Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Soome

Index Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

323 suhted: Aasta sportlane (Soome), Ahven, Ahvenamaa maakond, Ajalooline Ajakiri, Albaania keel, Aleksander I, Aleksander Nevski, Araabia keel, Artur Vassar, Autonoomia, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Balti keeled, Baltimaad, Birger jarl, Bolševikud, Carl Gustaf Emil Mannerheim, Demokraatia, Eesti, Eesti keel, Eesti Päevaleht, Eesti Rahvusringhääling, Eesti-Soome piir, Eestlased, Eestlased Soomes, Elektriseade, Erik Püha, Esimene maailmasõda, Espoo, Euro, Euroopa, Euroopa Liit, Finlandiseerumine, Finnmargi maakond, Finnveden, Germaani keeled, Graniit, Gregorius X, Gustav IV Adolf, Halti, Hanko, Harilik kuusk, Harilik mänd, Haug, Häme, Häme linnus, Hämeenlinna, Helsingi, Helsingi toomkirik, Hiina keel, Hispaania keel, ..., Hunt, Ižora jõgi, Ida-Euroopa aeg, Infotehnoloogia, Ingeri, Ingeri sõda, Inglise keel, Inimarengu indeks, Island, Jaanus Piirsalu, Jaapan, Järv, Jätkusõda, Joensuu linn, Judaism, Jugoslaavia, Jyväskylä linn, Kaarle I, Kaarlo Juho Ståhlberg, Kahekümneviieaastane sõda, Kammkeraamika kultuur, Karjala, Karjalased, Karl XIV Johan, Kask, Kassikakk, Katoliiklus, Käkisalmi linnus, Keel, Kiviaeg, Knud Suur, Koalitsioonivalitsus, Kontinentaalblokaad, Koroonapandeemia Soomes, Kotka linn, Kouvola linn, Kristlus, Kroonika, Kuningas, Kuopio linn, Kurdi keel, Kveenid, Lahti, Lama (täpsustus), Lapi maakond, Lapi sõda, Lapimaa, Lappeenranta linn, Laululuik, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Lähisarktiline kliima, Linnus, Lundi peapiiskop, Maamme, Malta keel, Marssal, Metsandus, Metsis, Mikkeli linn, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Muslim, Napoleon I, NATO, Näsinneula, Nöörkeraamika kultuur, Nõukogude Venemaa, Neeva lahing, Nokia (ettevõte), Norra, Norra keel, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Nuorgam, Oktoobrirevolutsioon, Oos, Operatsioon Barbarossa, Oulu linn, Paavst, Pagan, Parlamentaarne vabariik, Pähkinäsaari rahu, Päike, Pärimus, Päris-Soome maakond, Pärsia keel, Põder, Põhja-Atlandi hoovus, Põhja-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Põhjalaht, Põhjamaad, Põhjapolaarjoon, Põhjasõda, Põllumajandus, Petšenga, Petteri Orpo, Pohjanmaa maakond, Polaaröö, Polaarpäev, Poola keel, Pori, Prantsuse keel, Pronksiaeg, Protestantism, Pruunkaru, Puidutööstus, Rauaaeg, Reparatsioon, Riik, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi riigipeade loend, Rootslased, Rovaniemi, Rumeenia keel, Saami keeled, Saamid, Saar, Saaristomeri, Saimaa, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksamaa, Sakslased, Salla vald (Soome), Salo linn, Sanna Marin, Sauli Niinistö, Savo, Schlüsselburg, Segamajandus, Seinäjoki linn, Sestra jõgi, Sisemajanduse kogutoodang, Skandinaavia, Somaali keel, Soo, Soome, Soome (Antsla), Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel, Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel, Soome ajaloolised maakonnad, Soome õhuvägi, Soome Õigeusu Kirik, Soome Demokraatlik Vabariik, Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome haridus, Soome hertsog, Soome iseseisvuspäev, Soome jäähokikoondis, Soome keel, Soome kodusõda, Soome korvpallikoondis, Soome Kuningriik, Soome laht, Soome maakaitseüksused, Soome mark, Soome meedia, Soome Olümpiakomitee, Soome ooper, Soome põhiseadus, Soome pensionisüsteem, Soome politsei, Soome president, Soome riigipeade loend, Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Soome Suurvürstiriik, Soome Teadusselts, Soome valitsusjuhtide loend, Soome välisminister, Soome-neid, Soome-ugri keeled, Sotsiaalhoolekanne, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Suur-Helsingi, Suur-Soome idee, Suurbritannia, Suured soomlased, Taani, Tai keel, Taiga, Talvesõda, Tampere, Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa), Tatari keel, Türgi keel, Teine maailmasõda, Teine Põhjasõda, Telekommunikatsioon, Tilsiti rahu, Tundra, Turu, Turumajandus, Ukraina keel, Ungari keel, Utsjoki vald, Uusimaa maakond, Vaasa, Vantaa, Veliki Novgorod, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1554–1557), Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venelased, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Vietnami keel, Viiburi, Viiburi kubermang, Vladimir Lenin, Yle, .fi, 1. jaanuar, 1. juuli, 1155, 1191, 12. august, 1202, 1209, 1249, 1250, 1275, 1293, 13. sajand, 1581, 1743, 18. jaanuar, 1807, 1808, 1809, 1810, 1811, 1916, 1917, 1918, 1919, 1920, 1938, 1939, 1940, 1941, 1944, 1945, 1947, 1948, 1970. aastad, 1991, 1995, 1999, 2. juuli, 20. sajand, 2002, 2003, 2005, 2007. aasta Soome parlamendivalimised, 2010, 2011. aasta Soome parlamendivalimised, 2012. aasta Soome presidendivalimised, 2018, 2019. aasta Soome parlamendivalimised, 2023, 2023. aasta Soome parlamendivalimised, 24. detsember, 29. märts, 6. detsember, 9. jaanuar. Laienda indeks (273 rohkem) »

Aasta sportlane (Soome)

Aasta sportlane on aasta parima sportlase auhind, mida annab välja Soome spordiajakirjanike liit alates 1947.

Uus!!: Soome ja Aasta sportlane (Soome) · Näe rohkem »

Ahven

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Soome ja Ahven · Näe rohkem »

Ahvenamaa maakond

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.

Uus!!: Soome ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Uus!!: Soome ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »

Albaania keel

Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.

Uus!!: Soome ja Albaania keel · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Uus!!: Soome ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksander Nevski

Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).

Uus!!: Soome ja Aleksander Nevski · Näe rohkem »

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Araabia keel · Näe rohkem »

Artur Vassar

Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977 Rutja, Lääne-Virumaa) oli eesti ajaloolane ja arheoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).

Uus!!: Soome ja Artur Vassar · Näe rohkem »

Autonoomia

Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.

Uus!!: Soome ja Autonoomia · Näe rohkem »

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Uus!!: Soome ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · Näe rohkem »

Balti keeled

Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Uus!!: Soome ja Balti keeled · Näe rohkem »

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Uus!!: Soome ja Baltimaad · Näe rohkem »

Birger jarl

Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.

Uus!!: Soome ja Birger jarl · Näe rohkem »

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.

Uus!!: Soome ja Bolševikud · Näe rohkem »

Carl Gustaf Emil Mannerheim

(4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, vabahärra.

Uus!!: Soome ja Carl Gustaf Emil Mannerheim · Näe rohkem »

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Soome ja Demokraatia · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Soome ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti Päevaleht

Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.

Uus!!: Soome ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.

Uus!!: Soome ja Eesti Rahvusringhääling · Näe rohkem »

Eesti-Soome piir

Eesti-Soome piir on Eesti ja Soome vaheline riigipiir.

Uus!!: Soome ja Eesti-Soome piir · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Soome ja Eestlased · Näe rohkem »

Eestlased Soomes

Eestlased Soomes ehk Soome eestlased on Soomes elanud või elavad eestlased.

Uus!!: Soome ja Eestlased Soomes · Näe rohkem »

Elektriseade

Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud iseseisva otstarbega seade või seadmetest koosnev kogum, mis sisaldab elektrilisi või ka elektroonilisi komponente.

Uus!!: Soome ja Elektriseade · Näe rohkem »

Erik Püha

Erik Püha (S:t Erik) on kujutatud Stockholmi vapil Erik Püha kujutis Stockholmi pitsatil Rootsi ajaloolised piirkonnad: Götaland, Svealand, Norrland Erik Püha ehk Erik IX ehk Erik Jedvardsson ehk Püha Erik (umbes 1120 – 18. mai 1160) oli Rootsi kuningas umbes 1150.

Uus!!: Soome ja Erik Püha · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Soome ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Espoo

Espoo (rootsi Esbo) on linn Soomes Soome lahe põhjakaldal.

Uus!!: Soome ja Espoo · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Soome ja Euro · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Soome ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Uus!!: Soome ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Finlandiseerumine

sümpoosioni puhul 1970. aasta aprillis ilmunud Soome postmark. See oli esimene välisriigi isikut kujutav Soome postmark. Finlandiseerumiseks (saksa keeles Finnlandisierung; rootsi keeles finlandisering) ehk soometumiseks (soome keeles suomettuminen) nimetatakse Soome poliitikat, mil pärast vaherahu sõlmimist Nõukogude Liiduga Teises maailmasõjas tegi Soome iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tihedat koostööd Nõukogude Liiduga, hoidudes vastandumistest Nõukogude Liidule ja sotsialismileeri riikidele (Saksa Demokraatlikule Vabariigile, Poola Rahvavabariigile, Tšehhoslovakkiale), hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast.

Uus!!: Soome ja Finlandiseerumine · Näe rohkem »

Finnmargi maakond

Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.

Uus!!: Soome ja Finnmargi maakond · Näe rohkem »

Finnveden

Smålandi väikesed maad. Punased ja mustad täpid tähistavad ruunikive. Finnveden (või Finnheden) on üks Smålandi muistsetest n-ö väikestest maadest.

Uus!!: Soome ja Finnveden · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Soome ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Soome ja Graniit · Näe rohkem »

Gregorius X

Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.

Uus!!: Soome ja Gregorius X · Näe rohkem »

Gustav IV Adolf

Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.

Uus!!: Soome ja Gustav IV Adolf · Näe rohkem »

Halti

Piiritulp Soome kõrgeimas punktis Orienteerumiskaart Soome kõrgeimast punktist. Halti (soome; põhjasaami Háldi) on tundrute rühm ja saami looduslik pühapaik Skandinaavia mägedes.

Uus!!: Soome ja Halti · Näe rohkem »

Hanko

Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.

Uus!!: Soome ja Hanko · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Soome ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Soome ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Haug

Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Soome ja Haug · Näe rohkem »

Häme

Häme vapp Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas.

Uus!!: Soome ja Häme · Näe rohkem »

Häme linnus

Häme linnus on keskaegne linnus Soomes, Hämeenlinnas.

Uus!!: Soome ja Häme linnus · Näe rohkem »

Hämeenlinna

Hämeenlinna on linn Soomes Kanta-Häme maakonnas, Lõuna-Soome lääni ja Hämeenlinna linna keskus.

Uus!!: Soome ja Hämeenlinna · Näe rohkem »

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.

Uus!!: Soome ja Helsingi · Näe rohkem »

Helsingi toomkirik

Helsingi toomkirik öösel Helsingi toomkirik (soome keeles Helsingin tuomiokirkko ja rootsi keeles Helsingfors domkyrka), algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik.

Uus!!: Soome ja Helsingi toomkirik · Näe rohkem »

Hiina keel

hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.

Uus!!: Soome ja Hiina keel · Näe rohkem »

Hispaania keel

Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.

Uus!!: Soome ja Hispaania keel · Näe rohkem »

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Soome ja Hunt · Näe rohkem »

Ižora jõgi

Ižora jõgi Mõza-Ivanovka küla lähedal Ižora (vene Ижора (Ižora), soome Inkereenjoki, Inkerijoki) on jõgi Euroopas Venemaa Leningradi oblastis Ingerimaal.

Uus!!: Soome ja Ižora jõgi · Näe rohkem »

Ida-Euroopa aeg

Ida-Euroopa aeg (inglise keeles Eastern European Time, lühend EET) on üks vööndiaja UTC+2:00 nimetustest.

Uus!!: Soome ja Ida-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Infotehnoloogia

Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles information technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.

Uus!!: Soome ja Infotehnoloogia · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Soome ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingeri sõda

Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.

Uus!!: Soome ja Ingeri sõda · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Soome ja Inglise keel · Näe rohkem »

Inimarengu indeks

Inimarengu indeks (inglise keeles Human Development Index, HDI) on statistiline näitaja, mida kasutatakse riikide võrdlemisel ja mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridust ja elatustaset.

Uus!!: Soome ja Inimarengu indeks · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Soome ja Island · Näe rohkem »

Jaanus Piirsalu

Jaanus Piirsalu (sündinud 27. juulil 1973) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Soome ja Jaanus Piirsalu · Näe rohkem »

Jaapan

Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.

Uus!!: Soome ja Jaapan · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Soome ja Järv · Näe rohkem »

Jätkusõda

Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.

Uus!!: Soome ja Jätkusõda · Näe rohkem »

Joensuu linn

Joensuu on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Ida-Soomes.

Uus!!: Soome ja Joensuu linn · Näe rohkem »

Judaism

Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.

Uus!!: Soome ja Judaism · Näe rohkem »

Jugoslaavia

Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Uus!!: Soome ja Jugoslaavia · Näe rohkem »

Jyväskylä linn

Jyväskylä on linn Soomes Kesk-Soome maakonnas.

Uus!!: Soome ja Jyväskylä linn · Näe rohkem »

Kaarle I

Friedrich Karl Ludwig Konstantin von Hessen-Kassel (1. mai 1868 – 28. mai 1940) oli Hesseni ja Brabandi prints ja maakrahv (Prinz und Landgraf von Hessen und Brabant).

Uus!!: Soome ja Kaarle I · Näe rohkem »

Kaarlo Juho Ståhlberg

Kaarlo Juho Ståhlberg (28. jaanuar 1865 Suomussalmi – 22. september 1952) oli Soome poliitik, esimene president (ametis 27. juulist 1919 kuni 1. märtsini 1925).

Uus!!: Soome ja Kaarlo Juho Ståhlberg · Näe rohkem »

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Uus!!: Soome ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Uus!!: Soome ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Uus!!: Soome ja Karjala · Näe rohkem »

Karjalased

Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.

Uus!!: Soome ja Karjalased · Näe rohkem »

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Uus!!: Soome ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »

Kask

Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Soome ja Kask · Näe rohkem »

Kassikakk

Kassikakk (ladina keeles Bubo bubo) on kaklaste sugukonda kassikaku perekonda kuuluv lind, suurim kaklane.

Uus!!: Soome ja Kassikakk · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Soome ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Käkisalmi linnus

Osa linnusest Aerofoto Käkisalmi linnus (vene Корела, soome Käkisalmi, rootsi Kexholm) on linnus Venemaal Leningradi oblastis Priozerski rajoonis Priozerski linnas Vuoksi jõe saarel.

Uus!!: Soome ja Käkisalmi linnus · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Soome ja Keel · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Soome ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Knud Suur

Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Uus!!: Soome ja Knud Suur · Näe rohkem »

Koalitsioonivalitsus

Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitme erakonna vaheline ajutine liit parlamentaarse demokraatiaga riigis valitsuse moodustamiseks.

Uus!!: Soome ja Koalitsioonivalitsus · Näe rohkem »

Kontinentaalblokaad

Kontinentaalblokaad (21. november 1806 kuni 11. aprill 1814) oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale, vastuseks 16.

Uus!!: Soome ja Kontinentaalblokaad · Näe rohkem »

Koroonapandeemia Soomes

Koroonapandeemia Soomes on osa 2019.

Uus!!: Soome ja Koroonapandeemia Soomes · Näe rohkem »

Kotka linn

Kotka on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.

Uus!!: Soome ja Kotka linn · Näe rohkem »

Kouvola linn

Kouvola on linn Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.

Uus!!: Soome ja Kouvola linn · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Soome ja Kristlus · Näe rohkem »

Kroonika

Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.

Uus!!: Soome ja Kroonika · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Uus!!: Soome ja Kuningas · Näe rohkem »

Kuopio linn

Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.

Uus!!: Soome ja Kuopio linn · Näe rohkem »

Kurdi keel

Iraani keeled Kurdi keel on nimetus ühe või mitme iraani keelerühma keele kohta, mida kõnelevad Lääne-Aasias elavad kurdid.

Uus!!: Soome ja Kurdi keel · Näe rohkem »

Kveenid

Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.

Uus!!: Soome ja Kveenid · Näe rohkem »

Lahti

Lahti (soome Lahti, rootsi Lahtis) on linn Soomes Päijät-Häme maakonnas.

Uus!!: Soome ja Lahti · Näe rohkem »

Lama (täpsustus)

Lama võib tähendada järgmist.

Uus!!: Soome ja Lama (täpsustus) · Näe rohkem »

Lapi maakond

Lapi maakond (ka Lapimaa) on 1.

Uus!!: Soome ja Lapi maakond · Näe rohkem »

Lapi sõda

Muonio Lapi sõda oli relvakonflikt Soome ja Saksamaa vahel Teise maailmasõja lõpul 15. septembrist 1944 kuni 25. aprillini 1945 Lapimaal.

Uus!!: Soome ja Lapi sõda · Näe rohkem »

Lapimaa

Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Uus!!: Soome ja Lapimaa · Näe rohkem »

Lappeenranta linn

Lappeenranta (rootsi keeles Villmanstrand) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Karjala maakonnas Saimaa järve kaldal umbes 30 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Uus!!: Soome ja Lappeenranta linn · Näe rohkem »

Laululuik

Laululuik (Cygnus cygnus) on partlaste sugukonda kuuluv suur veelind.

Uus!!: Soome ja Laululuik · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Uus!!: Soome ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Soome ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lähisarktiline kliima

Lähisarktiline kliima on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele Lähisarktiline kliima on väga karm Lähisarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele.

Uus!!: Soome ja Lähisarktiline kliima · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Soome ja Linnus · Näe rohkem »

Lundi peapiiskop

Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.

Uus!!: Soome ja Lundi peapiiskop · Näe rohkem »

Maamme

Laulu "Vårt land" 1863. aasta väljaande kaas "Maamme" (rootsi keeles "Vårt land" 'meie maa') on Soome riigihümn.

Uus!!: Soome ja Maamme · Näe rohkem »

Malta keel

Malta keel on afroaasia keelkonna semiidi rühma kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Malta keel · Näe rohkem »

Marssal

Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.

Uus!!: Soome ja Marssal · Näe rohkem »

Metsandus

Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Uus!!: Soome ja Metsandus · Näe rohkem »

Metsis

Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline.

Uus!!: Soome ja Metsis · Näe rohkem »

Mikkeli linn

Mikkeli (rootsi keeles Sankt Michel) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Ida-Soome lääni Lõuna-Savo maakonnas.

Uus!!: Soome ja Mikkeli linn · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Soome ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Soome ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Muslim

Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.

Uus!!: Soome ja Muslim · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Soome ja Napoleon I · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Soome ja NATO · Näe rohkem »

Näsinneula

Näsinneula on vaatetorn Soomes Tamperes.

Uus!!: Soome ja Näsinneula · Näe rohkem »

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Uus!!: Soome ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Uus!!: Soome ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »

Neeva lahing

Neeva lahing (vene keeles Невская битва, rootsi keeles slaget vid Neva) peeti 15. juulil 1240 Novgorodi vabariigi ja Rootsi sõjavägede vahel Neeva jõel, Ust-Ižora asula lähedal.

Uus!!: Soome ja Neeva lahing · Näe rohkem »

Nokia (ettevõte)

Nokia on Soome telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettevõte.

Uus!!: Soome ja Nokia (ettevõte) · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Soome ja Norra · Näe rohkem »

Norra keel

Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

Uus!!: Soome ja Norra keel · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Soome ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Uus!!: Soome ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »

Nuorgam

Nuorgami küla Soome ja Euroopa Liidu põhjapoolseim punkt Nuorgam (põhjasaami: Njuorggán) on küla Lapimaal, Utsjoki vallas.

Uus!!: Soome ja Nuorgam · Näe rohkem »

Oktoobrirevolutsioon

Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.

Uus!!: Soome ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »

Oos

pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.

Uus!!: Soome ja Oos · Näe rohkem »

Operatsioon Barbarossa

Operatsioon Barbarossa rünnakuplaan Operatsioon Barbarossa (saksa keeles Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli koodnimetus Teises maailmasõjas toimunud Saksamaa ja tema liitlaste sissetungile Nõukogude Liitu, mis algas 22. juunil 1941.

Uus!!: Soome ja Operatsioon Barbarossa · Näe rohkem »

Oulu linn

Oulu on Soome rahvaarvult viies linn, Põhja-Pohjanmaa maakonna keskus.

Uus!!: Soome ja Oulu linn · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Soome ja Paavst · Näe rohkem »

Pagan

Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Soome ja Pagan · Näe rohkem »

Parlamentaarne vabariik

'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.

Uus!!: Soome ja Parlamentaarne vabariik · Näe rohkem »

Pähkinäsaari rahu

Pähkinäsaari rahu (tuntud ka: Nöteborgi rahu ja Orešeki rahu) oli 1323.

Uus!!: Soome ja Pähkinäsaari rahu · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Soome ja Päike · Näe rohkem »

Pärimus

Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.

Uus!!: Soome ja Pärimus · Näe rohkem »

Päris-Soome maakond

Päris-Soome (soome keeles Varsinais-Suomi, rootsi keeles Egentliga Finland) on maakond Soome edelaosas.

Uus!!: Soome ja Päris-Soome maakond · Näe rohkem »

Pärsia keel

Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.

Uus!!: Soome ja Pärsia keel · Näe rohkem »

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Soome ja Põder · Näe rohkem »

Põhja-Atlandi hoovus

Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.

Uus!!: Soome ja Põhja-Atlandi hoovus · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Soome ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Uus!!: Soome ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »

Põhjalaht

Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.

Uus!!: Soome ja Põhjalaht · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Soome ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Põhjapolaarjoon

Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.

Uus!!: Soome ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Soome ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Soome ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Petšenga

Petsamo vapp enne 1944. aastat Petšenga (soome keeles Petsamo) on alev Venemaa Murmanski oblastis, Petšenga rajooni keskus.

Uus!!: Soome ja Petšenga · Näe rohkem »

Petteri Orpo

Antti Petteri Orpo (sündinud 3. novembril 1969 Köyliö vallas) on Soome poliitik, aastast 2016 Rahvusliku Koonderakonna esimees, aastast 2023 Soome peaminister.

Uus!!: Soome ja Petteri Orpo · Näe rohkem »

Pohjanmaa maakond

Pohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.

Uus!!: Soome ja Pohjanmaa maakond · Näe rohkem »

Polaaröö

Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.

Uus!!: Soome ja Polaaröö · Näe rohkem »

Polaarpäev

Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.

Uus!!: Soome ja Polaarpäev · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Soome ja Poola keel · Näe rohkem »

Pori

Pori (rootsi keeles Björneborg, ladina keeles Arctopolis) on linn Soomes Satakunta maakonnas, Kokemäenjoki jõe kaldal.

Uus!!: Soome ja Pori · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Soome ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Soome ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Soome ja Protestantism · Näe rohkem »

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Soome ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Puidutööstus

Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas Puidutööstuse ettevõtete müügitulu ja kaupade eksport perioodil 2010 - 2021 Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.

Uus!!: Soome ja Puidutööstus · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Soome ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Reparatsioon

Reparatsioon (ladina keeles reparātio 'taastamine, kordaseadmine') ehk sõjahüvitis on sõja võitnud riigile tekitatud kahjude või vigastuste täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.

Uus!!: Soome ja Reparatsioon · Näe rohkem »

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Uus!!: Soome ja Riik · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Soome ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Ristisõjad Venemaal

Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.

Uus!!: Soome ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Soome ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Soome ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Soome ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi riigipeade loend

Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.

Uus!!: Soome ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »

Rootslased

right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.

Uus!!: Soome ja Rootslased · Näe rohkem »

Rovaniemi

Rovaniemi (saami keeles Roavenjárga ehk Roavvenjárga) on Soome põhjapoolseim linn ja Lapi maakonna keskus.

Uus!!: Soome ja Rovaniemi · Näe rohkem »

Rumeenia keel

Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.

Uus!!: Soome ja Rumeenia keel · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Uus!!: Soome ja Saami keeled · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Soome ja Saamid · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Soome ja Saar · Näe rohkem »

Saaristomeri

Saaristomeri Saaristomeri on skääriderohke mereala Läänemeres, mis asub Edela-Soome ja Ahvenamaa vahel.

Uus!!: Soome ja Saaristomeri · Näe rohkem »

Saimaa

Laine murdub Joutsenos randa Saimaa on järv Soome kaguosas.

Uus!!: Soome ja Saimaa · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Soome ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Uus!!: Soome ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Soome ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Soome ja Sakslased · Näe rohkem »

Salla vald (Soome)

Salla on vald Soomes Lapi maakonnas.

Uus!!: Soome ja Salla vald (Soome) · Näe rohkem »

Salo linn

Salo on linnaks nimetatav haldusüksus Soomes Päris-Soome maakonnas.

Uus!!: Soome ja Salo linn · Näe rohkem »

Sanna Marin

Sanna Mirella Marin (sündinud 16. novembril 1985 Helsingis) on Soome sotsiaaldemokraatlik poliitik ja endine Soome peaminister (2019–2023).

Uus!!: Soome ja Sanna Marin · Näe rohkem »

Sauli Niinistö

Sauli Väinämö Niinistö (sündinud 24. augustil 1948 SalosKadri Veermäe "Sauli Niinistö: Väikerahval tuleb kokku hoida" Postimees, 19. jaanuar 2012, lk 10) on Soome poliitik, alates 1. märtsist 2012 Soome president.

Uus!!: Soome ja Sauli Niinistö · Näe rohkem »

Savo

Savo maakond Soome kaardil (kollasega) Savo (soome keeles Savo, rootsi keeles Savolax) on Soome ajalooline maakond, mis asus Häme ja Karjala vahel.

Uus!!: Soome ja Savo · Näe rohkem »

Schlüsselburg

Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.

Uus!!: Soome ja Schlüsselburg · Näe rohkem »

Segamajandus

Segamajandus (ingl mixed economy) on territoriaalriigi majandussüsteem, milles on samaaegselt ametnikele allutatud tsentraliseeritud plaanimajanduse kui ka sõltumatult tegutseva turumajanduse elemente.

Uus!!: Soome ja Segamajandus · Näe rohkem »

Seinäjoki linn

Seinäjoki on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes, Lõuna-Pohjanmaa maakonna keskus.

Uus!!: Soome ja Seinäjoki linn · Näe rohkem »

Sestra jõgi

Sestra jõgi (soome keeles Rajajoki) on Karjala kannasel Leningradi oblastis asuv jõgi.

Uus!!: Soome ja Sestra jõgi · Näe rohkem »

Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Uus!!: Soome ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Soome ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Somaali keel

Somaali keel on afroaasia keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Somaali keel · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Soome ja Soo · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Soome ja Soome · Näe rohkem »

Soome (Antsla)

Soome on küla Võru maakonnas Antsla vallas.

Uus!!: Soome ja Soome (Antsla) · Näe rohkem »

Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel

Soome osales 2014. aasta taliolümpiamängudel 103 sportlasega ja 9 spordialaga.

Uus!!: Soome ja Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel

Soome osales Rio de Janeiros toimunud 2016. aasta suveolümpiamängudel.

Uus!!: Soome ja Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »

Soome ajaloolised maakonnad

kaasaegsete maakondade piirid) Rootsi ja Soome maakonnad 1658 kuni 1809 Soome ajaloolised maakonnad (soome keeles historialliset maakunnat, rootsi keeles historiska landskap) on pärand Soome ühisest ajaloost Rootsiga.

Uus!!: Soome ja Soome ajaloolised maakonnad · Näe rohkem »

Soome õhuvägi

Soome õhuvägi (soome Suomen ilmavoimat, rootsi Finlands Flygvapen) on Soome kaitseväe väeliik (õhuvägi).

Uus!!: Soome ja Soome õhuvägi · Näe rohkem »

Soome Õigeusu Kirik

Soome Õigeusu Kirik (soome keeles Suomen ortodoksinen kirkko; rootsi keeles Ortodoxa kyrkan i Finland) on Soomes tegutsev usuühing, osa ülemaailmsest õigeusu kirikust.

Uus!!: Soome ja Soome Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Soome Demokraatlik Vabariik

Soome Demokraatlik Vabariik (soome keeles Suomen kansanvaltainen tasavalta), varasemas eesti kirjanduses tuntud ka kui "Soome rahvavalitsus", oli Talvesõja ajal Nõukogude Liidu poolt loodud Soome nukuvalitsus, millega Nõukogude Liit lootis Helsingis oleva valitsuse asendada.

Uus!!: Soome ja Soome Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »

Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel

Soome on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud alates 1961. aastast.

Uus!!: Soome ja Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Soome Evangeelne Luterlik Kirik

Soome Evangeelne Luterlik Kirik (soome keeles Suomen evankelis-luterilainen kirkko, rootsi keeles Evangelisk-lutherska kyrkan i Finland) on Soome suurim usuühing ja maailma üks suuremaid luterlikke kirikuid, kuhu 2022.

Uus!!: Soome ja Soome Evangeelne Luterlik Kirik · Näe rohkem »

Soome haridus

Haridus Soomes koosneb üldhariduslikust koolitusest, ametlikust koolitusest ja kõrgkoolitusest.

Uus!!: Soome ja Soome haridus · Näe rohkem »

Soome hertsog

Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).

Uus!!: Soome ja Soome hertsog · Näe rohkem »

Soome iseseisvuspäev

Soome lipp Helsingi Tähtitorninmäki lipumastis iseseisvuspäeval 2011 Soome iseseisvuspäev on Soome rahvuspüha, mida tähistatakse Soome iseseisvumise auks 1917.

Uus!!: Soome ja Soome iseseisvuspäev · Näe rohkem »

Soome jäähokikoondis

2022. aasta maailmameistrivõistlustel Soome mängijad pronksmedalitega 2010. aasta olümpiajääl Maailmameistri tiitli tähistamine Helsingis 2011 Soome jäähokikoondis on Soome esinduskoondis jäähokis.

Uus!!: Soome ja Soome jäähokikoondis · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Soome ja Soome keel · Näe rohkem »

Soome kodusõda

Soome kodusõda (Suomen sisällissota) ka Soome vabadussõda (Suomen vapaussota) oli Soome Senati ja Soome Rahvavabariigi/Soome Sotsialistlik Töölisvabariik juhitud relvastatud väeüksuste vaheline sõjategevus Soomes 27. jaanuarist 15. maini 1918.

Uus!!: Soome ja Soome kodusõda · Näe rohkem »

Soome korvpallikoondis

Soome korvpallikoondis 1939. aastal Soome korvpallikoondis on Soome esinduskoondis korvpallis.

Uus!!: Soome ja Soome korvpallikoondis · Näe rohkem »

Soome Kuningriik

Suomen kuningaskuntaKonungariket Finland Soome Kuningriik Soome lippSoome lipp Soome vappSoome vapp Riigikeeledsoome ja rootsi PealinnHelsingi KuningasKaarle Fredrik RiigihoidjaPehr Evind Svinhufvud, Carl Gustaf Emil Mannerheim Iseseisvus9. oktoober 1918 RahaühikSoome mark RiigihümnMaamme (Vårt land) Soome Kuningriik (soome Suomen kuningaskunta, rootsi Konungariket Finland) oli riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Nõukogude Venemaa vahel 9. oktoobrist 14. detsembrini 1918.

Uus!!: Soome ja Soome Kuningriik · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Soome ja Soome laht · Näe rohkem »

Soome maakaitseüksused

Käiseembleem Satakunna maakaitsekompanii lipupüha paraadil 2009 Soome maakaitseüksused (Soome keeles: Maakuntajoukot) on Soome kaitsejõudude koosseisu kuuluv vabatahtlik territoriaalne riigikaitseorganisatsioon.

Uus!!: Soome ja Soome maakaitseüksused · Näe rohkem »

Soome mark

1986. aasta 100-margane rahatäht Jean Sibeliuse portreega Soome mark (soome markka, rootsi mark) oli Soome valuuta 1860.

Uus!!: Soome ja Soome mark · Näe rohkem »

Soome meedia

Soomes meediasüsteemis eksisteerivad kõrvuti era- ja avalik-õiguslik meedia.

Uus!!: Soome ja Soome meedia · Näe rohkem »

Soome Olümpiakomitee

Soome Olümpiakomitee logo Soome Olümpiakomitee on organisatsioon, mis vastutab Soome suhete eest rahvusvahelise olümpiaspordiga ja on Rahvusvahelise Olümpiakomitee ROK-i liige.

Uus!!: Soome ja Soome Olümpiakomitee · Näe rohkem »

Soome ooper

Soome ooper.

Uus!!: Soome ja Soome ooper · Näe rohkem »

Soome põhiseadus

Soome põhiseadus (soome keeles Suomen perustuslaki; rootsi keeles Finlands grundlag) on Soome Vabariigi põhiseadus.

Uus!!: Soome ja Soome põhiseadus · Näe rohkem »

Soome pensionisüsteem

Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb.

Uus!!: Soome ja Soome pensionisüsteem · Näe rohkem »

Soome politsei

Soome politseiauto Soome politsei (soome: Poliisi, rootsi: Polisen) on Soome Siseministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon.

Uus!!: Soome ja Soome politsei · Näe rohkem »

Soome president

Soome Vabariigi president (soome keeles Suomen tasavallan presidentti) on Soome kodanike valitud riigipea, kes koos riiginõukoguga (valtioneuvosto) juhib riigi välispoliitikat ja on kaitsejõudude ülemjuhataja (Puolustusvoimien ylipäällikkö).

Uus!!: Soome ja Soome president · Näe rohkem »

Soome riigipeade loend

Soome riigipeade loend loetleb Soome presidendid alates riigi esmakordsest iseseisvumisest 1917.

Uus!!: Soome ja Soome riigipeade loend · Näe rohkem »

Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei

Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei (lühend: SDP, soome Suomen Sosialidemokraattinen Puolue, rootsi Finlands Socialdemokratiska Parti) on Soome erakond.

Uus!!: Soome ja Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Soome ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Soome Teadusselts

Soome Teadusselts, ka Societas Scientiarum Fennica (soome keeles Suomen Tiedeseura, rootsi keeles Finska Vetenskaps-Societeten) on Soome vanim teaduste akadeemia.

Uus!!: Soome ja Soome Teadusselts · Näe rohkem »

Soome valitsusjuhtide loend

Soome valitsusjuhtide loend loetleb Soome valitsusjuhte.

Uus!!: Soome ja Soome valitsusjuhtide loend · Näe rohkem »

Soome välisminister

Soome välisminister on Soome valitsuse liige, kes juhib välisministeeriumi.

Uus!!: Soome ja Soome välisminister · Näe rohkem »

Soome-neid

Soome-neid postkaardil, 1906 Soome-neid (soome keeles Suomi-neito) on Soome isikustatud kuju, mis on sellisena leidnud kasutamist kunstis, kirjanduses ja muudes žanrides.

Uus!!: Soome ja Soome-neid · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uus!!: Soome ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

Uus!!: Soome ja Sotsiaalhoolekanne · Näe rohkem »

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.

Uus!!: Soome ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei · Näe rohkem »

Suur-Helsingi

Suur-Helsingi kaart Suur-Helsingi (soome Helsingin seutu ehk Pääkaupunkiseutu, rootsi Helsingforsregionen) on regioon Soome lõunaosas, mille moodustab neli linna: Helsingi, Espoo, Kauniainen ning Vantaa.

Uus!!: Soome ja Suur-Helsingi · Näe rohkem »

Suur-Soome idee

Pariisi rahulepingu 1947 järgselt. Suur-Soome (soome keeles: Suur-Suomi) oli idee, mis sündis maa põlisasukatele tagastamise poliitika liikumiste hulgas ning väljendas Euroopa rahvusluse Soome vormi enne Teist maailmasõda.

Uus!!: Soome ja Suur-Soome idee · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Uus!!: Soome ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Suured soomlased

"Suured soomlased" ("Suuret suomalaiset") oli 2004 korraldatud Soome Yleisradio võistlussaade, milles televaatajad said hääletuse teel välja selgitada kõigi aegade suurima soomlase.

Uus!!: Soome ja Suured soomlased · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Soome ja Taani · Näe rohkem »

Tai keel

right Tai keel (tai keeles ภาษาไทย phasa Thai 'tailaste keel') on Tai ametlik keel.

Uus!!: Soome ja Tai keel · Näe rohkem »

Taiga

Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.

Uus!!: Soome ja Taiga · Näe rohkem »

Talvesõda

Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.

Uus!!: Soome ja Talvesõda · Näe rohkem »

Tampere

Tampere tramm Tampere (rootsi Tammerfors) on linn Soomes Lääne-Soome läänis Pirkanmaa maakonnas.

Uus!!: Soome ja Tampere · Näe rohkem »

Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)

Tartu rahu (soome Tarton rauha, rootsi Fredsfördraget i Dorpat, vene Тартуский мирный договор) oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas sõjaseisukorra Nõukogude Venemaa ja Soome vahel.

Uus!!: Soome ja Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa) · Näe rohkem »

Tatari keel

Kakskeelne (vene ja tatari) silt Kaasani metroos. Tatari keel (tatari татар теле, татарча, tatar tele, tatarça; täpsemalt volga- ehk kaasanitatari keel) on turgi keelte kõptšaki-bulgari rühma kuuluv keel, mida kõneldakse Tatarstanis, Baškortostanis ja mitmel pool mujal Venemaa Föderatsioonis.Tatarstanis on tatari keel vene keele kõrval teiseks riigikeeleks.

Uus!!: Soome ja Tatari keel · Näe rohkem »

Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Uus!!: Soome ja Türgi keel · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Soome ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Teine Põhjasõda

Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.

Uus!!: Soome ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »

Telekommunikatsioon

Suurim paraboolantenn satelliitside jaoks. Raisting, Baieri, Saksamaa Teleprinteri mudel 33 ASR, millel oli perfolint ja perforaator. Kasutati arvutiterminalides Telekommunikatsioon (ka elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha.

Uus!!: Soome ja Telekommunikatsioon · Näe rohkem »

Tilsiti rahu

Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.

Uus!!: Soome ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »

Tundra

Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Uus!!: Soome ja Tundra · Näe rohkem »

Turu

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

Uus!!: Soome ja Turu · Näe rohkem »

Turumajandus

Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.

Uus!!: Soome ja Turumajandus · Näe rohkem »

Ukraina keel

Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Ukraina keel · Näe rohkem »

Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Uus!!: Soome ja Ungari keel · Näe rohkem »

Utsjoki vald

Utsjoki vald (põhjasaami keeles Ohcejoga gielda) on 3. järgu haldusüksus (vald) Soome Lapi maakonnas.

Uus!!: Soome ja Utsjoki vald · Näe rohkem »

Uusimaa maakond

Uusimaa maakond on 1.

Uus!!: Soome ja Uusimaa maakond · Näe rohkem »

Vaasa

Vaasa (soome Vaasa, rootsi Vasa) on linn Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas Merenkurkku kitsaimas osas, kus Soomet ja Rootsit eraldab vaid 80 km.

Uus!!: Soome ja Vaasa · Näe rohkem »

Vantaa

Vantaa Vantaa on linn Soomes Uusimaa maakonnas, Helsingist põhjas.

Uus!!: Soome ja Vantaa · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Soome ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1554–1557)

Vene-Rootsi sõda oli 1554–1557 Vene tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda.

Uus!!: Soome ja Vene-Rootsi sõda (1554–1557) · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Uus!!: Soome ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »

Venelased

Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Soome ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Soome ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Soome ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Soome ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vietnami keel

Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.

Uus!!: Soome ja Vietnami keel · Näe rohkem »

Viiburi

Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.

Uus!!: Soome ja Viiburi · Näe rohkem »

Viiburi kubermang

Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.

Uus!!: Soome ja Viiburi kubermang · Näe rohkem »

Vladimir Lenin

Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.

Uus!!: Soome ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »

Yle

Yle (täisnimi soome keeles Yleisradio Oy ja rootsi keeles Rundradion Ab) on Soome avalik-õiguslik ringhäälingukontsern, mis loodi 1926.

Uus!!: Soome ja Yle · Näe rohkem »

.fi

.fi on Soome Interneti tippdomeen.

Uus!!: Soome ja .fi · Näe rohkem »

1. jaanuar

1.

Uus!!: Soome ja 1. jaanuar · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Soome ja 1. juuli · Näe rohkem »

1155

1155.

Uus!!: Soome ja 1155 · Näe rohkem »

1191

1191.

Uus!!: Soome ja 1191 · Näe rohkem »

12. august

12.

Uus!!: Soome ja 12. august · Näe rohkem »

1202

1202.

Uus!!: Soome ja 1202 · Näe rohkem »

1209

1209.

Uus!!: Soome ja 1209 · Näe rohkem »

1249

1249.

Uus!!: Soome ja 1249 · Näe rohkem »

1250

1250.

Uus!!: Soome ja 1250 · Näe rohkem »

1275

1275.

Uus!!: Soome ja 1275 · Näe rohkem »

1293

1293.

Uus!!: Soome ja 1293 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Soome ja 13. sajand · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Soome ja 1581 · Näe rohkem »

1743

1743.

Uus!!: Soome ja 1743 · Näe rohkem »

18. jaanuar

18.

Uus!!: Soome ja 18. jaanuar · Näe rohkem »

1807

1807.

Uus!!: Soome ja 1807 · Näe rohkem »

1808

1808.

Uus!!: Soome ja 1808 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Soome ja 1809 · Näe rohkem »

1810

1810.

Uus!!: Soome ja 1810 · Näe rohkem »

1811

1811.

Uus!!: Soome ja 1811 · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: Soome ja 1916 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Soome ja 1917 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Soome ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Soome ja 1919 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Soome ja 1920 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Soome ja 1938 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Soome ja 1939 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Soome ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Soome ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Soome ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Soome ja 1945 · Näe rohkem »

1947

1947.

Uus!!: Soome ja 1947 · Näe rohkem »

1948

1948.

Uus!!: Soome ja 1948 · Näe rohkem »

1970. aastad

1970.

Uus!!: Soome ja 1970. aastad · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Soome ja 1991 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Soome ja 1995 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Soome ja 1999 · Näe rohkem »

2. juuli

2.

Uus!!: Soome ja 2. juuli · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Soome ja 20. sajand · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Soome ja 2002 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Soome ja 2003 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Soome ja 2005 · Näe rohkem »

2007. aasta Soome parlamendivalimised

2007.

Uus!!: Soome ja 2007. aasta Soome parlamendivalimised · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Soome ja 2010 · Näe rohkem »

2011. aasta Soome parlamendivalimised

2011.

Uus!!: Soome ja 2011. aasta Soome parlamendivalimised · Näe rohkem »

2012. aasta Soome presidendivalimised

2012.

Uus!!: Soome ja 2012. aasta Soome presidendivalimised · Näe rohkem »

2018

2018.

Uus!!: Soome ja 2018 · Näe rohkem »

2019. aasta Soome parlamendivalimised

2019.

Uus!!: Soome ja 2019. aasta Soome parlamendivalimised · Näe rohkem »

2023

2023.

Uus!!: Soome ja 2023 · Näe rohkem »

2023. aasta Soome parlamendivalimised

2023.

Uus!!: Soome ja 2023. aasta Soome parlamendivalimised · Näe rohkem »

24. detsember

24.

Uus!!: Soome ja 24. detsember · Näe rohkem »

29. märts

29.

Uus!!: Soome ja 29. märts · Näe rohkem »

6. detsember

6.

Uus!!: Soome ja 6. detsember · Näe rohkem »

9. jaanuar

9.

Uus!!: Soome ja 9. jaanuar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

FIN, Soome Vabariik, Suomen tasavalta.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »