Sarnasusi Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Alemannia, Augsburgi piiskopkond, Austria, Švaabimaa, Baieri hertsog, Baieri kuningriik, Burgundia hertsogkond, Doonau, Frangi riik, Frangimaa, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hohenstaufenid, Karolingide impeerium, Konrad I (Saksa kuningas), Markkrahv, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Pfaltskrahv, Philipp (Saksa kuningas), Rein, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik.
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Švaabimaa hertsogkond ja Alemannia · Alemannia ja Baieri hertsogkond ·
Augsburgi piiskopkond
Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.
Švaabimaa hertsogkond ja Augsburgi piiskopkond · Augsburgi piiskopkond ja Baieri hertsogkond ·
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Švaabimaa hertsogkond ja Austria · Austria ja Baieri hertsogkond ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Švaabimaa hertsogkond · Švaabimaa ja Baieri hertsogkond ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsog · Baieri hertsog ja Baieri hertsogkond ·
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri kuningriik · Baieri hertsogkond ja Baieri kuningriik ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Švaabimaa hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Baieri hertsogkond ja Burgundia hertsogkond ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Švaabimaa hertsogkond ja Doonau · Baieri hertsogkond ja Doonau ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Švaabimaa hertsogkond ja Frangi riik · Baieri hertsogkond ja Frangi riik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Švaabimaa hertsogkond ja Frangimaa · Baieri hertsogkond ja Frangimaa ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Švaabimaa hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad ·
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Švaabimaa hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Baieri hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Švaabimaa hertsogkond ja Hohenstaufenid · Baieri hertsogkond ja Hohenstaufenid ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Švaabimaa hertsogkond ja Karolingide impeerium · Baieri hertsogkond ja Karolingide impeerium ·
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Švaabimaa hertsogkond ja Konrad I (Saksa kuningas) · Baieri hertsogkond ja Konrad I (Saksa kuningas) ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Švaabimaa hertsogkond ja Markkrahv · Baieri hertsogkond ja Markkrahv ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Švaabimaa hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Baieri hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Švaabimaa hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Baieri hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) ·
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Švaabimaa hertsogkond ja Pfaltskrahv · Baieri hertsogkond ja Pfaltskrahv ·
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Švaabimaa hertsogkond ja Philipp (Saksa kuningas) · Baieri hertsogkond ja Philipp (Saksa kuningas) ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Švaabimaa hertsogkond ja Rein · Baieri hertsogkond ja Rein ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa kuningas · Baieri hertsogkond ja Saksa kuningas ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksi dünastia · Baieri hertsogkond ja Saksi dünastia ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond
Võrdlus Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond
Švaabimaa hertsogkond on 98 suhted, samas Baieri hertsogkond 155. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 10.67% = 27 / (98 + 155).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: