Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Švaabimaa hertsogkond ja Kaugem Austria
Švaabimaa hertsogkond ja Kaugem Austria on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Aargau kanton, Alsace, Augsburg, Šveits, Badeni markkrahvkond, Baieri kuningriik, Bodeni järv, Bregenz, Burgundia hertsogkond, Hesseni suurhertsogkond, Markkrahv, Rein, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa kuningriik, Ulm, Vorarlberg, Württembergi kuningriik.
Aargau kanton
Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.
Švaabimaa hertsogkond ja Aargau kanton · Aargau kanton ja Kaugem Austria ·
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Švaabimaa hertsogkond ja Alsace · Alsace ja Kaugem Austria ·
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Švaabimaa hertsogkond ja Augsburg · Augsburg ja Kaugem Austria ·
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Švaabimaa hertsogkond ja Šveits · Šveits ja Kaugem Austria ·
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Švaabimaa hertsogkond ja Badeni markkrahvkond · Badeni markkrahvkond ja Kaugem Austria ·
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri kuningriik · Baieri kuningriik ja Kaugem Austria ·
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Švaabimaa hertsogkond ja Bodeni järv · Bodeni järv ja Kaugem Austria ·
Bregenz
Bregenz on linn Austrias, Vorarlbergi liidumaa pealinn.
Švaabimaa hertsogkond ja Bregenz · Bregenz ja Kaugem Austria ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Švaabimaa hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Kaugem Austria ·
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Švaabimaa hertsogkond ja Hesseni suurhertsogkond · Hesseni suurhertsogkond ja Kaugem Austria ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Švaabimaa hertsogkond ja Markkrahv · Kaugem Austria ja Markkrahv ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Švaabimaa hertsogkond ja Rein · Kaugem Austria ja Rein ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Kaugem Austria ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Kaugem Austria ja Saksamaa kuningriik ·
Ulm
Ulm on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Švaabimaa hertsogkond ja Ulm · Kaugem Austria ja Ulm ·
Vorarlberg
Vorarlberg on Austria liidumaa.
Švaabimaa hertsogkond ja Vorarlberg · Kaugem Austria ja Vorarlberg ·
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Švaabimaa hertsogkond ja Württembergi kuningriik · Kaugem Austria ja Württembergi kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Švaabimaa hertsogkond ja Kaugem Austria ühist
- Millised on sarnasused Švaabimaa hertsogkond ja Kaugem Austria
Võrdlus Švaabimaa hertsogkond ja Kaugem Austria
Švaabimaa hertsogkond on 98 suhted, samas Kaugem Austria 65. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 10.43% = 17 / (98 + 65).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Švaabimaa hertsogkond ja Kaugem Austria. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
