10 suhted: Antarktis, Arktika, Geograafiline laius, Horisont, Kevadine pööripäev, Norra, Päike, Polaaröö, Polaarjoon, Sügisene pööripäev.
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Polaarpäev ja Antarktis · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Polaarpäev ja Arktika · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Polaarpäev ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Horisont
Purjelaev horisondil Päikeseloojang horisondil Horisont ehk silmapiir on vabas vaateväljas kauguses nähtav taeva ja maastiku või seda katva pilvevaiba vaheline näiv kokkupuutepiir, millest kaugemale ei näe.
Uus!!: Polaarpäev ja Horisont · Näe rohkem »
Kevadine pööripäev
Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi.
Uus!!: Polaarpäev ja Kevadine pööripäev · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Polaarpäev ja Norra · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Polaarpäev ja Päike · Näe rohkem »
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Uus!!: Polaarpäev ja Polaaröö · Näe rohkem »
Polaarjoon
Polaarjoon Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Polaarpäev ja Polaarjoon · Näe rohkem »
Sügisene pööripäev
Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23. septembril, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi.