Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Õilis nulg ja Harilik ebatsuuga
Õilis nulg ja Harilik ebatsuuga on 50 ühist asja (Unioonpeedia): Šotimaa, Basalt, Briti Columbia, California, David Douglas, Elastsusmoodul, Endel Laas, Engelmanni kuusk, Erikaal, Hõbenulg, Hiigel-elupuu, Hiigelnulg, Igihaljus, Juur, Kaljumäestik, Kanada, Käbi, Kõvadus, Keerdmänd, Kliima, Läänemänd, Läänetsuuga, Mäginulg, Männilised, Moreen, Muld, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, ..., Põhja-Ameerika, Pung, Ruumala, Seeme, Segamets, Settekivim, Sitka kuusk, Survetugevus, Suurbritannia, Taimed, Tüvi, Tihedus, Tselluloos, Uus-Meremaa, Vancouveri saar, Võra, Võrse, Vegetatsiooniperiood, Vesinikeksponent, Vulkaaniline kivim. Laienda indeks (20 rohkem) »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Õilis nulg ja Šotimaa · Šotimaa ja Harilik ebatsuuga ·
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Õilis nulg ja Basalt · Basalt ja Harilik ebatsuuga ·
Briti Columbia
Briti Columbia provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Kanada riigi lääneosas.
Õilis nulg ja Briti Columbia · Briti Columbia ja Harilik ebatsuuga ·
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Õilis nulg ja California · California ja Harilik ebatsuuga ·
David Douglas
David Douglas David Douglas (25. juuni 1799 Scone – 12. juuli 1834 Mauna Kea) oli šoti botaanik.
Õilis nulg ja David Douglas · David Douglas ja Harilik ebatsuuga ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Õilis nulg ja Elastsusmoodul · Elastsusmoodul ja Harilik ebatsuuga ·
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Õilis nulg ja Endel Laas · Endel Laas ja Harilik ebatsuuga ·
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg ja Engelmanni kuusk · Engelmanni kuusk ja Harilik ebatsuuga ·
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Õilis nulg ja Erikaal · Erikaal ja Harilik ebatsuuga ·
Hõbenulg
Hõbenulg ehk kaunis nulg (Abies procera) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Õilis nulg ja Hõbenulg · Hõbenulg ja Harilik ebatsuuga ·
Hiigel-elupuu
Hiigel-elupuu (Thuja plicata) on küpressiliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Õilis nulg ja Hiigel-elupuu · Harilik ebatsuuga ja Hiigel-elupuu ·
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Õilis nulg ja Hiigelnulg · Harilik ebatsuuga ja Hiigelnulg ·
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Õilis nulg ja Igihaljus · Harilik ebatsuuga ja Igihaljus ·
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Õilis nulg ja Juur · Harilik ebatsuuga ja Juur ·
Kaljumäestik
Kaljumäestik Põhja-Ameerika poliitilisel kaardil Alberta provintsis Kaljumäestik (inglise Rocky Mountains) on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas.
Õilis nulg ja Kaljumäestik · Harilik ebatsuuga ja Kaljumäestik ·
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Õilis nulg ja Kanada · Harilik ebatsuuga ja Kanada ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Õilis nulg ja Käbi · Harilik ebatsuuga ja Käbi ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Õilis nulg ja Kõvadus · Harilik ebatsuuga ja Kõvadus ·
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Õilis nulg ja Keerdmänd · Harilik ebatsuuga ja Keerdmänd ·
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Õilis nulg ja Kliima · Harilik ebatsuuga ja Kliima ·
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Õilis nulg ja Läänemänd · Harilik ebatsuuga ja Läänemänd ·
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Õilis nulg ja Läänetsuuga · Harilik ebatsuuga ja Läänetsuuga ·
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg ja Mäginulg · Harilik ebatsuuga ja Mäginulg ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Õilis nulg ja Männilised · Harilik ebatsuuga ja Männilised ·
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Õilis nulg ja Moreen · Harilik ebatsuuga ja Moreen ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Õilis nulg ja Muld · Harilik ebatsuuga ja Muld ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Õilis nulg ja Okas · Harilik ebatsuuga ja Okas ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Õilis nulg ja Okaspuulaadsed · Harilik ebatsuuga ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Õilis nulg ja Okaspuutaimed · Harilik ebatsuuga ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Õilis nulg ja Paljasseemnetaimed · Harilik ebatsuuga ja Paljasseemnetaimed ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Õilis nulg ja Põhja-Ameerika · Harilik ebatsuuga ja Põhja-Ameerika ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Õilis nulg ja Pung · Harilik ebatsuuga ja Pung ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Õilis nulg ja Ruumala · Harilik ebatsuuga ja Ruumala ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Õilis nulg ja Seeme · Harilik ebatsuuga ja Seeme ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Õilis nulg ja Segamets · Harilik ebatsuuga ja Segamets ·
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Õilis nulg ja Settekivim · Harilik ebatsuuga ja Settekivim ·
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg ja Sitka kuusk · Harilik ebatsuuga ja Sitka kuusk ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Õilis nulg ja Survetugevus · Harilik ebatsuuga ja Survetugevus ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Õilis nulg ja Suurbritannia · Harilik ebatsuuga ja Suurbritannia ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Õilis nulg ja Taimed · Harilik ebatsuuga ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Õilis nulg ja Tüvi · Harilik ebatsuuga ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Õilis nulg ja Tihedus · Harilik ebatsuuga ja Tihedus ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Õilis nulg ja Tselluloos · Harilik ebatsuuga ja Tselluloos ·
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Õilis nulg ja Uus-Meremaa · Harilik ebatsuuga ja Uus-Meremaa ·
Vancouveri saar
Vancouveri saar satelliidipildil Vancouveri saar on saar Vaikse ookeani kirdeosas, Põhja-Ameerika ranniku lähedal.
Õilis nulg ja Vancouveri saar · Harilik ebatsuuga ja Vancouveri saar ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Õilis nulg ja Võra · Harilik ebatsuuga ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Õilis nulg ja Võrse · Harilik ebatsuuga ja Võrse ·
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Õilis nulg ja Vegetatsiooniperiood · Harilik ebatsuuga ja Vegetatsiooniperiood ·
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Õilis nulg ja Vesinikeksponent · Harilik ebatsuuga ja Vesinikeksponent ·
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Õilis nulg ja Vulkaaniline kivim · Harilik ebatsuuga ja Vulkaaniline kivim ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Õilis nulg ja Harilik ebatsuuga ühist
- Millised on sarnasused Õilis nulg ja Harilik ebatsuuga
Võrdlus Õilis nulg ja Harilik ebatsuuga
Õilis nulg on 77 suhted, samas Harilik ebatsuuga 142. Kuna neil ühist 50, Jaccard indeks on 22.83% = 50 / (77 + 142).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Õilis nulg ja Harilik ebatsuuga. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
