Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Õilis nulg ja Keerdmänd
Õilis nulg ja Keerdmänd on 46 ühist asja (Unioonpeedia): Šotimaa, California, David Douglas, Elastsusmoodul, Endel Laas, Engelmanni kuusk, Erikaal, Harilik ebatsuuga, Hiigel-elupuu, Hiigelnulg, Isasõis, Kaljumäestik, Kanada, Käbi, Kõvadus, Läänemänd, Läänetsuuga, Mäginulg, Männilised, Moreen, Muld, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Pung, Puukoor, Ruumala, ..., Seeme, Segamets, Sitka kuusk, Soome, Sugukond (bioloogia), Survetugevus, Taimed, Tüvi, Tihedus, Tselluloos, Uus-Meremaa, Võra, Võrse, Vegetatsiooniperiood, Vesinikeksponent, Vulkaaniline kivim. Laienda indeks (16 rohkem) »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Õilis nulg ja Šotimaa · Šotimaa ja Keerdmänd ·
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Õilis nulg ja California · California ja Keerdmänd ·
David Douglas
David Douglas David Douglas (25. juuni 1799 Scone – 12. juuli 1834 Mauna Kea) oli šoti botaanik.
Õilis nulg ja David Douglas · David Douglas ja Keerdmänd ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Õilis nulg ja Elastsusmoodul · Elastsusmoodul ja Keerdmänd ·
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Õilis nulg ja Endel Laas · Endel Laas ja Keerdmänd ·
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg ja Engelmanni kuusk · Engelmanni kuusk ja Keerdmänd ·
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Õilis nulg ja Erikaal · Erikaal ja Keerdmänd ·
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Õilis nulg ja Harilik ebatsuuga · Harilik ebatsuuga ja Keerdmänd ·
Hiigel-elupuu
Hiigel-elupuu (Thuja plicata) on küpressiliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Õilis nulg ja Hiigel-elupuu · Hiigel-elupuu ja Keerdmänd ·
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Õilis nulg ja Hiigelnulg · Hiigelnulg ja Keerdmänd ·
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Õilis nulg ja Isasõis · Isasõis ja Keerdmänd ·
Kaljumäestik
Kaljumäestik Põhja-Ameerika poliitilisel kaardil Alberta provintsis Kaljumäestik (inglise Rocky Mountains) on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas.
Õilis nulg ja Kaljumäestik · Kaljumäestik ja Keerdmänd ·
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Õilis nulg ja Kanada · Kanada ja Keerdmänd ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Õilis nulg ja Käbi · Käbi ja Keerdmänd ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Õilis nulg ja Kõvadus · Kõvadus ja Keerdmänd ·
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Õilis nulg ja Läänemänd · Keerdmänd ja Läänemänd ·
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Õilis nulg ja Läänetsuuga · Keerdmänd ja Läänetsuuga ·
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg ja Mäginulg · Keerdmänd ja Mäginulg ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Õilis nulg ja Männilised · Keerdmänd ja Männilised ·
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Õilis nulg ja Moreen · Keerdmänd ja Moreen ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Õilis nulg ja Muld · Keerdmänd ja Muld ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Õilis nulg ja Okas · Keerdmänd ja Okas ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Õilis nulg ja Okaspuulaadsed · Keerdmänd ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Õilis nulg ja Okaspuutaimed · Keerdmänd ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Õilis nulg ja Paljasseemnetaimed · Keerdmänd ja Paljasseemnetaimed ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Õilis nulg ja Põhja-Ameerika · Keerdmänd ja Põhja-Ameerika ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Õilis nulg ja Perekond (bioloogia) · Keerdmänd ja Perekond (bioloogia) ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Õilis nulg ja Pung · Keerdmänd ja Pung ·
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Õilis nulg ja Puukoor · Keerdmänd ja Puukoor ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Õilis nulg ja Ruumala · Keerdmänd ja Ruumala ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Õilis nulg ja Seeme · Keerdmänd ja Seeme ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Õilis nulg ja Segamets · Keerdmänd ja Segamets ·
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg ja Sitka kuusk · Keerdmänd ja Sitka kuusk ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Õilis nulg ja Soome · Keerdmänd ja Soome ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Õilis nulg ja Sugukond (bioloogia) · Keerdmänd ja Sugukond (bioloogia) ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Õilis nulg ja Survetugevus · Keerdmänd ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Õilis nulg ja Taimed · Keerdmänd ja Taimed ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Õilis nulg ja Tüvi · Keerdmänd ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Õilis nulg ja Tihedus · Keerdmänd ja Tihedus ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Õilis nulg ja Tselluloos · Keerdmänd ja Tselluloos ·
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Õilis nulg ja Uus-Meremaa · Keerdmänd ja Uus-Meremaa ·
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Õilis nulg ja Võra · Keerdmänd ja Võra ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Õilis nulg ja Võrse · Keerdmänd ja Võrse ·
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Õilis nulg ja Vegetatsiooniperiood · Keerdmänd ja Vegetatsiooniperiood ·
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Õilis nulg ja Vesinikeksponent · Keerdmänd ja Vesinikeksponent ·
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Õilis nulg ja Vulkaaniline kivim · Keerdmänd ja Vulkaaniline kivim ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Õilis nulg ja Keerdmänd ühist
- Millised on sarnasused Õilis nulg ja Keerdmänd
Võrdlus Õilis nulg ja Keerdmänd
Õilis nulg on 77 suhted, samas Keerdmänd 110. Kuna neil ühist 46, Jaccard indeks on 24.60% = 46 / (77 + 110).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Õilis nulg ja Keerdmänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
