Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Austria, Šveits, Beeta, Belgia, Bolzano provints, Fraktuur, Germaani algkeel, Gooti kirjad, Grammatika, Inglise keel, Isikunimi, Johannes Kepler, Kangelaslaul, Kreeka tähestik, Liechtenstein, Ligatuur (kiri), Luksemburg, Põhja-Schleswig, Pikk s, Prantsuse keel, S, Saksa keel, Saksa tähestik, Saksamaa, Täht (kiri), Täishäälik, Tekstuur, Tiitelleht, Vennad Grimmid, Z, 13. sajand, 15. sajand, 1819, 1826, 1880.
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: ß ja Austria · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: ß ja Šveits · Näe rohkem »
Beeta
Beeta (suurtähena Β, väiketähena β, vanakreeka βῆτα, uuskreeka Βήτα) on kreeka tähestiku 2.
Uus!!: ß ja Beeta · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: ß ja Belgia · Näe rohkem »
Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Uus!!: ß ja Bolzano provints · Näe rohkem »
Fraktuur
Fraktuur on gooti kirjade hulka kuuluv hiline kirjastiil, mis kujunes välja 16.
Uus!!: ß ja Fraktuur · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: ß ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Gooti kirjad
Gooti kirjad, ka gooti kiri on sageli kasutatud üldnimetus kirjastiilide kohta, mida hakati ladina kirjas Euroopas kasutama alates 11.
Uus!!: ß ja Gooti kirjad · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: ß ja Grammatika · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: ß ja Inglise keel · Näe rohkem »
Isikunimi
Antroponüüm ehk isikunimi on inimese nimi, mis võib esineda individuaalnimena (nt eesnimi) või rühmanimena (nt perekonnanimi, sugukonnanimi).
Uus!!: ß ja Isikunimi · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: ß ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Kangelaslaul
Kangelaslaul (prantsuse keeles chanson de geste) on keskaegne kangelastegudest jutustava eepilise luule žanr ja muusikažanr.
Uus!!: ß ja Kangelaslaul · Näe rohkem »
Kreeka tähestik
Kreeka tähestik on kreeka keele kirjutamiseks alates 9.
Uus!!: ß ja Kreeka tähestik · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: ß ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Ligatuur (kiri)
Ligatuur kirjakunstis ja tüpograafias on kahe või enama tähe ühendamine üheks märgiks, nii et mõlema algupärast kuju on muudetud.
Uus!!: ß ja Ligatuur (kiri) · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: ß ja Luksemburg · Näe rohkem »
Põhja-Schleswig
Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.
Uus!!: ß ja Põhja-Schleswig · Näe rohkem »
Pikk s
ſ Pikk s (ſ) on s-tähe variant, mida kasutatakse peamiselt gooti kirjas.
Uus!!: ß ja Pikk s · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: ß ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
S
S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: ß ja S · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: ß ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa tähestik
Saksa tähestik (saksa k deutsches Alphabet) on tähestik, mida kasutatakse saksa keeles kirjutamiseks.
Uus!!: ß ja Saksa tähestik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: ß ja Saksamaa · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: ß ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: ß ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tekstuur
Sõnal "tekstuur" on valdkonniti mitu tähendust.
Uus!!: ß ja Tekstuur · Näe rohkem »
Tiitelleht
"Onu Remuse jutud", tiitelleht aastast 1881 Tiitelleht on raamatu, muu trükise või dokumendi alguses olev lehekülg, millel on autori nimi (autorite nimed), teose pealkiri ja ilmumisandmed (väljaandja nimi või logo, ilmumise koht ja aasta).
Uus!!: ß ja Tiitelleht · Näe rohkem »
Vennad Grimmid
Portreemaal vendadest Grimmidest (vasakul Wilhelm Grimm), 1855 Vennad Grimmid olid kaks saksa kirjanikust ja teadlasest venda – Wilhelm Grimm (1786–1859) ja Jacob Grimm (1785–1863), kes nimetasid end nii ühiste teoste avaldamisel, näiteks maailmakuulus "Kinder- und Hausmärchen" ("Laste- ja kodumuinasjutud") ja nende alustatud "Deutsches Wörterbuch" (der Grimm).
Uus!!: ß ja Vennad Grimmid · Näe rohkem »
Z
Z (z) ehk zett on ladina tähestiku viimane (26. täht).
Uus!!: ß ja Z · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: ß ja 13. sajand · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: ß ja 15. sajand · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: ß ja 1819 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: ß ja 1826 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: ß ja 1880 · Näe rohkem »
