Šiiidid ja Hidžaabi tüübid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Šiiidid ja Hidžaabi tüübid

Šiiidid vs. Hidžaabi tüübid

Šiiidid (araabiakeelsest sõnast شيعة‎ shī‘ah 'partei, rühmitus'; varasemas õigekirjas ši-iidid) moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. See hidžaabi tüüpide tabel kirjeldab islami rõivaste terminoloogiliselt eristatud stiile, mis on tavaliselt seotud sõnaga "hidžaab".

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Šiiidid ja Araabia keel · Araabia keel ja Hidžaabi tüübid · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Šiiidid ja Iraan · Hidžaabi tüübid ja Iraan · Näe rohkem »

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.

Šiiidid ja Islam · Hidžaabi tüübid ja Islam · Näe rohkem »

Koraan

Leht 48. suuraga 8.-9. sajandi käsikirjas palmetitaolistest kaunistustest Koraan (araabia keeles أَلْقُرآن al-qur'ān) on islami püha raamat.

Šiiidid ja Koraan · Hidžaabi tüübid ja Koraan · Näe rohkem »

Omaan

Omaan on riik Aasias Araabia poolsaare kaguosas.

Šiiidid ja Omaan · Hidžaabi tüübid ja Omaan · Näe rohkem »

Pakistan

Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.

Šiiidid ja Pakistan · Hidžaabi tüübid ja Pakistan · Näe rohkem »

Pärsia laht

Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.

Šiiidid ja Pärsia laht · Hidžaabi tüübid ja Pärsia laht · Näe rohkem »