Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Aatom, Abhidharma, Abstraktsus, Aeg, Algmõiste, Aristoteles, Asi, Budism, David Hume, Dharma, Ese, Etümoloogia, Füüsika, Füüsika (Aristoteles), Filosoofia, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Hing, Hinge surematus, Jõud, Juhuslikkus, Jumal, Katse, Kosmoloogia (filosoofia), Kreeka keel, Kujutlus, Kuri, Kvantiteet, Laeng, Lõpmatus, Loodus, Loogika, Loogiline positivism, Maailm (filosoofia), Mass, Määratlus, Mõõtmine, Metafüüsika (Aristoteles), Metafüüsika (Baumgarten), Metametafüüsika, Metaphysics, Objekt (filosoofia), Olemine, Olemus, Olev, Omadus, Ontoloogia, Osake, Paratamatus, Põhjus, ..., Predikaat, Reaalsus, Ruum, Sünonüüm, Siddhārtha Gautama, Substants, Teispoolsus, Tunnetus (filosoofia), Vaatlus, Vabadus, Vaim, 1. sajand eKr. Laienda indeks (12 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Metafüüsika ja Aatom · Näe rohkem »
Abhidharma
Abhidharma (sanskriti keeles अभिधर्म (abhidharma) 'seadmuste kohta, seadmuste üle'; paali keeles अभिधम्म (abhidhamma); hiina keeles 阿毗達磨 (阿毗达磨; āpídámó; jaapani keeles 阿毘達磨 (abidatsuma); vietnami keeles A-tì-đạt-ma; tiibeti keeles ཆོས་མངོན་པ (chos mngon pa); korea keeles 아비달마) on budismis õpetus seadmustest (põhimõistetest) ning neid selgitavad tekstid. Abhidharma õpetus kujunes 3.–2. sajandil eKr aagama suutrates kasutatud mõistete süstemaatilise kokkuvõttena. Abhidharma tekstid koondati budistliku kaanoni "Tripiṭaka" osaks nimega "Abhidharmapiṭaka". Tervikuna on säilinud ainult theravaada koolkonna paalikeelse "Tipiṭaka" osa "Abhidhammapiṭaka". Sarvastivaada koolkonna "Abhidharmapiṭaka" on säilinud tõlkena sanskriti keelest hiina ja tiibeti keelde. Hiljem loodi mitmeid mittekanoonilisi abhidharma tekste, nagu Vasubandhu Abhidharmakośa ja Asanga Abhidharmasamuccaya. Abhidharma hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone. Abhidharma süsteemis jaotatakse kõik seadmused kahte ossa: kokkupandud ja kokkupandamatud seadmused. Esimesse kuuluvad kõik põhjuslikud seadmused, mis hoiavad käigus sansaarat. Kokkupandud seadmuste arv on eri süsteemides erinev. Sarvastivaada abhidharma kirjeldab 75 seadmust, joogatšaara 100, theravaada erinevad tekstid 170 või 202. Abhidharmas grupeeritakse seadmusi mitmel viisil. Tuntuim on jaotus viide kuhja, mida tõlgendatakse kui isiksuse koostisosasid. Kokkupandud seadmusi iseloomustab kolm tunnust: püsitus, kannatus ja isetus. Kokkupandamatu seadmus on nirvaana, mõnes süsteemis veel ka ilmaruum.
Uus!!: Metafüüsika ja Abhidharma · Näe rohkem »
Abstraktsus
Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.
Uus!!: Metafüüsika ja Abstraktsus · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Metafüüsika ja Aeg · Näe rohkem »
Algmõiste
Algmõiste on mõiste, mida mingis mõistete süsteemis otseselt ei defineerita, küll aga kasutatakse teiste mõistete defineerimisel.
Uus!!: Metafüüsika ja Algmõiste · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Metafüüsika ja Aristoteles · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Metafüüsika ja Asi · Näe rohkem »
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Uus!!: Metafüüsika ja Budism · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Metafüüsika ja David Hume · Näe rohkem »
Dharma
Dharma (sanskriti keeles dharma; paali keeles dhamma; tiibeti keeles chos; hiina keeles 法 fa; jaapani keeles hō,, eesti keeles ka seadmus) on mitmetähenduslik mõiste paljudes Indiast pärinevates õpetustes, hinduismis, budismis, jainismis, sikkhismis ehk dharmalikes religioonides.
Uus!!: Metafüüsika ja Dharma · Näe rohkem »
Ese
Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".
Uus!!: Metafüüsika ja Ese · Näe rohkem »
Etümoloogia
Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.
Uus!!: Metafüüsika ja Etümoloogia · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Metafüüsika ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Uus!!: Metafüüsika ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Metafüüsika ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Metafüüsika ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Metafüüsika ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Metafüüsika ja Hing · Näe rohkem »
Hinge surematus
Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma.
Uus!!: Metafüüsika ja Hinge surematus · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Metafüüsika ja Jõud · Näe rohkem »
Juhuslikkus
Juhuslikkus on sündmuse kordumise mustri ja ennustatavuse puudumine.
Uus!!: Metafüüsika ja Juhuslikkus · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Metafüüsika ja Jumal · Näe rohkem »
Katse
*Katse ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes.
Uus!!: Metafüüsika ja Katse · Näe rohkem »
Kosmoloogia (filosoofia)
Kosmoloogia on filosoofia haru, mis uurib maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu.
Uus!!: Metafüüsika ja Kosmoloogia (filosoofia) · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Metafüüsika ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kujutlus
Kujutlus (inglise keeles mental imagery, image; saksa keeles bildliche Vorstellung) (kujutlusprotsess) on tunnetuse lüli, osa mõtlemisest.
Uus!!: Metafüüsika ja Kujutlus · Näe rohkem »
Kuri
''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.
Uus!!: Metafüüsika ja Kuri · Näe rohkem »
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Uus!!: Metafüüsika ja Kvantiteet · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Uus!!: Metafüüsika ja Laeng · Näe rohkem »
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Uus!!: Metafüüsika ja Lõpmatus · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Metafüüsika ja Loodus · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Metafüüsika ja Loogika · Näe rohkem »
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Uus!!: Metafüüsika ja Loogiline positivism · Näe rohkem »
Maailm (filosoofia)
Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.
Uus!!: Metafüüsika ja Maailm (filosoofia) · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Metafüüsika ja Mass · Näe rohkem »
Määratlus
Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).
Uus!!: Metafüüsika ja Määratlus · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Metafüüsika ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Metafüüsika (Aristoteles)
"Metafüüsika" on Aristotelese teos, mis on pandud tema märkmetest või loengute "käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma.
Uus!!: Metafüüsika ja Metafüüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »
Metafüüsika (Baumgarten)
"Metafüüsika" ("Metaphysica") on Alexander Gottlieb Baumgarteni ladinakeelne teos.
Uus!!: Metafüüsika ja Metafüüsika (Baumgarten) · Näe rohkem »
Metametafüüsika
Metametafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb metafüüsika alustega.
Uus!!: Metafüüsika ja Metametafüüsika · Näe rohkem »
Metaphysics
"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.
Uus!!: Metafüüsika ja Metaphysics · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: Metafüüsika ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Metafüüsika ja Olemine · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Metafüüsika ja Olemus · Näe rohkem »
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Uus!!: Metafüüsika ja Olev · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Metafüüsika ja Omadus · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Metafüüsika ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Metafüüsika ja Osake · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Metafüüsika ja Paratamatus · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Metafüüsika ja Põhjus · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Metafüüsika ja Predikaat · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Metafüüsika ja Reaalsus · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Metafüüsika ja Ruum · Näe rohkem »
Sünonüüm
Sünonüüm (vanakreeka sõnast synōnymos 'kaasnimeline') on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna.
Uus!!: Metafüüsika ja Sünonüüm · Näe rohkem »
Siddhārtha Gautama
Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.
Uus!!: Metafüüsika ja Siddhārtha Gautama · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Metafüüsika ja Substants · Näe rohkem »
Teispoolsus
Teispoolsus on kõikides usundites ettekujutused surmajärgsest olemisest, kuhu satub surnu hing.
Uus!!: Metafüüsika ja Teispoolsus · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Metafüüsika ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Metafüüsika ja Vaatlus · Näe rohkem »
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Uus!!: Metafüüsika ja Vabadus · Näe rohkem »
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Metafüüsika ja Vaim · Näe rohkem »
1. sajand eKr
1.
Uus!!: Metafüüsika ja 1. sajand eKr · Näe rohkem »
