiguste ülddeklaratsioon

Eleanor Roosevelt inimõiguste ülddeklaratsiooniga (1949) Inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis ÜRO Peaassamblee vastu 10. detsembril 1948 resolutsiooniga A/RES/217.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Inimõiguste ülddeklaratsioon

Inimkaubandus

Inimkaubandus on ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni Palermo protokollis sätestatud definitsiooni järgi "inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Inimkaubandus

Inimrööv

Inimrööv tähendab inimese vabaduse ebaseaduslikku võtmist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Inimrööv

Inimsusvastane kuritegu

Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Inimsusvastane kuritegu

Inkorporeerimata ala

Walnut Creeki linnast põhjas Inkorporeerimata ala on piirkond, mida ei valitse kohalik omavalitsusüksus; sarnaselt on inkorporeerimata kogukond asula, mida ei valitse kohalik omavalitsusüksus, vaid seda hallatakse suurema haldusüksuse või riigi osana.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Inkorporeerimata ala

Internetivabadus

Internetivabadus on internetikasutajate õigus alusetute piiranguteta ligipääsuks internetile ja internetisisule ning internetikasutusega seotud õigustest kinnipidamisele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Internetivabadus

Intress

Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Intress

Isadus

Isadus on seisund, kus meessoost isik on lapsevanem.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isadus

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Iseseisvus

Isik

Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isik

Isiklik kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus on kinnisasja koormatis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isiklik kasutusõigus

Isiku kahtlustatavana kinnipidamine

Isiku kahtlustatavana kinnipidamine (inglise keeles to take into custody, to hold in custody) on kriminaalmenetluse toiming, millega isikult võetakse kuni 48 tunniks vabadus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isiku kahtlustatavana kinnipidamine

Isiku tuvastamine

Isiku tuvastamine on protsess, mille käigus pädev avaõiguslik asutus (Eestis: Politsei- ja Piirivalveameti allasutused) veendub põhjalike järelpäringute tulemusel, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isiku tuvastamine

Isikuandmete kaitse üldmäärus

Isikuandmete kaitse üldmäärus (inglise keeles General Data Protection Regulation, lüh GDPR; EL 2016/679) ehk Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (lühendina ELIKÜM) on Euroopa Liidu määrus, mis loob isikuandmete kaitse normidele õigusliku raamistiku, millega kehtestatakse suunised isikuandmete töötlemiseks Euroopa Liidus ja teatud tingimustel ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isikuandmete kaitse üldmäärus

Isikuandmete kaitse seadus

Isikuandmete kaitse seadus (lühend IKS) on Eesti Vabariigi seadus, mis kaitseb füüsilise isiku põhiõigusi ja põhivabadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isikuandmete kaitse seadus

Isikupuutumatus

Isikupuutumatus (inglise keeles security of person) on iga isiku põhiõigus: isik on kaitstud ebaseadusliku vahistamise eest ja tal on õigus kohtu kaitsele elu, tervise ja teiste isiklike õiguste ning vara ründamise puhul.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isikupuutumatus

Isikutunnistus

Isikutunnistus on dokument, mille põhiülesanne on olla isikut tõendav dokument.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isikutunnistus

Isikuvastased vägivallateod

Eesti karistusseadustiku järgi on isikuvastased vägivallateod.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Isikuvastased vägivallateod

Ius sanguinis

Ius sanguinis (ehk jus sanguinis, ladina keeles vereõigus) on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanema(te) või esivanema(te) kodakondsuse alusel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ius sanguinis

Ius soli

Ius soli (ka jus soli; ladina keeles 'maapinna õigus'; ei tähenda 'Päikese õigus'), eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ius soli

Jäätmeseadus

Eesti Vabariigi jäätmeseadus ehk jäätmeseadus (lühend JäätS) on seadus, mis sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja loodusvarade kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Jäätmeseadus

Järelpärija

Järelpärija on pärija, kes saab pärijaks pärast eelpärijat.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Järelpärija

Jõustumine

Jõustumine (inglise entry into force) on mingi õigusakti (nt seaduse) kehtima hakkamine, seadusjõusse astumine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Jõustumine

Juhatus

Juhatus (harvem ka eestseisus) on juriidilise isiku (nt organisatsiooni, asutuse, ettevõtte) tegevust juhtiv ja seda esindav valitav organ.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Juhatus

Juriidiline isik

Juriidiline isik (inglise keeles legal person) on isikute ja/või varade ühendus, mida õiguskord on isikuna tunnustanud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Juriidiline isik

Jurisdiktsioon

Jurisdiktsioon (inglise keeles jurisdiction) on riigi õigus teostada võimu, millega saab luua, muuta ning lõpetada õigussuhteid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Jurisdiktsioon

Jurist

Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Jurist

Juurdepääs õigusemõistmisele

Juurdepääs õigusemõistmisele (inglise access to justice) on isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalases vaidlusküsimuses.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Juurdepääs õigusemõistmisele

Kahjunõue Euroopa Liidu vastu

Euroopa Liidu vastu kahju nõudmise õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artiklist 340.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kahjunõue Euroopa Liidu vastu

Kahtlustatav

Kahtlustatav on Eesti Vabariigis kriminaalmenetluse seadustiku § 33 järgi isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kahtlustatav

Kaitstavate loodusobjektide seadus

Kaitstavate loodusobjektide seadus (lühend KLOS) oli Eesti Vabariigi seadus, mis kehtestas erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla (looduskaitse alla) võtmise korra ja kaitse olemuse, samuti maaomanike õigused ja kohustused kaitset vajava loodusobjektiga alal.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kaitstavate loodusobjektide seadus

Kanooniline õigus

"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kanooniline õigus

Kapitulatsioon

Kapitulatsioon (ka akordpunktid) tähendab tingimusi, millele vastavalt antakse kindlus või maa-ala üle piirajatele või millega see soovib end üle anda.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kapitulatsioon

Karistusõigus

Karistusõigus (inglise keeles criminal law) ühe õigusharuna on õiguskorra osa, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja selle järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Karistusõigus

Karistusseadustik

Karistusseadustik (lühend KarS) on Eestis kehtiv karistusseadus, millega määratletakse süüteod ja nende karistatavus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Karistusseadustik

Karistusteooria

“Karistusteooria on riigi karistusvõimu ehk karistuse õigustatuse õigusteoreetiline ja õigusfilosoofiline põhjendus“.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Karistusteooria

Kassatsioon

Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kassatsioon

Kassatsioonikohus

Kassatsioonikohus on kohus, mis edasikaebeinstantsina kontrollib kaevatud kohtulahendite õiguslikku põhjendatust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kassatsioonikohus

Kasutusvaldus

Kasutusvaldus ehk vilikasutus (ladina ususfructus) on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud (kasutusvaldaja), on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kasutusvaldus

Kaubamärgiseadus

Kaubamärgiseadus on seadus, mis reguleerib üldtuntud ja registreeritud kaubamärkide õiguskaitset, nendega seotud õigusi ja kohustusi ning Euroopa Liidu kaubamärgi määruse alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis registreeritud kaubamärkidega seotud õigusi ja kohustusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kaubamärgiseadus

Kaubandusõigus

Kaubandusõigus ehk äriõigus (inglise keeles commercial law, trade law) reguleerib tehinguid kaubandus-, äri- ja tarbijatehingute valdkonnas.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kaubandusõigus

Kaubandusliku meresõidu koodeks

Kaubandusliku meresõidu koodeks (lühend KMK või KMSK; inglise Merchant Shipping Code) on Eesti seadus, mis reguleerib Eestiga seotud kaubanduslikku meresõitu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kaubandusliku meresõidu koodeks

Kautsjon

Kautsjon (ladina keeles cautio; ettevaatus) on varaline või mittevaralise kohustuse täitmist tagav rahasumma, millest maksja kohustuse täitmata jätmisel ilma jääb.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kautsjon

Kavatsetus

Kavatsetus tähendab, et isik tahab toime panna karistusseadustikus kirjeldatud tegu, ta teadvustab seda endale ja seab selle enda tegutsemise eesmärgiks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kavatsetus

Käendaja

Käendaja (ka käemees) on isik, kes võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud laenu eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Käendaja

Käendus

Käendus (saksa keeles bürgschaft, inglise keeles suretyship) on isikliku tagatise liik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Käendus

Käsipant

Käsipant (ingl possessory pledge) on vallasasjale seatud pant, mille puhul asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Käsipant

Käsundusleping

Käsundusleping on võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi üks isik (käsundisaaja) kohustub osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Käsundusleping

Käsutamine

Käsutamine on asja juriidilise staatuse määramine, milleks on nii asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine kui ka võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Käsutamine

Küberkuritegevus

Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Küberkuritegevus

Külgvöönd

Külgvöönd on kaldast kuni 24 meremiili kaugusele veealal ulatuv vöönd, milles rannikuriigil on õigus kontrollida tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktidest kinnipidamist ning rikkumist karistada.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Külgvöönd

Keeleseadus

Keeleseadus (lühend KeeleS) on Eesti Vabariigi seadus, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt, tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades ning reguleerida võõrkeelte kasutamise tingimusi ametiasutustes.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Keeleseadus

Keelutsoon

Keelutsoon ehk keeluala ehk keelupiirkond on territoorium, millele on julgeoleku- või muudel kaalutlustel ligipääs piiratud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Keelutsoon

Keemiarelvade keelustamise konventsioon

Riigid, kes pole lepet allkirjastanud Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon on riikidevaheline kokkulepe, mille eesmärk on keemiarelvad täielikult likvideerida.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Keemiarelvade keelustamise konventsioon

Kelmus

Kelmus on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kelmus

Keskkonnaõigus

Keskkonnaõigus on normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkondahttp://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Keskkonnaõigus

Keskkonnavastane süütegu

Keskkonnavastane süütegu (inglise keeles offence against the environment) on süütegu, mis kahjustab erinevaid keskkonnaelemente.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Keskkonnavastane süütegu

Kihelkonna politseikohus

Kihelkonna politseikohus oli aastatel 1818-1888 Eestimaa kubermangus tegutsenud politseikohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kihelkonna politseikohus

Kihelkonnakohus

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kihelkonnakohus

Kindlustusasutus

Kindlustusasutus (ka: kindlustusselts; inglise keeles insurance company, insurer, underwriter) on selts, mis müüb kindlustusvõtjatele kindlustusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kindlustusasutus

Kindlustusõigus

Kindlustusõigus (inglise keeles insurance law) on kindlustussuhteid reguleeriv õigusnormide kogum,J.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kindlustusõigus

Kindlusvangistus

Kindlusvangistus oli mittehäbistav vanglakaristus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kindlusvangistus

Kinkeleping

Kinkeleping on leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kinkeleping

Kinnipeetavate valimisõigus

Kinnipeetavate valimisõigus on seotud kinnipeetavate õigusega osaleda rahvaesindajate valimistel nii valijate kui ka valitavatena.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kinnipeetavate valimisõigus

Kinnipidamiskoht

Kinnipidamiskoht on ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli järgi asutus, kus hoitakse või võidakse hoida isikuid, kellelt on võetud vabadus kas avalikku võimu teostava asutuse korralduse alusel, sellise asutuse toetusel või sõnaselgel või vaikival nõusolekul.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kinnipidamiskoht

Kinnispant

Kinnispant on kinnisasjale seatud pandiõigus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kinnispant

Kinnisturaamat

Kinnisturaamat (ka kinnistusraamat; inglise keeles land register; saksa keeles Grundbuch, prantsuse keeles registre foncier) on raamat, kus on kirjas kinnistud, nende kinnistute omanikud koos omanikega seotud koormistega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kinnisturaamat

Kinnisvara

Kinnisvara on omand, mis koosneb maast ja sellel asetsevatest ehitistest, lisaks maa loodusvaradest, haritamata taimestikust ja loomastikust, põllukultuuridest ja kariloomadest, veest ja maavaradest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kinnisvara

Kodakondsus

Kodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsus

Kodakondsuse seadus

Kodakondsuse seadus (KodS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise korra.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsuse seadus

Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957)

Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus anti Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis August Rei poolt dekreedina 26. mail 1957.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957)

Kodakondsuseta isik

Kodakondsuseta isik ehk määratlemata kodakondsusega isik on inimene, kellel pole kodakondsust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsuseta isik

Koerakandmine

Koerakandmine oli keskaegne aadlikele määratud karistus maarahu rikkumise eest, mis seisnes koera kandmises ühest piirkonnast teise.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Koerakandmine

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohalik omavalitsus

Kohaliku omavalitsuse asutus

Kohaliku omavalitsuse asutus on valla või linna kui halduse kandja koosseisu kuuluv asutus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse asutus

Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus

Kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) ametiasutus on valla või linna koosseisu kuuluv asutus, mis teostab avalikku võimu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus

Kohaliku omavalitsuse õigus

Kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV) õigus on avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib KOV üksuste (vallad ja linnad): 1) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike – õigussubjektidega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse õigus

Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus

Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikuvabadus kohaliku elu küsimuste lahendamisel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus

Kohaliku omavalitsuse volikogu

Kohaliku omavalitsuse volikogu on kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna esinduskogu (vastavalt vallavolikogu või linnavolikogu)).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse volikogu

Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon

Revisjonikomisjon on kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kontrollorgan, mis täidab olulist rolli KOVi sisekontrollisüsteemis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (lühend KOVVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega seonduva.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus

Kohtuballistika

Kohtuballistika on kriminalistika haru, mis käsitleb tulirelvi, padruneid ja lasujälgi, nende uurimise vahendeid, võtteid ja meetodeid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuballistika

Kohtuekspertiis

Kohtuekspertiis on tegevus, mille käigus uurib ekspert menetlusasjades olemasolevat materjali ja kujundab selle põhjal professionaalse arvamuse, mida nimetatakse eksperdiarvamuseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuekspertiis

Kohtuistungi sekretär

Kohtuistungi sekretär on spetsialist, kellel on juriidilised baasteadmised tsiviil-, haldus-, karistus- ja tööõigusest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuistungi sekretär

Kohtulik hüpoteek

Kohtulik hüpoteek on hüpoteek, mille kohus on seadnud hagi tagamiseks või kohtulahendi alusel rahuldatud nõude tagamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtulik hüpoteek

Kohtumäärus

Kohtumäärus on kohtu otsustus, millega kohus juhib menetlust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtumäärus

Kohtunik

Kohtunik (sõna kohtumõistja asemele loodud tuletis) on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik kohtutes.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtunik

Kohtuotsus

Kohtuotsus on kohtu vastu võetud resolutsioon menetluspoolte õiguste kohta.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuotsus

Kohtupraktika

Kohtupraktika (ingl case law) on kohtulahendites moodustunud viited eeskirjadele ja põhimõtetele, mis on väljaarendatud kohtute seisukohtades.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtupraktika

Kohtupsühholoogia

Kohtupsühholoogia (ingl.k forensic psychology) on kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtupsühholoogia

Kohtupsühholoogiaekspertiis

Kohtupsühholoogiaekspertiis on üks kohtuekspertiisi liike, mille ülesanne on uurida psüühiliselt terve isiku psüühikat ja anda kohtumenetluses kasutamiseks eksperdihinnanguid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtupsühholoogiaekspertiis

Kohtutäitur

Kohtutäitur on Eesti Vabariigis vabakutseline isik, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seotud toiminguid ehk täitetoiminguid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtutäitur

Kohtuvõim

Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuvõim

Kohus

Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohus

Kohustus

Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kohustus

Kokkuleppemenetlus

Kokkuleppemenetlus (ingl plea bargain) on kriminaalõiguslik kompromiss, mis hõlmab kahtlustatava/süüdistatava süüdi tunnistamist ja karistamist lihtsustatud korras.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kokkuleppemenetlus

Kollektiivleping

Kollektiivleping on tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid reguleeriv leping.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kollektiivleping

Komandanditund

Briti sõdurid keelutunni ajal Tel Avivis. Juuli 1946 Komandanditund ehk keelutund on asula avalikus ruumis (eeskätt tänavatel ja väljakutel) ilma eriloata viibimise keeld, mis kehtib teatud kellaaegadel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Komandanditund

Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis

Komisjoniline kohtupsühhiaatria ekspertiis on kohtupühhiaatrilise ekspertiisi vorm, mis osutub vajalikuks juhul, kui tuleb kontrollida isiku psüühikahäire diagnoosi ning selle otsest seost teo õigusliku tagajärjega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis

Kommunistlik kuritegu

Kommunistlik kuritegu (poola keeles zbrodnia komunistyczna) on Poola õiguskorras kasutatav juriidiline mõiste.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kommunistlik kuritegu

Konstantinos Adeneler ja teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG)

Konstantinos Adeneler ja Teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG) (2006) on Euroopa Liidu kohtulahend, milles olid täpsustatud direktiivide kaudse õigusmõju (kooskõlalise tõlgendamise) ajalised piirid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Konstantinos Adeneler ja teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG)

Konventsioon

Konventsioon on kokku lepitud, seaduses sätestatud või üldtunnustatud standardite, ühiskondlike normide või muude kriteeriumide kogum, mis sageli eksisteerib tavana.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Konventsioon

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta on ÜRO egiidi all vastu võetud rahvusvaheline leping, mis sätestab meetmed naiste vastase diskrimineerimise kõrvaldamiseks konventsiooniga ühinenud riikides.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

Kooseluseadus

Kooseluseadus on Riigikogus 2014.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kooseluseadus

Korrakaitseorgan

Korrakaitseorgan on riikliku järelevalve teostaja, mis kaitseb avalikku korda.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Korrakaitseorgan

Korrakaitseseadus

Korrakaitseseadus (KorS) on terviklik, kogu valdkonda reguleeriv õigusakt, mis alates 1.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Korrakaitseseadus

Kostja

Kostja on isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kostja

Kreeka õigus

Kreeka õigus on alates kaheksandast sajandist enne Kristust Vana-Kreekas kehtinud õiguskord.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kreeka õigus

Kriminaalkohtupidamise seadustik

Kriminaalkohtupidamise seadustik oli Eestis 1934.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kriminaalkohtupidamise seadustik

Kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetlus (ingl criminal procedure) on menetlus, mille käigus selgitatakse kuriteo asjaolud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu

Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu (2005) on Euroopa Liidu Kohtu kaasus, mis riiki kohustust väärikalt suhtuda kannatanutele kohtuprotsessi käigus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu

Kriminaalprotsess

Kriminaalprotsess on seadusega määratud kord, mis paneb paika kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganite suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegevus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kriminaalprotsess

Kriminalistika

Kriminalistika on teadus, mis käsitleb kohtueelses menetluses tõendite kogumist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kriminalistika

Kriminoloogia

Kriminoloogia on teadus, mis uurib kuritegevust, selle seisundit ühiskonnas, struktuuri, dünaamikat ja põhjusi, kuritegevust soodustavaid tegureid, kurjategija isiksust, ning kuritegevuse ennetamise viise ja vahendeid sedavõrd, kuivõrd need ei ole seoses isiku kriminaalõigusliku vastutusega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kriminoloogia

Kuritegevus

Kuritegevus on teatud territooriumil teatud aja jooksul toime pandud kuritegude kogum.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kuritegevus

Kuritegevuse tase

Kuritegevuse tase ehk kuritegevus on teatud piirkonnas teatud aja jooksul toime pandud kuritegude hulk või suhtarv võrrelduna rahvaarvuga.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kuritegevuse tase

Kuritegu

Kuritegu (inglise keeles criminal offence) on süütegu, mille eest määratakse füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kuritegu

Kuriteokoosseis

Kuriteokoosseis on kuriteo kirjelduses sisalduvate elementide kogum ja esimene aste kolmeastmelises deliktiskeemis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kuriteokoosseis

Kurjategija

Kurjategija on kuriteo toime pannud isik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kurjategija

Kuuendikumaa

Kuuendikumaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Eestimaa kubermangus 1856.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kuuendikumaa

Kvoodimaa

Kvoodimaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Liivimaa kubermangus 1849. aasta talurahvaseaduse kohaselt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kvoodimaa

Kyōto protokoll

Ei osale Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Kyōto protokoll

Laen

Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Laen

Laenuleping

Laenuleping ehk krediidileping on tsiviilõiguses leping, millega üks isik (laenuandja ehk krediidiandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja/krediidisaaja) rahasumma või asendatava asja (laenu) ning laenusaaja kohustub lepingus määratud ajaks tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Laenuleping

Laiendatud teovõime

Laiendatud teovõime on vähemalt 15-aastase alaealise isiku piiratud teovõime, mida on kohtulikult laiendatud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Laiendatud teovõime

Laim

Peakujuline kivikamakas Mulhouse'i linna vanal raekoja hoonel, mida vanasti lasti karistusena läbi linna kanda neil inimestel, kes teisi laimasid (reproduktsioon; originaal on muuseumis) Laim on EV Kriminaalkoodeksi järgi teadvalt vale ja teist isikut või isikuid häbistava väljamõeldise levitamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Laim

Lanzarote konventsioon

Lanzarote konventsioon, pikemalt Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (ingl k The Council of Europe Convention on the Protection of Children against Sexual Exploitation and Sexual Abuse, ka the Lanzarote Convention) on rahvusvaheline kokkulepe lastevastase vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lanzarote konventsioon

Laokohaõigus

Laokohaõigus on keskajal mõnel linnal olnud õigus nõuda mingis kindlas suunas sõitvatelt kaupmeestelt, et need oma kaupu selles linnas müügiks pakuksid või linna veovahenditele ümber laadiksid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Laokohaõigus

Laoleping

„Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu.“ Laoleping on alati tasuline.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Laoleping

Lapse õiguste konventsioon

Lapse õiguste konventsioon on laste õigusi tagav konventsioon.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lapse õiguste konventsioon

Lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte

Lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte (ka lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõte) on perekonnaõiguse ja ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldpõhimõte, mille järgi peavad riiklikud või erasotsiaalhoolekandeasutused, kohtud ja täidesaatvad ning seadusandlikud organid igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes alati esikohale seadma lapse parimad huvid (ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lõige 1).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte

Lapsendamine

Lapsendamine ehk adopteerimine on protsess, mille käigus isik võtab endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku (tavaliselt lapse) üle.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lapsendamine

Lapsetoetus

Lapsetoetus on riiklike peretoetuste seaduse järgi igakuine peretoetus, mida Eesti riik maksab igale lapsele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lapsetoetus

Legaaldefinitsioon

Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Legaaldefinitsioon

Legaliteedipõhimõte

Legaliteedipõhimõte on üks õiguses rakendatavatest põhimõtetest, millest tuleneb kohustus kriminaalmenetlust alustada ja seda toimetada.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Legaliteedipõhimõte

Lennuhüvitis

Lennuhüvitis on.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lennuhüvitis

Lennundusseadus

Eesti Vabariigi lennundusseadus on seadus, mis "sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused" Lennundusseadus (13.03.2019).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lennundusseadus

Leping

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Leping

Lepinguõigus

Lepinguõigus reguleerib pooltevahelisi õigussuhteid, mis põhinevad lepingul.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lepinguõigus

Leppetrahv

Leppetrahv (inglise keeles contractual penalty) on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele rahasumma.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Leppetrahv

Lex ferenda

Lex ferenda on ladinakeelne väljend, mis tähistab tulevast, seni veel mitte kehtivat õigust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lex ferenda

Lex lata

Lex lata on ladinakeelne väljend, mis tähendab "õigus, nii nagu see on." Lex lata eristamine lex ferenda'st on traditsiooniline, kuid eriti rõhutab seda õiguspositivism.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lex lata

Liivimaa õiguspeegel

"Liivimaa õiguspeegel" oli Vana-Liivimaa kõige olulisem maaõiguse väljaanne.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Liivimaa õiguspeegel

Liivimaa vallakogukonna seadus

Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Liivimaa vallakogukonna seadus

Lindprii

Lindprii tagaotsimiskuulutus Lindprii kui juriidiline mõiste tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lindprii

Linnaõigus

Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Linnaõigus

Linnakodanik

Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Linnakodanik

Linnaseadus

Linnaseadus on 19. aprillil 1938 riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Linnaseadus

Linnudirektiiv

Linnudirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta) on üks kahest Euroopa Liidu looduskaitse direktiivist (teine on elupaikade direktiiv).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Linnudirektiiv

Linnusekohus

Linnusekohus (saksa keeles Burggericht) oli Rootsi ajal (vt Läänemereprovintsid) tegutsenud kohus, mis asus asehalduri linnuses või lossis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Linnusekohus

Loodusdirektiiv

Loodusdirektiiv (inglise keeles Habitats Directive, ametliku täisnimega Council Directive 92/43/EEC on the Conservation of natural habitats and of wild fauna and flora; eestikeelne lühend 92/43/EMÜ) on üks kahest Euroopa Liidu looduskaitse direktiivist (teine on linnudirektiiv).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Loodusdirektiiv

Loomuõigus

Loomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Loomuõigus

Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.

"Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m." ('seadus Bouvet' saarest, Peeter I saarest ja Kuninganna Maudi maast jt (sõltlasalade seadus)', ka Bilandsloven) on Norra seadus, mis reguleerib Norra sõltlasalade õiguslikku staatust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.

Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)

Maanõukogu (saksa keeles Landesrat) oli Põhja-Eestis umbes aastast 1282 kuni XVII sajandini tegutsenud haldus- ja kohtuorgan.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)

Maaomand

Maaomand on riigile, kohalikule omavalitsusele, juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv maa-ala.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Maaomand

Maaraamat

Maaraamat (vene keeles межевая книга) oli Vene ajal Balti kubermangudes kasutatud maaomandite registreerimisraamat.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Maaraamat

Maarent

Maarent on tasu (rent), mis tuleb maksta maa kasutamise eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Maarent

Maaseadus

Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Maaseadus

Maavalitsus

Maavalitsus on maakonna haldusorgan.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Maavalitsus

Madalmaade Kuningriigi statuut

Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) on õigusakt, mis sätestab Madalmaade Kuningriigi ülesehituse ning Kuningriiki kuuluvate maade vahelised suhted.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Madalmaade Kuningriigi statuut

Magdeburgi õigus

Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum 1257. aastast, see põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Magdeburgi õigus

Magna Carta

"Magna Carta" "Magna Carta" (ladina 'suur paber') ehk "Magna Carta Libertatum" (sõna Carta asemel on kasutatud ka sõna Charta) on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Magna Carta

Majanduskuritegu

Majanduskuritegu on seadusvastane käitumine teise isiku varaga, hõlmates vara ebaseaduslikku omaniku muutmist enda tarbeks ja hüveks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Majanduskuritegu

Majutusettevõte

Koke külalistemaja Lõuna-Eestis Majutusettevõte on majutusteenuseid osutav ettevõte.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Majutusettevõte

Makaagi selfi autoriõiguste vaidlus

Üks vaidlusalustest piltidest Argumentatsioon kohtus 2017. aastal Makaagi selfi autoriõiguste vaidlused toimusid aastatel 2011–2018 seoses piltidega, mis tehti Suurbritannia fotograafi David Slateri aparaadiga, kuid mille päästiku vallandas Narutoks hüütav tuttmakaak.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Makaagi selfi autoriõiguste vaidlus

Maksekäsu kiirmenetlus

Maksekäsu kiirmenetlus on e erivorm, mille eesmärk on võimaldada võlausaldajatel kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Maksekäsu kiirmenetlus

Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA

Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA (1990) on oluline Euroopa Liidu kohtu kaasus, mis puudutab direktiivide kooskõlalise tõlgendamise küsimust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA

Määratlemata õigusmõiste

Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Määratlemata õigusmõiste

Määrus (õigusteadus)

Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Määrus (õigusteadus)

Määrus (Euroopa Liit)

Määrus on Euroopa Liidu õigusakt, mis on üldiselt kohaldatav, tervikuna siduv, suunatud määramata hulgale isikutele ja on pärast jõustumist liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Määrus (Euroopa Liit)

Määruskaebus

Määruskaebus on kohtumenetluses kohtumääruse peale esitatud kaebus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Määruskaebus

Müügileping

Müügileping on võlaõiguslik leping.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Müügileping

Mõisamaa

Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mõisamaa

Mõisapolitsei

Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mõisapolitsei

Mõjutusvahend

Mõjutusvahend (inglise sanction) on reageerimine rikkumisele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mõjutusvahend

Mõrv

Jakub Schikaneder, "Mõrv majas", 1890 Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mõrv

Mõttevabadus

Mõttevabadus (ka südametunnistuse vabadus) on üks inimõigustest, mis tähendab õigust omada seisukohti.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mõttevabadus

Meeskohus

Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Meeskohus

Menetlus

Menetlus on kindlas järjekorras tehtavad õiguslikud toimingud mingi küsimuse lahendamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Menetlus

Menetlusautonoomia

Menetlusautonoomia põhimõte on Euroopa Kohtu (EK) välja töötatud printsiip, mis lubab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidel kasutada EL-i õiguse kohaldamisel riigisiseseid menetlusnorme olukorras, kus puuduvad konkreetsed EL-i õigusest tulenevad menetlusnormid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Menetlusautonoomia

Mereõigus

Mereõigus on õigusnormide kogum, mis sätestab eelkõige kaubandusliku meresõiduga seostuvad õigussuhted.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mereõigus

Meremehe teenistusraamat

Meremehe teenistusraamat on rahvusvaheliselt tunnustatud reisidokument, mida antakse Eesti meremeestele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Meremehe teenistusraamat

Merepiir

Merepiir on riigi veeala piirav mõtteline joon, millest siseriigi poole on territoriaalmeri ja -veed, mis on allutatud riigi seadustele, ja väljapoole jäävate vete kohta kehtib rahvusvaheline või naaberriigi õigus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Merepiir

Mitteavalik veekogu

Mitteavalik veekogu on Eesti keskkonnaõiguses kasutatav mõiste.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mitteavalik veekogu

Mittekodanik

Mittekodanik on riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mittekodanik

Mitteresident

Mitteresident (inglise keeles non-resident) on füüsiline või juriidiline isik, kes peamiselt resideerib ühes kindlas riigis, kuid on teeninud kas töötades või vara müües tulu teisest riigist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mitteresident

Mittetulundusühendus

Mittetulundusühendus on mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute üldnimetus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Mittetulundusühendus

Montréali konventsiooni artikkel 17 lõike 1 kohaldamine: esmaabi andmine õhusõiduki pardal

Käesolev artikkel annab ülevaate Montréali konventsiooni artikkel 17 lõike 1 kohaldamise kohta.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Montréali konventsiooni artikkel 17 lõike 1 kohaldamine: esmaabi andmine õhusõiduki pardal

Napoleoni koodeks

Napoleoni tsiviilkoodeksi esmatrüki esimene lehekülg aastast 1804 Napoleoni koodeks (prantsuse „Code Napoleon“, ametliku pealkirjaga „Code civil des Français“, lühendatult: „Code civil“) on Prantsuse tsiviilseadustik, kuhu koondati Prantsuse revolutsiooni ideed ja mille Napoleon Bonaparte võttis vastu 21.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Napoleoni koodeks

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (lühend NPALS) on 1997 vastu võetud Eesti seadus, mis reguleerib narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotut.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus

Naturalisatsioon

Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Naturalisatsioon

Nõue

Nõue on subjektiivne õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Nõue

Ne bis in idem

Ne bis in idem on õiguslik põhimõte, mis keelustab sama teo eest kahekordse karistamise.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ne bis in idem

Negotiorum gestio

Negotiorum gestio (ld volituseta võõraste asjade ajamine; sks Geschäftsführung ohne Auftrag) on õiguse instituut, mida Rooma eraõiguses nimetatakse volituseta võõraste asjade ajamiseks ja Eesti õiguses käsundita asjaajamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Negotiorum gestio

Neljas Genfi konventsioon

Neljas Genfi Konventsioon oli esimene, mis käsitles tsiviilelanikke Genfi konventsioon tsiviilisikute kaitseks sõjaajal, tihti nimetatud ka kui neljas Genfi konventsioon ning lühendatud kui Genfi (IV) konventsioon, on üks neljast Genfi konventsioonist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Neljas Genfi konventsioon

New Yorgi Osariigi Ülemkohus

New Yorgi Osariigi Ülemkohus (inglise keeles Supreme Court of the State of New York) on üks USA New Yorgi osariigi esimese astme kohtuid, kus kohtuasjade arutamist alustatakse.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja New Yorgi Osariigi Ülemkohus

Notar

Notar on avalik-õigusliku ametiga sõltumatu füüsiline isik, kelle ülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Notar

Novell (õigusteadus)

Novell on seadus, mis täiendab või muudab seniseid seadusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Novell (õigusteadus)

Nullum crimen, nulla poena sine lege

Nullum crimen nulla poena sine lege on ladinakeelne väljend, mis tõlkes tähendab „pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta“Sootak, J. Karistusõigus üldosa.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Nullum crimen, nulla poena sine lege

Obligatsiooniõigus

Obligatsiooniõigus Rooma eraõiguses on relatiivne õigus, s.t see on suunatud konkreetse isiku vastu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Obligatsiooniõigus

Offshore-piirkond

Offshore-piirkond on majanduslik ja õigustermin, millega tähendatakse erandliku maksusüsteemiga piirkonda.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Offshore-piirkond

Omand

Omand on sotsiaalsete, poliitiliste ja õigussuhete kompleks, mis reguleerib varade kasutamist inimeste poolt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Omand

Omandipuutumatus

Omandipuutumatus tähendab keeldu isiku nõusolekuta võõrandada temale kuuluv omand.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Omandipuutumatus

Omandireservatsioon

Omandireservatsioon (inglise keeles reservation of ownership või retention of title) on pooltevaheline kokkulepe vallasasja müügilepingus, millega müüja täidab omandi üleandmise kohustuse ehk omand läheb üle ostjale siis, kui ostja on ostuhinna täielikult tasunud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Omandireservatsioon

Omanikujärelevalve

Omanikujärelevalve on ehitusseadustikust tulenev tellija kohustus teha ehitamise üle kontrolli.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Omanikujärelevalve

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Omavalitsus

Opinio juris sive necessitatis

Opinio juris sive necessitatis (‘arvamus seadusest või vajadusest’, inglise keeles an opinion of law or necessity) või opinio juris (‘arvamus seadusest’, inglise keeles an opinion of law) ehk õigusveendumus on arusaam, et käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Opinio juris sive necessitatis

Oportuniteedipõhimõte

Oportuniteedipõhimõte on üks õiguses rakendatavatest põhimõtetest, millele tuginedes on võimalik kriminaalmenetlust lõpetada.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Oportuniteedipõhimõte

Orbteos

Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Orbteos

Organ

Organ on juriidilise isiku osa, mis täidab juriidilise isiku ülesandeid tema eesmärkide raamides.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Organ

Organiseeritud ala

USA organiseeritud ala on USA ala, mille kohta USA Kongress on välja andnud põhiakti (Organic Act).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Organiseeritud ala

Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon

Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon on 1926.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon

Orjuse kaotamise akt

pisi 1833.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Orjuse kaotamise akt

Osaühing

Osaühing (lühend OÜ; vanemas kirjakeeles osaühisus) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Osaühing

Pagulasseisundi konventsioon

Mitteliitunud riigid ÜRO Pagulasseisundi konventsioon (inglise keeles) on konventsioon, millega 1951.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pagulasseisundi konventsioon

Pangarööv

Pangarööv on raha või muude väärtasjade omastamine pangast vägivalda kasutades või vägivallaga ähvardades.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pangarööv

Pankrot

Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pankrot

Panoraamivabadus

Teadmata Brüsselis asuv Atomiumi hoone oli fotodel varem sageli kaetud, kuna Belgias puudus panoraamivabadus ning hoone fotosid ei tohtinud vabalt levitada Panoraamivabadus (saksa keeles Panoramafreiheit; inglise keeles panorama freedom, freedom of panorama, lühend FOP) on säte mõnede riikide, sh Saksamaa autoriõiguses, mis lubab pildistada või luua teisi pilte (näiteks joonistusi või fotosid) alaliselt avalikus kohas asetsevatest ehitistest, skulptuuridest või muudest kunstiteostest, rikkumata sellega mis tahes autoriõiguse seadusi, mis võivad antud tööde suhtes kehtida.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Panoraamivabadus

Pant

Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pant

Parandamisõigus

Linuxi-huviline parandab arvutit. Parandamisõigus on omandiõigusest tulenev omaniku võim omandit vabalt modifitseerida ja parandada.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Parandamisõigus

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Parlament

Patendiõigus

Patendiõigus on tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Patendiõigus

Patendivolinik

Patendivolinik on tööstusomandi alal õigusteenuse osutaja.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Patendivolinik

Patent

Patent on leiutise originaalsuse üks kaitsevormidest, mis tagab intellektuaalsele omandile või tehnilistele lahendustele õigusliku kaitse määratud ajaperioodiks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Patent

Paterfamilias

Paterfamilias oli Vana-Rooma perekonnapea.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Paterfamilias

Patsienditestament

Patsienditestament (inglise keeles patient’s will, living will, patient’s directive, advance directive) on avaldus, mis kajastab, millist ravi isik soovib või milliseid ravivõtteid ta ei soovi juhul, kui ta pole otsustusvõimeline.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Patsienditestament

Pädevus

Pädevus ehk võimkond, võimupiirid, kompetents (inglise keeles competence, power) on õiguse kontekstis õigusaktiga füüsilisele või juriidilisele isikule antud ülesannete, õiguste ja kohustuste kogu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pädevus

Päraldis

Päraldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Päraldis

Pärand

Pärand on pärandaja vara, mis tema surma korral (pärandi avamisel) läheb üle pärijale või pärijatele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pärand

Pärandaja

Pärandaja on (PärS) § 1 lg 2 järgi isik, kelle vara (pärand) tema surma korral teisele isikule üle läheb.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pärandaja

Pärandi avanemine

Pärandi avanemine on olukord, kus pärandaja surma korral läheb vara üle tema pärijatele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pärandi avanemine

Pärimisõiguse põhiprintsiibid

Pärimisõiguse põhiprintsiibid (ingl.k. Underlying principles of succession law) on erapärimisjärgluse põhimõte, üldõigusjärgluse põhimõte, testeerimisvabaduse põhimõte ja perekonnapärimisjärgluse põhimõte.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pärimisõiguse põhiprintsiibid

Pärimismenetlus

Pärimismenetlus ehk pärimisprotsess on menetlus, mille käigus selgitatakse välja, kes on pärandaja pärijad.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pärimismenetlus

Põhiõigused

Põhiõigused (inglise keeles fundamental rights) on inimeste õigused, mis kuuluvad neile sünnist surmani.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Põhiõigused

Põhikiri

Põhikiri on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni eesmärke, tegevust, juhtimist jms sätestav ametlik dokument.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Põhikiri

Põhipuhkuse hüvitamine

Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele põhipuhkuse hüvitamise õigusi ja kohustusi töölepingu lõppemise korral reguleerivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse, Euroopa Liidu Kohtu vastavad otsused ning teised asjassepuutuvad rahvusvahelise õiguse põhimõtted, samuti direktiivi 2003/88/EÜ seitsmes artikkel koos Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 teise lõikega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Põhipuhkuse hüvitamine

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseadus

Põhiseaduslik kriis

Põhiseaduslik kriis ehk konstitutsiooniline kriis on võitlus põhiseaduslike organite vahel põhiseaduses ebapiisavalt reguleeritud võimuvaldkondade jaotumise üle.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseaduslik kriis

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ehk konstitutsioonikohus on kohus, mis otsustab seaduste kehtivuse ja nende tõlgendamise üle ning viisi üle, kuidas täitevvõim seadusi täidab.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12

Riigikohtu kohtuotsus 12. juulil 2012. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12 oli Eesti Vabariigi Riigikohtu lahendatud kaasus, milles Eesti Vabariigi õiguskantsler palus tunnistada Brüsselis 2.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12

Põhivabadused

Põhivabadused (inglise keeles fundamental freedoms) on osa inimõigustest, mis kehtivad igale inimesele ilma lisatingimusteta.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Põhivabadused

Pealinn

Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pealinn

Peaprokurör

Peaprokurör (inglise attorney general) on riigi tähtsaim prokurör, kes ühtlasi riiki õigusküsimustes.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Peaprokurör

Pederastia (kuritegu)

Pederastia on kuriteoliik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pederastia (kuritegu)

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Perekonnaõigus

Perekonnaelu kaitse

Perekonnaelu kaitse on inimese põhiõigus perekonnale ja selle puutumatusele, kaitstes perekonda riigi ülemäärase sekkumise eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Perekonnaelu kaitse

Piinamine

Piinamisriistu Désiré François Laugée, "Küsimus" (1881) Piinamine on tegevus, mille eesmärk on kellelegi tugevate kannatuste tekitamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Piinamine

Piiratud teovõime

Piiratud teovõime on alla 18-aastastel isikutel ja isikutel, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Piiratud teovõime

Piirikontrolli taaskehtestamine Euroopa Liidus

Piirikontrolli taaskehtestamine Euroopa Liidus annab lühiülevaate sellest, millisel juhul Euroopa Liidu liikmesriikidel õigus taaskehtestada piirikontroll sisepiiridel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Piirikontrolli taaskehtestamine Euroopa Liidus

Piirkonnakohus

Piirkonnakohus on esimese astme kohus mitmes riigis (nt USA-s ja Iirimaal).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Piirkonnakohus

Pistis

Pistis on ebaseaduslik tasu ametiisikule seadusliku teo toimepanemise eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pistis

Planeerimisseadus

Planeerimisseadus (lühend PlanS) reguleerib Eestis ruumilist planeerimist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Planeerimisseadus

Politseikohus

Politseikohus on politseiasutus, mis lihtsustatud menetluse kaudu lahendab väiksemaid kohtuasju.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Politseikohus

Positiivne õigus

Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Positiivne õigus

Prahileping

Prahileping on leping kaubaomaniku ja reederi või laevaomaniku ja laeva kasutaja vahel kauba veoks või laeva kasutamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Prahileping

Preambul

Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Preambul

Pretsedent

Pretsedent on „järgnevaile samalaadseile eeskujuks olev juhtum“.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Pretsedent

Privileeg

Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Privileeg

Prokurör

Peaprokurör Robert H. Jackson Nürnbergi protsessi kõnepuldis Prokurör ehk süüdistaja on riigiametnik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab riikliku süüdistuse kohtus kriminaalasja arutamisel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Prokurör

Prokuura

Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigi majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Prokuura

Promulgeerimine

Promulgeerimine on õigusloome protsess, mis koosneb õigusakti algatamisest, arutamisest, vastuvõtmisest ja jõustamisest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Promulgeerimine

PROTECT IP Act

PROTECT IP Act ehk PIPA (täisnimega Preventing Real Online Threats to Economic Creativity and Theft of Intellectual Property Act of 2011) oli USA Kongressi seaduseelnõu, mis oleks andnud rakendumisel USA valitsusorganisatsioonidele ning suurtele autoriõiguste valdajatele laialdased õigused võitluseks internetipiraatlusega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja PROTECT IP Act

Psühhiaatrilise abi seadus

Eesti psühhiaatrilise abi seadus (lühend PsAS) on seadus, millega reguleeritakse isikule psühhiaatrilise abi andmise korda ja tingimusi, ning seda, millised suhted tekivad seejuures isiku ja tervishoiuasutuse vahel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Psühhiaatrilise abi seadus

Puhkepäev

Puhkepäevadeks loetakse Eestis üldiselt laupäeva ja pühapäeva.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Puhkepäev

Raamatupidamise eest vastutav isik

Raamatupidamise eest vastutav isik on raamatupidamiskohustuslikus majandusüksuses töötaja, kes on kohustatud vastavalt töölepingule või muule kirjalikule lepingule vastutama majandusüksuses raamatupidamise õigusaktide nõutele vastavuse ja üldise pideva korrasoleku eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise eest vastutav isik

Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamise sise-eeskiri, (inglise keeles accounting manual) – on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik (välja arvatud mikroettevõtja) dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamiskohustuslane

Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Raamatupidamiskohustuslane

Rahaline karistus

Rahaline karistus on Eesti karistusseadustiku § 44 mõistes kohtu poolt mõistetud rahaline karistus sooritatud kuriteo eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahaline karistus

Rahatrahv

Rahatrahv on Eesti karistusseadustiku § 47 mõistes kohtumenetluse või kohtuvälise menetluse käigus määratav rahaline karistus sooritatud väärteo eest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahatrahv

Rahukohus

Rahukohus oli Venemaa keisririigis ja hiljem ka mujal (sh Eestis) olnud ainuisikuline (rahukohtunik) esimese astme kohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahukohus

Rahvaalgatus

Rahvaalgatus on rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigieluküsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvaalgatus

Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks

Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks toimusid aastail 1932–1933 1920. aasta Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise eesmärgil.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik (inglise keeles lay judge) on maakohtu kriminaalmenetluses osalev isik, kellel on võrdsed õigused eesistujast kohtunikuga.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvakohtunik

Rahvusvaheline dokumendisuhtlus

Rahvusvaheline dokumendisuhtlus on ühes riigis välja antud avaliku dokumendi kasutamine teises riigis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline dokumendisuhtlus

Rahvusvaheline eraõigus

Rahvusvaheline eraõigus (lühend REÕ) on erinormide kogum, mida rakendatakse kokkupuutumisel teiste riikide õigusega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline eraõigus

Rahvusvaheline humanitaarõigus

Rahvusvaheline humanitaarõigus (inglise keeles international humanitarian law) ehk relvastatud konfliktide õigus on õigusnormide ja -põhimõtete kogum, mis määratleb relvakonfliktis osalevate ning relvakonfliktist puudutatud riikide ja üksikisikute õigused ja kohustused.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline humanitaarõigus

Rahvusvaheline keskkonnaõigus

Rahvusvaheline keskkonnaõigus (inglise keeles international environmental law) on rahvusvahelise avaliku õiguse valdkond, mille keskmes on kliimamuutused ja osoonikihi hõrenemine, atmosfääri ja merekeskkonna reostus, elurikkuse ja eluslooduse kaitse ning tuuma- ja muude ohtlike jäätmetega kaasnevad ohud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline keskkonnaõigus

Rahvusvaheline Kohus

Haagi Rahupalee, kus tegutseb Rahvusvaheline Kohus Rahvusvaheline Kohus (inglise keeles International Court of Justice, ICJ) on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peamine kohtuorgan.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline Kohus

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (lühend RKK; prantsuse keeles Cour pénale internationale, CPI; inglise keeles International Criminal Court, ICC) on esimene ja ainus alaliselt tegutsev rahvusvaheline kohus, mis mõistab õigust genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja agressioonikuritegude üle.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus

Rahvusvaheline leping

Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline leping

Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus

Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus Koht peakorter Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus (üldkasutatav lühend ITLOS) on ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel loodud, 1996.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus

Rahvusvaheline sanktsioon

Rahvusvaheline sanktsioon on grupi riikide poolt vastu võetud meede, mille eesmärk on sundida riiki täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline sanktsioon

Rahvusvaheline tavaõigus

Rahvusvaheline tavaõigus (inglise keeles customary international law) on kirjutamata õigus, mis on kujunenud riikide pikaajalise tegevusena ja millel on õiguslik tähendusVärk, R. Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusse.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline tavaõigus

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut

Ei ole liikmesriik ega allkirjastanud riik Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut on rahvusvaheline leping, millega loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut

Rahvusvahelised veed

Rahvusvahelised veed (tumesinisega) Rahvusvahelised veed (ka eksterritoriaalveed, välisveed) on rahvusvahelise mereõiguse kohaselt veealad, mis jäävad väljapoole rannikuriikide jurisdiktsioonile alluvaid territoriaalvesi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvahelised veed

Rapporteur

Rapporteur on prantsuse õigussüsteemis kohtunik, kes valmistab teistele kohtunikele ette kirjaliku raporti käsil olevas kohtuasjas esitatud poolte argumentidest ning täpsustab selles õigus- ning faktiküsimused ja loetleb tõendid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rapporteur

Ratifitseerimine

Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine ehk ratifikatsioon toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ratifitseerimine

Reaalservituut

Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks nii, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Reaalservituut

Regionaalkeel

Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Regionaalkeel

Registerpant

Registerpant on piiratud asjaõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Registerpant

Rei vindicatio

Rei vindicatio oli Vana-Rooma omandihagi, mille esitas asja mittevaldav omanik asja valdava mitteomaniku vastu, et tunnustada omandiõigust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rei vindicatio

Reisidokument

Reisidokument on mingi riigi valitsuse või vastava rahvusvahelise organisatsiooni (inglise international treaty organization) välja antud isikut tõendav dokument inimesele või väiksemale inimeste rühmale, et lihtsustada riigipiiridevahelist liikumist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Reisidokument

Relvakaubandusleping

Relvakaubandusleping (inglise keeles Arms Trade Treaty, lühend ATT) on tavarelvastuse rahvusvahelist kaubandust reguleeriv rahvusvaheline leping, mis jõustus 24.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Relvakaubandusleping

Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses

Rahvusvahelises õiguses hõlmab relvastatud jõu kasutamine kaks valdkonda.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses

Reparatsioon

Reparatsioon (ladina keeles reparātio 'taastamine, kordaseadmine') ehk sõjahüvitis on sõja võitnud riigile tekitatud kahjude või vigastuste täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Reparatsioon

Repressaal

Repressaal ehk vastumeede on vastusena teise riigi õiguserikkumisele või kahjustavale teole sooritatud vaenulik tegu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Repressaal

Reproduktiivõigused

Reproduktiivõigused kuuluvad inim- ja põhiõiguste valdkonda, kuid praktikas puudutavad reproduktiivõiguslikud küsimused nii rahvusvahelist, riigisisest, avalikku ja eraõigust kui ka lepingu- ja meditsiiniõigust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Reproduktiivõigused

Res mancipi

Res mancipi (mantsipeeritavad asjad) oli üks '''asjade''' jaotamise liike Vana-Rooma ühiskonnas.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Res mancipi

Revolutsiooniline Tribunal

Revolutsioonilise Tribunali istungit kajastav illustratsioon Charles-Aimé Daubani teosest "La démagogie en 1793 à Paris, ou Histoire, jour par jour, de l'année 1793" Revolutsiooniline Tribunal (prantsuse keeles Tribunal révolutionnaire) oli Prantsuse revolutsiooni ajal tegutsenud ja Rahvuskonvendi loodud kohus, mis tegeles poliitiliste süütegudega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Revolutsiooniline Tribunal

Riia õigus

Riia õigus on Riias keskajast kuni 19. sajandini kehtinud õigusnormide kogum.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riia õigus

Riigi õigusabi

Riigi õigusabi (ingl legal aid) on õigusteenuste võimaldamine isikutele, kes vastasel juhul ei saa endale lubada õigusalast esindamist ja ligipääsu kohtusüsteemile.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigi õigusabi

Riigi õigusjärglus

Riigi õigusjärglus on õigusjärgluse juhtum riigi puhul.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigi õigusjärglus

Riigi järjepidevus

Riigi järjepidevus (ingl state continuity) on tähendab riigi identiteedi rahvusvahelise õiguse subjektina püsimist hoolimata põhiseadusevastastest või vägivaldsetest võimumuutustest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigi järjepidevus

Riigi tunnustamine

Riigi tunnustamine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigi tunnustamine

Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest

Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest tähendab, et liikmesriik võib olla kohustatud hüvitama õigustatud isikutele põhjustatud kahju.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest

Riigiabi

Riigiabi on.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigiabi

Riigiasutus

Riigiasutus on iga riigi kui halduse kandja asutus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigiasutus

Riigiõigus

Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigiõigus

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigikeel

Riigikogu valimise seadus

Riigikogu valimise seadus (lühend RKVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Riigikogu valimistega seonduva.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigikogu valimise seadus

Riigikohus

Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigikohus

Riigikontrolör

Riigikontrolör on Eesti Riigikontrolli juht.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigikontrolör

Riigilõiv

Riigilõiv (ingl state fee) on toimingu tegemise eest riigile tasutav rahasumma.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigilõiv

Riigireetmine

Riigireetmine on oma riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus või riigisaladuseks tunnistatud teabe edastamine välisriigile.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riigireetmine

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riik

Riiklik järelevalve

Riiklik järelevalve on haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll (järelevalve).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Riiklik järelevalve

Rikkumismenetlus

Rikkumismenetlus on protsess, mille algatab Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes Euroopa Komisjon, kui näeb, et mõni liikmesriik jätab Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevaid õigusi oma riigis kohaldamata, ja kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rikkumismenetlus

Ringkonnakohus

Ringkonnakohus on Eesti kohtusüsteemi teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid nendele esitatud apellatsioon- ja määruskaebuse alusel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Ringkonnakohus

Rooma õigus

Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega (449 eKr) ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis“ (529 pKr).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rooma õigus

Rooma leping

Rooma leping on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 1957.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Rooma leping

Saadikupuutumatus

Saadikupuutumatus ehk immuniteet on põhimõte, mille kohaselt parlamendi liiget või mõnda muud kõrget riigiametnikku saab kriminaalvastutusele võtta ainult parlamendi loal.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Saadikupuutumatus

Saksamaa kodakondsus

Saksamaa kodakondsus on reguleeritud Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklites 16 ja 116 ning Saksamaa kodakondsusseaduses (Staatsangehörigkeitsgesetz) aastast 1913.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Saksamaa kodakondsus

Saksi õiguspeegel

Saksa kuninga valimine 1300. aasta paiku. Üleval: kolm kõrgvaimulikku kuninga valimistel, osutavad kuningale. Keskel: Reini pfaltskrahv ulatab stjuuardina kuldse kausi. Tagaplaanil marssalikepiga Saksimaa hertsog ja Brandenburgi markkrahv, kes kammerteenrina toob kausi sooja vett. All: Uus kuningas keisririigi olulisemate võimukandjate ees.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Saksi õiguspeegel

Salakaubavedu

Salakaubavedu (ka: konterbandivedu, smugeldamine; inglise smuggling) on kaupade või muude esemete toimetamine üle riigipiiri, kui see on kas ühes või mitmes riigis õigusvastane.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Salakaubavedu

Samasooliste abielu

Samasooliste abielu on abielu kahe samast soost inimese vahel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Samasooliste abielu

Sarimõrvar

Sarimõrvariks on järgemööda mitu inimest tapnud mõrvar.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sarimõrvar

Süü

Süü (juriidikas normatiivne süümõiste) on sotsiaal-eetiline etteheidetavus inimese käitumisele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Süü

Süütegu

Süütegu (inglise keeles offence) on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Süütegu

Süütegude kogum

Süütegude kogum on teo kirjeldus, mis vastab mitmele süüteokoosseisule.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Süütegude kogum

Süüteo aegumine

Süüteo aegumine on ajaline piirang sellele, kui kaua pärast süüteo lõpuleviimist võib isikut veel selle eest süüdi mõista ja karistada.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Süüteo aegumine

Süüteokoosseis

Süüteokoosseis on seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Süüteokoosseis

Süütuse presumptsioon

Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Süütuse presumptsioon

Südametunnistuskohus

Südametunnistuskohus (saksa keeles Gewissensgericht) oli asehalduskorra ajal Liivi- ja Eestimaal aastatel 1783−1796 ning Kuramaal aastal 1796 tegutsenud kohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Südametunnistuskohus

Sündik

Sündik on Eestis kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sündik

Sünnitoetus

Sünnitoetus (ingl birth grant) on igale lapsele makstav ühekordne toetus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sünnitoetus

Sõjahaudade kaitse seadus

Sõjahaudade kaitse seadus (lühend SHKS) on Eesti territooriumil peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamise ja väärika kohtlemise tagamiseks kehtestatud seadus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sõjahaudade kaitse seadus

Sõjakuritegu

Delegaadid Haagi esimesel rahukonverentsil 1899. aastal Sõjakuritegu on rahvusvahelise sõjaõiguse rikkumine sõja ajal.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sõjakuritegu

Sõjaseisukord

Sõjaseisukord on riigis või selle osas erakorralistel asjaoludel (näiteks sõda, loodusõnnetused, massirahutused) kõrgeima võimuteostaja poolt kehtestatud eriolukord, mille jooksul valitsetakse sõjaaja seaduste järgi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sõjaseisukord

Sõjatribunal

Sõjatribunal on rahvusvahelise õiguse kohtumõistmise süsteemi osa, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvad sõjaväelaste ja sõjategevuse ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude ning mõnel juhul ka sõjaväe ja sõjaväelaste suhtes toime pandud õigusrikkumiste menetlemine ja õigusemõistmine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sõjatribunal

Sõnavabadus

Sõnavabadus on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis, pildis või muul viisil.  Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku teavet.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sõnavabadus

Seadlus

Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Seadlus

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Seadus

Seadusandlus

Seadusandlus on seaduste kehtestamise protsess.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Seadusandlus

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (ka väljatöötamiskavatsus, VTK) on Eesti õigusloomes dokument, millega eelnõu ettevalmistaja konsulteerib teiste osapooltega, et välja selgitada uue eelnõu väljatöötamise vajadus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus

Seadusereservatsioon

Seadusereservatsioon (inglise keeles reservation of law) on põhimõte, mille kohaselt eeldab põhiõiguste piiramine seadusandja volitust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Seadusereservatsioon

Seadusjärgne pärimine

Seadusjärgne pärimine on üks pärimise alustest, mida reguleerib Eesti pärimisseaduse 2.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Seadusjärgne pärimine

Seadusjärgne pärimine (Rooma eraõigus)

Seadusjärgne pärimine on ühe isiku (pärija) teise isiku (pärandaja) õigustesse ja kohustustesse astumine viimase surma korral.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Seadusjärgne pärimine (Rooma eraõigus)

Seaduste Kogu

Seaduste Kogu (lühend SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja aastail 1938–1940 Seaduste Kogu seaduse (SK I 1938, 3, 9) alusel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Seaduste Kogu

Seltsimehelik kohus

Seltsimehelik kohus (vene keeles товарищеский суд) oli Nõukogude Liidus ühiskondlik organ, kus arutati väiksemaid õiguserikkumisi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Seltsimehelik kohus

Servituut

Servituut on kinnisasja koormatis, mis kohustab omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Servituut

Skandinaavia õigusrealism

Skandinaavia õigusrealism oli õigusteoreetiline liikumine, mis kaasnes ajaliselt ning sarnanes oma toonilt Ameerika õigusrealismiga.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Skandinaavia õigusrealism

Societas

Rooma societas (seltsinguleping) on selline konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oskusi seadusega lubatud ühise kõigile kasuliku sihi saavutamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Societas

Soorituskondiktsioon

Soorituskondiktsioon on võlaõigusseaduse 52.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Soorituskondiktsioon

Spordiseadus

Spordiseadus (SpS) on Eesti seadus, mis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Spordiseadus

Stare decisis

Stare decisis (ladina keeles 'seisku otsus') on kohtuotsuse tegemine varasema pretsedendi alusel üldises õiguses.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Stare decisis

Stop Online Piracy Act

EFF koduleht, mis kutsub üles interneti tsenseerimise vastu võitlema Ingliskeelne Vikipeedia streigi ajal Stop Online Piracy Act ('internetipiraatluse tõkestamise seadus') ehk SOPA on Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas 26.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Stop Online Piracy Act

Subjektiivne õigus

Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Subjektiivne õigus

Subsumeerimine

Subsumeerimine ehk subsumptsioon (ladina keeles subsumptio) on eluliste asjaolude võrdlemine õigusnormi abstraktse koosseisuga.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Subsumeerimine

Sundosa

Sundosa on rahasumma, mida võivad pärandaja alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed), vanemad või abikaasa nõuda juhul, kui pärandaja oli kohustatud neid ülal pidama ning pärandaja on nad oma viimse tahte avaldusega pärandist ilma jätnud või nende pärandiosi seadusjärgse pärimisega võrreldes vähendanud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sundosa

Sundtoomine

Sundtoomine tähendab isiku kohaletoomist korrakaitseorgani poolt kutsutud kohta isegi siis, kui ta seda ei taha.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sundtoomine

Sundvõõrandamine

Sundvõõrandamine ehk rekvireerimine on riigi poolt sundkorras vara endale võtmine kas tasu eest või ajutiselt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sundvõõrandamine

Sunniraha

Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Sunniraha

Surmanuhtlus

Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Surmanuhtlus

Tagakiusamine

Tagakiusamine on üksikisiku või isikute rühma süstemaatiline väärkohtlemine teise üksikisiku või isikute rühma poolt.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tagakiusamine

Tahtlus

Tahtlus on karistusõiguses üks subjektiivse koosseisu tunnuseid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tahtlus

Talumatud seadused

Talumatud seadused (inglise keeles Intolerable Acts) olid 1774.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Talumatud seadused

Talurahvaasjade komissar

Talurahvaasjade komissar oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud keskastme riigiametnik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Talurahvaasjade komissar

Talurahvaseadus

Talurahvaseadus on seisuslik eriseadus, mille ülesanne on reguleerida talurahva suhteid mõisnike ja riigiga, aga ka reguleerida talurahva omavahelisi suhteid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Talurahvaseadus

Talurendimaa

Talurendimaaks ehk vallarendimaaks nimetati talumaad Eestimaa kubermangus pärast 1856. ja Saaremaal pärast 1865. aasta talurahvaseadustEesti entsüklopeedia, 12.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Talurendimaa

Tapmine

Tapmine (ka: tapp) on inimese või looma surma põhjustamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tapmine

Tarastamiskohustus

Tarastamiskohustus oli Balti Eraseaduse § 993 järgi linnades naabreil kohustus ühiselt piiripealseid tarasid ehitada ja korras hoida.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tarastamiskohustus

Tarkvarapiraatlus

Tarkvarapiraatlus on kuriteoliik, mille käigus omandatakse ebaseaduslikult arvutitarkvara või faile.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tarkvarapiraatlus

Tarvitamisõigus

Tarvitamisõigus ehk vilikasutus (ladina keeles ususfructus) on teatavale isikule kuuluv õigus kasutada võõrast asja ja saada selle vilja, kuid õiguseta asja võõrandada, koormata või oluliselt muuta.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tarvitamisõigus

Tavaõigus

Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mida pole kehtima pannud organiseeritud seadusandlik võim, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tavaõigus

Tähtaeg

Tähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik või ajahetk, enamasti ajahetk (kuupäev, kellaaeg vm), milleks mingi toiming peab olema tehtud või lõpetatud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tähtaeg

Tähtpäev

Tähtpäev on mingil põhjusel tähtis või tähistatav päev, näiteks mingi sündmuse toimumise aastapäev või millelegi/kellelegi pühendatud päev.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tähtpäev

Täidesaatva riigivõimu asutus

Täidesaatva riigivõimu asutused on riigiasutused, mille ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Täidesaatva riigivõimu asutus

Täisealisus

Täisealine on inimene, kes on seaduse silmis omandanud kõik juriidilised õigused ja kohustused.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Täisealisus

Täitevkorraldus

Täitevkorraldus 1948. aastast. Täitevkorraldus (inglise keeles executive order) on Ameerika Ühendriikides presidendi poolt välja kirjutatav direktiiv, mille eesmärk on hallata föderaalvalitsuse toimimist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Täitevkorraldus

Tööõigus

Tööõigus (ingl labour law) on õigusnormide kogum, millega reguleeritakse töötaja ja tööandja töölepingulisi töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tööõigus

Tööleping

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille alusel füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tööleping

Töölepingu seadus

Töölepingu seadus (ka töölepinguseadus) on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab töölepingute sõlmimist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Töölepingu seadus

Töötasu

Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Töötasu

Töövõtuleping

Töövõtuleping (inglise keeles contract of service) on võlaõiguslik leping, mis sõlmitakse töövõtja ja tellija vahel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Töövõtuleping

Tüüptingimus

Tüüptingimus on lepingu tingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingus kasutamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tüüptingimus

Tõendamiskohustus

Tõendamiskohustus (ingl burden of proof) on kohtu ja/või menetluse osapoolte kohustus tõendada osapoole süüd või süütust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tõendamiskohustus

Tõlgendamine (õigusteadus)

Tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tõlgendamine (õigusteadus)

Teabenõue

Teabenõue on teabenõudja poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Teabenõue

Teenetemärkide seadus

Teenetemärkide seadus (lühend TeenMS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 19.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Teenetemärkide seadus

Teenistuslik järelevalve

Teenistuslik järelevalve on haldusorganisatsioonis kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Teenistuslik järelevalve

Teenusleping

Antud artikkel annab ülevaate ebaõiglastest lepingutingimustest tarbijaga sõlmitud teenuslepingus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Teenusleping

Tegelike kasusaajate avalikustamine rahapesu vältimise eesmärgil

Artikkel annab lühiülevaate tegelike kasusaajate avalikustamise õiguspärasusest rahapesu tõkestamise eesmärgil.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tegelike kasusaajate avalikustamine rahapesu vältimise eesmärgil

Tegu

Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tegu

Tehing

Tehing (inglise keeles transaction) on toiming või omavahel seotud tegude kogum, mille esitatud tahteavaldusega tahetakse saavutada õiguslik tagajärg.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tehing

Teine Genfi konventsioon

Genfi konventsioon haavatud, haigete ja merehädaliste sõjaväelaste olukorra parandamiseks merel on teine neljast Genfi konventsioonist, mis rakendas esimese Genfi konventsiooni sätted sõjategevusele merel ning täiendas eelpool mainitud konventsiooni mõningate uuendustega ja täpsustustega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Teine Genfi konventsioon

Teise astme kohus

Teise astme kohus (inglise keeles court of appeal) on ringkonnakohus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Teise astme kohus

Teovõime

Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Teovõime

Territoriaalmeri

Territoriaalmeri ehk territoriaalveed on mingi riigi või leppe järgi kindlaks määratud, rannaga rööbiti kulgev merevööndi riba, mis kuulub leppealusele rannariigile, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Territoriaalmeri

Territoriaalseisus

Territoriaalseisus oli korporatiivne riigivalitsuslikku võimu kandev seisus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Territoriaalseisus

Terrorism

Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Terrorism

Tervisevastased süüteod

Tervisevastased süüteod (ingl offences against health) on süüteod, mis kahjustavad inimese tervist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tervisevastased süüteod

Testament

Testament on üks viimse tahte avalduse vorme.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Testament

Testeerimisvabadus

Testeerimisvabadus on inimese vabadus teha enda surma puhuks oma vara kohta korraldusi, mis on kooskõlas üldise õiguskorra, heade kommetega ja arvestavad pärimisseaduses kehtestatud piiranguid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Testeerimisvabadus

Testeerimisvõime

Testeerimisvõime on isiku võime teha kehtivalt viimse tahte avaldus, seda muuta ja tühistada.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Testeerimisvõime

Tingimuslikkuse mehhanism

Euroopa Liidu välja töötatud tingimuslikkuse mehhanismi eesmärk on kaitsta liidu eelarvet EL-i liikmete rikkumiste eest, kui õigusriigi rikkumine võib mõjutada ELi finantshuve.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tingimuslikkuse mehhanism

Tingimuste selgelt mõistetavus tarbijaga sõlmitud lepingutes

Läbipaistvuse nõue, mis tuleneb direktiivist 93/13/EMÜ, tähendab, et tarbija saab aru lepingutingimuste majanduslikest tagajärgedest ja saab sellest tulenevalt teha teadlikke otsuseid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tingimuste selgelt mõistetavus tarbijaga sõlmitud lepingutes

Toetamisleping

Toetamisleping (ingl support contract) on leping, millega toetatakse teise lepingupoole või kolmanda isiku toimetulekut elatusvahendite ning mõnel juhul ka hoolduse pakkumisega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Toetamisleping

Toiduga sarnanevate kosmeetikatoodete müügi piiramine Euroopa Liidus

Toiduga sarnanevate kosmeetikatoodete müügi piiramine Euroopa Liidus artikkel annab kokkuvõtte Euroopa Liidu kohtuasjast C-122/21 seoses toiduainetega sarnaneva kosmeetika ohutusega ning ülevaate selle teemaga seonduvatest õigusaktidest ja kohtupraktikast nii Eestis kui ka Euroopas.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Toiduga sarnanevate kosmeetikatoodete müügi piiramine Euroopa Liidus

Topeltkausaalsuse põhimõte

Topeltkausaalsuse põhimõte on vastutust tekitava ja täitva kausaalsuse tasandi eristamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Topeltkausaalsuse põhimõte

Topeltkodakondsus

Topeltkodakondsus on inimesel, kes on kahe või enama riigi kodanik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Topeltkodakondsus

Tsiviilkohus

250x250px Tsiviilkohus (ingl civil court) on kohus, mis põhineb eraõigussuhetel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tsiviilkohus

Tsiviilmenetlus

Tsiviilmenetlus on õigusnormide kogu, mida kohus järgib eraõiguslikke vaidlusi lahendades.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tsiviilmenetlus

Tuletatud teos

Tuletatud teos ehk tuletis on algsel teosel (mis võib kuuluda ka teisele autorile) põhinev uus, loominguliselt iseseisev ja algsest teosest sõltumatu teos.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tuletatud teos

Tulumaks

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tulumaks

Tulumaksuseadus

Tulumaksuseadus (ingl Income Tax Law) on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, millega reguleeritakse tulumaksu, selle maksja, maksmise perioodi, maksumäärade ja maksude laekumisega seonduvat.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tulumaksuseadus

Tulundusühistu

Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tulundusühistu

Tuumarelvade leviku tõkestamise leping

Tuumarelvade leviku tõkestamise leping on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on hoida ära tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut, edendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd ning soodustada desarmeerimist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Tuumarelvade leviku tõkestamise leping

Uurimisprintsiip

Uurimisprintsiip (ladina keeles Ceteris absentibus) on põhimõte, mille kohaselt on haldusorgani ülesanne haldusmenetluse käigus selgitada omal algatusel välja tähtsad asjaolud: koguda ise vajaduse korral tõendeid või teha nende esitamine menetlusosalistele kohustuseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Uurimisprintsiip

Vaba õiguse koolkond

Vaba õiguse koolkond oli õigusteoreetiline suund 19. sajandi Saksamaal.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vaba õiguse koolkond

Vabakaubanduspiirkond

Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vabakaubanduspiirkond

Vabariigi Presidendi valimise seadus

Vabariigi Presidendi valimise seadus (lühend VPVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Eesti presidendi valimistega seonduva.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vabariigi Presidendi valimise seadus

Vabariigi Valitsuse korraldus

Vabariigi Valitsuse korraldus on Vabariigi Valitsuse õigusakti liik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vabariigi Valitsuse korraldus

Vabariigi Valitsuse määrus

Vabariigi Valitsuse määrus on Vabariigi Valitsuse õigusakti liik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vabariigi Valitsuse määrus

Vabavara

Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vabavara

Vacatio legis

Vacatio legis (“seaduse puudumine”) on ladina päritolu juriidiline mõiste, mis tähendab ajavahemikku seaduse avaldamisest kuni jõustumise päevani.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vacatio legis

Vaenukõne

SIM-kaart Poolas vaenukõnevastase kampaania loosungiga "Sõnadel on jõud, kasutage neid targalt" Vaenukõne ehk vihakõne ehk vaenu õhutamine (inglise keeles hate speech) on isiku või isikute grupi vastu suunatud halvustamine või vihkamine ühiskonnagruppi kuuluvuse alusel.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vaenukõne

Vahekohus

Vahekohus ehk arbitraaž on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vahekohus

Vaherahu

Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vaherahu

Vahistamine

Arreteeritud inimröövlid Rio de Janeiros, 2004 Vahistamine ehk arreteerimine on inimeselt liikumisvabaduse võtmine, tavaliselt seoses uurimisega, sooviga vältida edasisi õigusrikkumisi ja anda vahistatu (arestant) üle kriminaalkohtusüsteemile.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vahistamine

Vaidemenetlus

Vaidemenetlus on isiku taotlusel algatatav menetlus, milles kontrollitakse isiku õigusi rikkuva või tema vabadusi piirava haldusakti või toimingu õiguspärasust ja otstarbekust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vaidemenetlus

Valdus

Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Valdus

Valimisõigus

Valimisõigus on õigus valida riigivõimu esindusorganeid ja olla neisse valitud.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Valimisõigus

Valimisliit

Valimisliit on hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Valimisliit

Valitsusasutus

Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Valitsusasutus

Vallakohus

Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vallakohus

Vallaseadus

Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vallaseadus

Vallaspant

Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vallaspant

Vallavanem

Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vallavanem

Vandeadvokaadi abi

Vandeadvokaadi abi on Eesti Advokatuuri piiratud õiguspädevusega liige.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vandeadvokaadi abi

Vandekohus

John Morgani maal Vandekohus on kriminaalmenetluses kasutatav kohtupidamisviis, mille puhul vandekohtunikest koosnev kogu otsustab, kas kohtualune on süüdi või mitte.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vandekohus

Vandetõlk

Vandetõlk on avalik-õiguslik tõlkija, kellel on notariga võrdne õigus kinnitada tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vandetõlk

Vanemahüvitis

Vanemahüvitis (kõnekeeles emapalk või isapalk) on igakuine rahaline hüvitis lapsevanemale, kes lapse eest hoolitsedes peab ajutiselt katkestama töötamise.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vanemahüvitis

Vang

Vangide suhtarv 100 000 elaniku kohta maailma riikides Vang on vastu tema tahtmist vabadusest (enamasti vähemalt liikumisvabadusest väljaspool määratud territooriumi) ilma jäetud isik.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vang

Varalahususe varasuhe

Varalahususe varasuhe on üks kolmest varasuhte liigist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Varalahususe varasuhe

Vargus

Vargus ehk varastamine on võõra vara omastamine omaniku loata ja teadmata.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vargus

Vääramatu jõud

Vääramatu jõud (prantsuse keeles force majeure; ladina keeles vis maior) on ettearvamatu asjaolu, mis ei sõltu kokkulepet sõlmivate poolte tahtest, mida ei saanud pooled mõjutada ega ära hoida ja mis ei võimalda täita kokkuleppejärgseid kohustusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vääramatu jõud

Väärtegu

Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Väärtegu

Vägistamine

Vägistamine (ladina keeles stuprum, stupratio) on suguühtesse astumine inimesega, kes ei ole sellega vabatahtlikult nõus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vägistamine

Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus

Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus (lühend VRKAS) on Eesti Vabariigi seadus, mis reguleerib vähemusrahvustest Eesti Vabariigi kodanike õigusi moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus

Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon

Tumeroheline – leppe ratifitseerinud riigid;Heleroheline – leppe allkirjastanud, kuid ratifitseerimata jätnud riigid;Valge – leppe allkirjastamata jätnud Euroopa Nõukogu liikmed;Hall – Euroopa Nõukokku mittekuuluvad riigid Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon (inglise keeles Framework Convention for the Protection of National Minorities; FCNM) on 1.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon

Välismaalase pass

Välismaalase passi kaas aastast 2021 Välismaalase passi kaas Välismaalase pass, kõnekeeles tuntud ka kui hall pass, on isikut tõendav dokument ja ühtlasi ka reisidokument, mida Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab välja välismaalasele.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Välismaalase pass

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (lühend: VRKS) on Eesti Vabariigi seadus, mis reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelist kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase õiguslikku seisundit ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke aluseid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

Välismaalaste seadus

Välismaalaste seadus (lühend VMS) on Eesti seadus, mis reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, siin viibimise, elamise ja töötamise aluseid (VMS §1).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Välismaalaste seadus

Välismaiste kontode maksukuulekuse seadus

Välismaiste kontode maksukuulekuse seadus (inglise keeles Foreign Account Tax Compliance Act (FATCA)) on 2010.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Välismaiste kontode maksukuulekuse seadus

Väljapressimine

Väljapressimise (inglise keeles blackmailing, extortion) on olukord, kus nõutakse varalise kasu üleandmist ning vastasel juhul ähvardatakse isikut vabaduse kaotuse, vara rikkumise ning hävitamisega, häbistavate andmete avaldamisega või kasutatakse ka vägivalda.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Väljapressimine

Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused

Väljaspoool võimude kolmikjaotust asuvad riigiasutused on Eesti õiguskorras.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused

Võimude lahusus

Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Võimude lahusus

Võlaõigus

Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Võlaõigus

Võlaõiguslik leping

Võlaõiguslikuks lepinguks (saksa keeles schuldrechtlicher Vertrag) nimetatakse lepingut, millest tekivad võlasuhted.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Võlaõiguslik leping

Võlasuhe

Võlasuhe (inglise keeles obligation) on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Võlasuhe

Võlatunnistus

Võlatunnistus on võlaõiguslik leping, millega antakse lubadus kohustuse täitmiseks ning selle lubadusega kas luuakse iseseisev kohustus või vaid tunnistatakse kohustuse olemasolu.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Võlatunnistus

Võlausaldaja

Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Võlausaldaja

Võlgnik

Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Võlgnik

Võltsimine

Võltsimine on dokumendi, kunstiteose, allkirja, väärtpaberi, raha vm järeletegemine või ümbertegemine petmise eesmärgil.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Võltsimine

Veeseadus

Veeseadus (lühend VeeS) on Eesti seadus, mis reguleerib Eestis veega seotut.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Veeseadus

Viimse tahte avaldus

Viimse tahte avaldus on isiku korraldus oma surma puhuks, millel on õiguslik tähendus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Viimse tahte avaldus

Viivis

Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Viivis

Volikiri

Volikiri auto kasutamise kohta Volikiri on kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Volikiri

Volikogu

Volikogu on Eestis.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Volikogu

Volitus

Volitus on tehinguline esindusõigus.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Volitus

Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele

Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele (saksa keeles Vollmacht für die Leiter der estnischen Selbstverwaltung) on dokument, millega väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques nimetas ametisse Eesti Omavalitsuse.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele

Volksgesetzbuch

Volksgesetzbuch (VGB, Rahva Seaduseraamat) oli rahvussotsialistliku valitsuse aegsel Saksamaal luua üritatud tsiviilseadustik, mis oleks välja vahetanud senise Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB).

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Volksgesetzbuch

Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen

Sabine von Colson ja Elisabeth Kamann v Land Nordrhein-Westfalen (1984) Case 14/83 on Euroopa Liidu Kohtu kaasus, mis käsitles sisseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu õiguse kollisiooni.

Vaata Õigusteaduse mõisteid ja Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen

, Autoriõigusega kaasnevad õigused, Avalik õigus, Avalik teave, Avalik tee, Avalik teenistus, Avalik veekogu, Avalik-õiguslik juriidiline isik, Avaliku ja eraõiguse eristamine, Avaliku Teenistuse Kohus, Avaliku teenistuse seadus, Avalikult kasutatav veekogu, Avatud aktsiaselts, § 58, Üür, Üürileandja, Üürileping, Üürnik, Ühendus, Ühendus (USA saareala), Ühinguõigus, Ühingute ja nende liitude seadus, Üldakt, Üldine õigus, Üldkohus, Üldtuntud kaubamärk, Ülemtalurahvakohus, Ületunnitöö, Ülikoolide seadus, Ülikooliseadus, ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta, Ökotsiid, Ärakiri, Äriühing, Äriõigus, Ärisaladus, Äriseadustik, Õhuruum, Õigus, Õigus koguda tundlikke isikuandmeid võitluseks kuritegevusega, Õigus olla mittekättesaadav, Õigus rahule, Õigusakt, Õiguse ennustusteooria, Õiguseetika, Õigusemõistmise eksitamine, Õigusfilosoofia, Õigushüve, Õigusinformaatika, Õiguskantsler, Õigusküsimus, Õiguskord, Õigusnorm, Õigusperekond, Õiguspositivism, Õigussüsteem, Õigussubjekt, Õigussuhe, Õigustatud kasutus, Õigusteenus, Õigusvõime, Õuekohus, Balti eraseadus, Balti provintsiaalseadustik, Bill of Rights (1791), Bioloogiliste relvade konventsioon, BSD-litsents, C-619/18, California Osariigi Seadusandlik Kogu, Capitis deminutio, Capitis deminutio minima, Corpus iuris civilis, De iure, De minimis, Dekreet, Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis, Deliktiskeem, Denonsseerimine, Diferentsihüpotees, Digesta, Diplomaatiline õigus, Direktiiv 2001/29/EÜ, Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul, Dublini konventsioon, E-residentsus, Eelnõu, Eelotsusetaotlus, Eesti kodakondsus, Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta, Eesti lipu päev, Eesti NSV taluseadus, Eesti Rahvusraamatukogu seadus, Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord, Eestis kehtiva õiguse määrus, Eestkoste, Eetikakoodeks, Ehitusseadus, Eksekutsioon, Eksemptsioon, Elamisõigus Euroopa Liidus, Elatis, Elektrituruseadus, Eluaegne vangistus, Eluvastased süüteod, Enesemääramisõigus, Eraõigus, Eraelu puutumatus, Eraisiku pankrot, Erakonnaseadus, Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel, Erastamine, Eriõigus, Eriolukord, Erisoodustus, Esimese astme kohus, Esindusõigus, Ettearmustus, Ettevaatamatus (karistusõigus), Euratomi leping, Euroopa äriühing, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa kodanikualgatus, Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte, Euroopa Liidu direktiiv, Euroopa Liidu kodaniku seadus, Euroopa Liidu pädevused, Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents, Euroopa vahistamiskäsk, Ex officio, Faktiküsimus, Fideikomiss, Foogtikohus, Frantsiis, Frantsiisileping, Garantiivastutus, Genfi protokoll, Genotsiid, GNU GPL, Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents, Hageja, Hagi, Hagita menetlus, Haldusakt, Haldusüksus, Haldusõigus, Halduse kandja, Halduskohus, Haldusleping, Haldusorgan, Hammurapi seadused, Hädaseisund, Hüpoteek, Hõivamine, Hea usu põhimõte, Heauskne omandamine, Helsingi leping, Hooletus, Hoonestusõigus, Hors de combat, Igaüheõigus, Iggaüks, Ihunuhtlus, Illegaalsus, Immuniteedikiri, Impeachment, Indemniteet, Infotehnoloogiaõigus, Inimõigused, Inimõiguste ülddeklaratsioon, Inimkaubandus, Inimrööv, Inimsusvastane kuritegu, Inkorporeerimata ala, Internetivabadus, Intress, Isadus, Iseseisvus, Isik, Isiklik kasutusõigus, Isiku kahtlustatavana kinnipidamine, Isiku tuvastamine, Isikuandmete kaitse üldmäärus, Isikuandmete kaitse seadus, Isikupuutumatus, Isikutunnistus, Isikuvastased vägivallateod, Ius sanguinis, Ius soli, Jäätmeseadus, Järelpärija, Jõustumine, Juhatus, Juriidiline isik, Jurisdiktsioon, Jurist, Juurdepääs õigusemõistmisele, Kahjunõue Euroopa Liidu vastu, Kahtlustatav, Kaitstavate loodusobjektide seadus, Kanooniline õigus, Kapitulatsioon, Karistusõigus, Karistusseadustik, Karistusteooria, Kassatsioon, Kassatsioonikohus, Kasutusvaldus, Kaubamärgiseadus, Kaubandusõigus, Kaubandusliku meresõidu koodeks, Kautsjon, Kavatsetus, Käendaja, Käendus, Käsipant, Käsundusleping, Käsutamine, Küberkuritegevus, Külgvöönd, Keeleseadus, Keelutsoon, Keemiarelvade keelustamise konventsioon, Kelmus, Keskkonnaõigus, Keskkonnavastane süütegu, Kihelkonna politseikohus, Kihelkonnakohus, Kindlustusasutus, Kindlustusõigus, Kindlusvangistus, Kinkeleping, Kinnipeetavate valimisõigus, Kinnipidamiskoht, Kinnispant, Kinnisturaamat, Kinnisvara, Kodakondsus, Kodakondsuse seadus, Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957), Kodakondsuseta isik, Koerakandmine, Kohalik omavalitsus, Kohaliku omavalitsuse asutus, Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, Kohaliku omavalitsuse õigus, Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus, Kohaliku omavalitsuse volikogu, Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon, Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, Kohtuballistika, Kohtuekspertiis, Kohtuistungi sekretär, Kohtulik hüpoteek, Kohtumäärus, Kohtunik, Kohtuotsus, Kohtupraktika, Kohtupsühholoogia, Kohtupsühholoogiaekspertiis, Kohtutäitur, Kohtuvõim, Kohus, Kohustus, Kokkuleppemenetlus, Kollektiivleping, Komandanditund, Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis, Kommunistlik kuritegu, Konstantinos Adeneler ja teised v Ellinikos Organismos Galaktos (ELOG), Konventsioon, Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Kooseluseadus, Korrakaitseorgan, Korrakaitseseadus, Kostja, Kreeka õigus, Kriminaalkohtupidamise seadustik, Kriminaalmenetlus, Kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu, Kriminaalprotsess, Kriminalistika, Kriminoloogia, Kuritegevus, Kuritegevuse tase, Kuritegu, Kuriteokoosseis, Kurjategija, Kuuendikumaa, Kvoodimaa, Kyōto protokoll, Laen, Laenuleping, Laiendatud teovõime, Laim, Lanzarote konventsioon, Laokohaõigus, Laoleping, Lapse õiguste konventsioon, Lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte, Lapsendamine, Lapsetoetus, Legaaldefinitsioon, Legaliteedipõhimõte, Lennuhüvitis, Lennundusseadus, Leping, Lepinguõigus, Leppetrahv, Lex ferenda, Lex lata, Liivimaa õiguspeegel, Liivimaa vallakogukonna seadus, Lindprii, Linnaõigus, Linnakodanik, Linnaseadus, Linnudirektiiv, Linnusekohus, Loodusdirektiiv, Loomuõigus, Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m., Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan), Maaomand, Maaraamat, Maarent, Maaseadus, Maavalitsus, Madalmaade Kuningriigi statuut, Magdeburgi õigus, Magna Carta, Majanduskuritegu, Majutusettevõte, Makaagi selfi autoriõiguste vaidlus, Maksekäsu kiirmenetlus, Marleasing SA v La Comercial Internacional de Alimentacion SA, Määratlemata õigusmõiste, Määrus (õigusteadus), Määrus (Euroopa Liit), Määruskaebus, Müügileping, Mõisamaa, Mõisapolitsei, Mõjutusvahend, Mõrv, Mõttevabadus, Meeskohus, Menetlus, Menetlusautonoomia, Mereõigus, Meremehe teenistusraamat, Merepiir, Mitteavalik veekogu, Mittekodanik, Mitteresident, Mittetulundusühendus, Montréali konventsiooni artikkel 17 lõike 1 kohaldamine: esmaabi andmine õhusõiduki pardal, Napoleoni koodeks, Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus, Naturalisatsioon, Nõue, Ne bis in idem, Negotiorum gestio, Neljas Genfi konventsioon, New Yorgi Osariigi Ülemkohus, Notar, Novell (õigusteadus), Nullum crimen, nulla poena sine lege, Obligatsiooniõigus, Offshore-piirkond, Omand, Omandipuutumatus, Omandireservatsioon, Omanikujärelevalve, Omavalitsus, Opinio juris sive necessitatis, Oportuniteedipõhimõte, Orbteos, Organ, Organiseeritud ala, Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon, Orjuse kaotamise akt, Osaühing, Pagulasseisundi konventsioon, Pangarööv, Pankrot, Panoraamivabadus, Pant, Parandamisõigus, Parlament, Patendiõigus, Patendivolinik, Patent, Paterfamilias, Patsienditestament, Pädevus, Päraldis, Pärand, Pärandaja, Pärandi avanemine, Pärimisõiguse põhiprintsiibid, Pärimismenetlus, Põhiõigused, Põhikiri, Põhipuhkuse hüvitamine, Põhiseadus, Põhiseaduslik kriis, Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12, Põhivabadused, Pealinn, Peaprokurör, Pederastia (kuritegu), Perekonnaõigus, Perekonnaelu kaitse, Piinamine, Piiratud teovõime, Piirikontrolli taaskehtestamine Euroopa Liidus, Piirkonnakohus, Pistis, Planeerimisseadus, Politseikohus, Positiivne õigus, Prahileping, Preambul, Pretsedent, Privileeg, Prokurör, Prokuura, Promulgeerimine, PROTECT IP Act, Psühhiaatrilise abi seadus, Puhkepäev, Raamatupidamise eest vastutav isik, Raamatupidamise sise-eeskiri, Raamatupidamiskohustuslane, Rahaline karistus, Rahatrahv, Rahukohus, Rahvaalgatus, Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks, Rahvakohtunik, Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, Rahvusvaheline eraõigus, Rahvusvaheline humanitaarõigus, Rahvusvaheline keskkonnaõigus, Rahvusvaheline Kohus, Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline leping, Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus, Rahvusvaheline sanktsioon, Rahvusvaheline tavaõigus, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut, Rahvusvahelised veed, Rapporteur, Ratifitseerimine, Reaalservituut, Regionaalkeel, Registerpant, Rei vindicatio, Reisidokument, Relvakaubandusleping, Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses, Reparatsioon, Repressaal, Reproduktiivõigused, Res mancipi, Revolutsiooniline Tribunal, Riia õigus, Riigi õigusabi, Riigi õigusjärglus, Riigi järjepidevus, Riigi tunnustamine, Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest, Riigiabi, Riigiasutus, Riigiõigus, Riigikeel, Riigikogu valimise seadus, Riigikohus, Riigikontrolör, Riigilõiv, Riigireetmine, Riik, Riiklik järelevalve, Rikkumismenetlus, Ringkonnakohus, Rooma õigus, Rooma leping, Saadikupuutumatus, Saksamaa kodakondsus, Saksi õiguspeegel, Salakaubavedu, Samasooliste abielu, Sarimõrvar, Süü, Süütegu, Süütegude kogum, Süüteo aegumine, Süüteokoosseis, Süütuse presumptsioon, Südametunnistuskohus, Sündik, Sünnitoetus, Sõjahaudade kaitse seadus, Sõjakuritegu, Sõjaseisukord, Sõjatribunal, Sõnavabadus, Seadlus, Seadus, Seadusandlus, Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, Seadusereservatsioon, Seadusjärgne pärimine, Seadusjärgne pärimine (Rooma eraõigus), Seaduste Kogu, Seltsimehelik kohus, Servituut, Skandinaavia õigusrealism, Societas, Soorituskondiktsioon, Spordiseadus, Stare decisis, Stop Online Piracy Act, Subjektiivne õigus, Subsumeerimine, Sundosa, Sundtoomine, Sundvõõrandamine, Sunniraha, Surmanuhtlus, Tagakiusamine, Tahtlus, Talumatud seadused, Talurahvaasjade komissar, Talurahvaseadus, Talurendimaa, Tapmine, Tarastamiskohustus, Tarkvarapiraatlus, Tarvitamisõigus, Tavaõigus, Tähtaeg, Tähtpäev, Täidesaatva riigivõimu asutus, Täisealisus, Täitevkorraldus, Tööõigus, Tööleping, Töölepingu seadus, Töötasu, Töövõtuleping, Tüüptingimus, Tõendamiskohustus, Tõlgendamine (õigusteadus), Teabenõue, Teenetemärkide seadus, Teenistuslik järelevalve, Teenusleping, Tegelike kasusaajate avalikustamine rahapesu vältimise eesmärgil, Tegu, Tehing, Teine Genfi konventsioon, Teise astme kohus, Teovõime, Territoriaalmeri, Territoriaalseisus, Terrorism, Tervisevastased süüteod, Testament, Testeerimisvabadus, Testeerimisvõime, Tingimuslikkuse mehhanism, Tingimuste selgelt mõistetavus tarbijaga sõlmitud lepingutes, Toetamisleping, Toiduga sarnanevate kosmeetikatoodete müügi piiramine Euroopa Liidus, Topeltkausaalsuse põhimõte, Topeltkodakondsus, Tsiviilkohus, Tsiviilmenetlus, Tuletatud teos, Tulumaks, Tulumaksuseadus, Tulundusühistu, Tuumarelvade leviku tõkestamise leping, Uurimisprintsiip, Vaba õiguse koolkond, Vabakaubanduspiirkond, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse korraldus, Vabariigi Valitsuse määrus, Vabavara, Vacatio legis, Vaenukõne, Vahekohus, Vaherahu, Vahistamine, Vaidemenetlus, Valdus, Valimisõigus, Valimisliit, Valitsusasutus, Vallakohus, Vallaseadus, Vallaspant, Vallavanem, Vandeadvokaadi abi, Vandekohus, Vandetõlk, Vanemahüvitis, Vang, Varalahususe varasuhe, Vargus, Vääramatu jõud, Väärtegu, Vägistamine, Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus, Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon, Välismaalase pass, Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, Välismaalaste seadus, Välismaiste kontode maksukuulekuse seadus, Väljapressimine, Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused, Võimude lahusus, Võlaõigus, Võlaõiguslik leping, Võlasuhe, Võlatunnistus, Võlausaldaja, Võlgnik, Võltsimine, Veeseadus, Viimse tahte avaldus, Viivis, Volikiri, Volikogu, Volitus, Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele, Volksgesetzbuch, Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika