Sarnasusi Õis ja Tolmlemine
Õis ja Tolmlemine on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Emakasuue, Homoloogiline rekombinatsioon, Kärbselised, Kõrrelised, Kohastumus, Lõhn, Linnud, Mais, Mesilane, Nektar, Putuktolmlemine, Seemnealge, Tolmutera, Tuul, Tuultolmleja, Tuultolmlemine, Ultraviolettkiirgus, Valgud, Viljastumine.
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Õis ja Emakasuue · Emakasuue ja Tolmlemine ·
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Õis ja Homoloogiline rekombinatsioon · Homoloogiline rekombinatsioon ja Tolmlemine ·
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Õis ja Kärbselised · Kärbselised ja Tolmlemine ·
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Õis ja Kõrrelised · Kõrrelised ja Tolmlemine ·
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Õis ja Kohastumus · Kohastumus ja Tolmlemine ·
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Õis ja Lõhn · Lõhn ja Tolmlemine ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Õis ja Linnud · Linnud ja Tolmlemine ·
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Õis ja Mais · Mais ja Tolmlemine ·
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Õis ja Mesilane · Mesilane ja Tolmlemine ·
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Õis ja Nektar · Nektar ja Tolmlemine ·
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Õis ja Putuktolmlemine · Putuktolmlemine ja Tolmlemine ·
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Õis ja Seemnealge · Seemnealge ja Tolmlemine ·
Tolmutera
Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.
Õis ja Tolmutera · Tolmlemine ja Tolmutera ·
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Õis ja Tuul · Tolmlemine ja Tuul ·
Tuultolmleja
Teravalehise tamme õied Tuultolmleja on tuule abil tolmlev taim.
Õis ja Tuultolmleja · Tolmlemine ja Tuultolmleja ·
Tuultolmlemine
Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.
Õis ja Tuultolmlemine · Tolmlemine ja Tuultolmlemine ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Õis ja Ultraviolettkiirgus · Tolmlemine ja Ultraviolettkiirgus ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Õis ja Valgud · Tolmlemine ja Valgud ·
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Õis ja Tolmlemine ühist
- Millised on sarnasused Õis ja Tolmlemine
Võrdlus Õis ja Tolmlemine
Õis on 82 suhted, samas Tolmlemine 21. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 18.45% = 19 / (82 + 21).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Õis ja Tolmlemine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: