Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Õun ja Apelsin
Õun ja Apelsin on 41 ühist asja (Unioonpeedia): A-vitamiin, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B4-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, E-vitamiin, Folaat, Fosfor, Fruktoos, Glükoos, Hübriid, Hiina, Hispaania, Kaalium, Kalorsus, Kaltsium, Kiudained (toit), Lipiidid, Luteiin, Magneesium, Mangaan, Mineraaltoiteained, Naatrium, Pookimine, Raud, Sahhariidid, ..., Sahharoos, Seleen, Toitained, Tsink, Tuhk, Valgud, Vask, Vesi, Vili, Vitamiinid, Zeaksantiin. Laienda indeks (11 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Õun ja A-vitamiin · A-vitamiin ja Apelsin ·
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (inglise keeles Food and Agriculture Organization of the United Nations, lühendatult FAO; itaalia keeles Organizzazione delle Nazioni Unite per l'Alimentazione e l'Agricoltura) on ÜRO hallatav ja juhitav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega.
Õun ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon · ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Apelsin ·
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Õun ja B1-vitamiin · Apelsin ja B1-vitamiin ·
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Õun ja B2-vitamiin · Apelsin ja B2-vitamiin ·
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Õun ja B3-vitamiin · Apelsin ja B3-vitamiin ·
B4-vitamiin
Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes iga päev vajalik enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Õun ja B4-vitamiin · Apelsin ja B4-vitamiin ·
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Õun ja B5-vitamiin · Apelsin ja B5-vitamiin ·
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Õun ja B6-vitamiin · Apelsin ja B6-vitamiin ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Õun ja C-vitamiin · Apelsin ja C-vitamiin ·
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Õun ja E-vitamiin · Apelsin ja E-vitamiin ·
Folaat
Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Õun ja Folaat · Apelsin ja Folaat ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Õun ja Fosfor · Apelsin ja Fosfor ·
Fruktoos
Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.
Õun ja Fruktoos · Apelsin ja Fruktoos ·
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Õun ja Glükoos · Apelsin ja Glükoos ·
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Õun ja Hübriid · Apelsin ja Hübriid ·
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Õun ja Hiina · Apelsin ja Hiina ·
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Õun ja Hispaania · Apelsin ja Hispaania ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Õun ja Kaalium · Apelsin ja Kaalium ·
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Õun ja Kalorsus · Apelsin ja Kalorsus ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Õun ja Kaltsium · Apelsin ja Kaltsium ·
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Õun ja Kiudained (toit) · Apelsin ja Kiudained (toit) ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Õun ja Lipiidid · Apelsin ja Lipiidid ·
Luteiin
pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.
Õun ja Luteiin · Apelsin ja Luteiin ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Õun ja Magneesium · Apelsin ja Magneesium ·
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Õun ja Mangaan · Apelsin ja Mangaan ·
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Õun ja Mineraaltoiteained · Apelsin ja Mineraaltoiteained ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Õun ja Naatrium · Apelsin ja Naatrium ·
Pookimine
Pookimine ehk vääristamine on vegetatiivse paljundamise viis, mille korral ühe taime (emataime) tükike (poogend) pannakse kasvama teise taime (aluse) juurele või võrasse.
Õun ja Pookimine · Apelsin ja Pookimine ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Õun ja Raud · Apelsin ja Raud ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Õun ja Sahhariidid · Apelsin ja Sahhariidid ·
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Õun ja Sahharoos · Apelsin ja Sahharoos ·
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Õun ja Seleen · Apelsin ja Seleen ·
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Õun ja Toitained · Apelsin ja Toitained ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Õun ja Tsink · Apelsin ja Tsink ·
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Õun ja Tuhk · Apelsin ja Tuhk ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Õun ja Valgud · Apelsin ja Valgud ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Õun ja Vask · Apelsin ja Vask ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Õun ja Vesi · Apelsin ja Vesi ·
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Õun ja Vili · Apelsin ja Vili ·
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Õun ja Vitamiinid · Apelsin ja Vitamiinid ·
Zeaksantiin
Zeaksantiin Zeaksantiin on ksantofüllide rühma kuuluv oranžikas-kollane värvipigment, toiduvärvina E161h.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Õun ja Apelsin ühist
- Millised on sarnasused Õun ja Apelsin
Võrdlus Õun ja Apelsin
Õun on 145 suhted, samas Apelsin 121. Kuna neil ühist 41, Jaccard indeks on 15.41% = 41 / (145 + 121).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Õun ja Apelsin. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
