Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

1559

Index 1559

1559.

222 suhted: Aach, Adam Ries, Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp), Aimla mõis, Aini departemang, Aleksander VII, Alessandro Allori, Aluliina ordulinnus, Amme jõgi, Antisemitism, Antonio Possevino, Arnaud du Tilh, Asverus von Brandt, Augsburgi riigipäevad, Ēdole piiskopilinnus, Āraiši ordulinnus, Balthasar Russow, Barnim IX, Bauska foogt, Bērzaune vasallilinnus, Bertrande de Rols, Bobr, Bouilloni vald (Belgia), Caterina de' Medici, Cesvaine piiskopilinnus, Charles IX, Charles VII, Christian II, Christian III, Christian III (täpsustus), Christina (Lotring), Christoph von Münchhausen, Christoph von Mecklenburg, Cosimo I, Daugavpils, Dünaburgi komtuur, Dithmarschen, Dubena vasallilinnus, Dzērbene piiskopilinnus, Eesti ajalugu, Eesti keskaeg, Eesti keskaegsed kivilinnused, Eesti kloostrid, Eesti valitsejad, Eesti varauusaeg, Elsebe van dem Leuenwolde, Erik XIV, Este dünastia, Etioopia riigipeade loend, Fabian von Tiesenhausen, ..., Ferrara hertsogkond, François II, Franz Otto, Frederik I, Frederik II, Friedrich II, Friedrich V (Pfalzi kuurvürst), Gaspard de Coligny, Genfi Ülikool, Georg von Syburg zu Wischlingen, Gerhard Huyn van Amstenrade, Gotthard Kettler, Gregorius XIII, Gvelfid ja gibelliinid, Hannibal Sehested, Hans Schlitte, Heinrich von Galen (Ruhja komtuur), Henri II (Prantsusmaa), Hermen thor Mölen, Hispaania ajalugu, Ilūkste, Inglismaa kuningriik, Innocentius IX, Itaalia sõda (1551–1559), Itaalia sõjad, Jakob Meck, Järva foogtkonna ametnike loend, Johann Albrecht I, Johann Calvin, Johannes Koler, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kalsnava vasallilinnus, Kataloonia presidentide loend, Kiduliai, Kleck, Kolga-Jaani kihelkond, Kolga-Jaani vald, Kražiai, Kreva, Krimulda piiskopilinnus, Krustpilsi piiskopilinnus, Kuldīga komtuurkonna ametnike loend, Kulna piiskopilinnus, Kuramaa hertsog, Kuramaa piiskopkond, Kuressaare piiskopilinnus, Laiuse ordulinnus, Lammiku, Lars Ivarsson Fleming, Lelle mõis, Leonard Digges, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Lucavsala, Lucavsala mõis, Luke mõis (Läti), Lutsi ordulinnus, Martin Guerre, Mary Tudor (Prantsusmaa kuninganna), Mālpilsi ordulinnus, Märjamaa Maarja kogudus, Münsterbergi hertsogkond, Mihhail Beznin, Moritz Stensson Leijonhufvud, Narva ajalugu, Narva Hermanni linnus, Narva piiramine (1558), Nītaure ordulinnus, Nõva mõis, Niccolò Machiavelli, Nicholas Bacon, Norra kuningate loend, Nurhaci, Paavstide loend, Padise klooster, Padise mõis, Paulus IV, Pauluse kiri koloslastele, Pauluse kiri roomlastele, Peñón de Alhucemas, Philipp I (Pommer-Wolgast), Pierre Guerre, Piltene, Piltene piiskopilinnus, Pius IV, Pius V, Pjotr Šuiski, Podolsk, Pontus De la Gardie, Prantsusmaa marssal, Prantsusmaa monarhide loend, Prantsusmaa riigipeade loend, Rakvere foogt, Rakvere foogtkond, Rakvere ordulinnus, Rakvere Püha Mihkli klooster, Rannu vasallilinnus, Rauna piiskopilinnus, Rēzekne foogt, Rēzekne foogtkond, Rēzekne ordulinnus, Riia peapiiskopkond, Rootsi kuningas, Rootsi riigipeade loend, Ropaži ordulinnus, Ruhja komtuur, Ruhja komtuurkond, Ruhja ordulinnus, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa ajalugu, Saaremaa asehaldur, Saja-aastane sõda, Saksamaa ajalugu, San Marino kaptenregendid 1501–1700, Sardiinia kuningriik, Sündinud 10. septembril, Sõdade loend, Sēlpilsi foogt, Sēlpilsi foogtilinnus, Sigulda ordulinnus, Skrunda ordulinnus, Skujene ordulinnus, Smiltene piiskopilinnus, Sofia Gyllenhielm, Sofonisba Anguissola, Stanislaus Hosius, Surnud 10. juulil, Surnud 18. augustil, Taani ajalugu, Taani koloniaalimpeerium, Taani Monarhia, Taani valdused Eestis, Taani-Norra, Tallinna Jaani seegi kirik, Tallinna rae liikmete loend, Tallinna sadam, Tábor, Tirza vasallilinnus, Tiziani teoste loend, Transilvaania valitsejate loend, Trento kirikukogu, Trikāta ordulinnus, Troitse-Sergi suurklooster, Tulemaa saared, Urbanus VII, Vaabina, Valitseja (Il Principe), Valois'd, Valtaiķi ordulinnus/piiskopilinnus, Vana-Liivimaa, Vana-Pebalgi piiskopilinnus, Vana-Väina ordulinnus, Vastemõisa mõis, Vene-Liivi sõda, Viļaka piiskopilinnus, Viljandi komtuur, Viljandi komtuurkond, Werner Schall von Bell, Wilhelm Schilling, Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter Quad, Wolter von Plettenberg (ordunõunik), Zasa mõis, Zaube ordulinnus, 13. jaanuar, 15. jaanuar, 16. sajand, 16. sajand Eestis, 25. juuli, 6. jaanuar. Laienda indeks (172 rohkem) »

Aach

Aach ehk Aach im Hegau on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Badenis Hegaus Konstanzi kreisis Stockachi lähedal.

Uus!!: 1559 ja Aach · Näe rohkem »

Adam Ries

Adam Ries 57-aastaselt. See on ainus tema kaasaegne kujutis Adam Ries (arvatavasti 27. märts 1492 Staffelstein, Ülem-Frangimaa – 30. märts 1559, arvatavasti Annaberg (praegu Annaberg-Buchholz), Maagimäestik) oli saksa arvutusmeister.

Uus!!: 1559 ja Adam Ries · Näe rohkem »

Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)

Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.

Uus!!: 1559 ja Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp) · Näe rohkem »

Aimla mõis

Aimla mõis oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: 1559 ja Aimla mõis · Näe rohkem »

Aini departemang

Bourg-en-Bresse'i prefektuurihoone Aini departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Ida-Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas Aini jõe ääres.

Uus!!: 1559 ja Aini departemang · Näe rohkem »

Aleksander VII

Aleksander VII, ladinapäraselt Alexander VII (Fabio Chigi, 13. veebruar 1599 – 22. mai 1667) oli paavst aastatel 1655–1667.

Uus!!: 1559 ja Aleksander VII · Näe rohkem »

Alessandro Allori

Alessandro Allori. "Venus ja Cupido" (umbes 1586, ''Musée Fabre'', Montpellier) Alessandro di Cristofano di Lorenzo del Bronzino Allori (31. mai 1535 Firenze – 22. september 1607 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik, hilise Firenze koolkonna maneristliku suuna esindaja.

Uus!!: 1559 ja Alessandro Allori · Näe rohkem »

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: 1559 ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Amme jõgi

Amme jõgi on jõgi Eestis, millest valdav osa asub Vooremaal ning lühike suudme-eelne osa Kagu-Eesti lavamaal.

Uus!!: 1559 ja Amme jõgi · Näe rohkem »

Antisemitism

Antisemitism on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale.

Uus!!: 1559 ja Antisemitism · Näe rohkem »

Antonio Possevino

:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.

Uus!!: 1559 ja Antonio Possevino · Näe rohkem »

Arnaud du Tilh

Arnaud du Tilh, hüüdnimega Pansette (surnud 1560), oli prantsuse talupoeg, tuntud Prantsusmaa ajaloo ühes kuulsamas petuloos Martin Guerre'i osava teesklemise tõttu.

Uus!!: 1559 ja Arnaud du Tilh · Näe rohkem »

Asverus von Brandt

Asverus von Brandt (ka Ahasverus või Ahasver von Brandt; tõenäoliselt 16. sajandi algus – enne 1563) oli Preisimaa diplomaat, hertsog Albrecht von Hohenzollerni lähikondlane.

Uus!!: 1559 ja Asverus von Brandt · Näe rohkem »

Augsburgi riigipäevad

Augsburgi riigipäevad olid Augsburgi linnas toimunud Saksa-Rooma riigipäevad.

Uus!!: 1559 ja Augsburgi riigipäevad · Näe rohkem »

Ēdole piiskopilinnus

Ēdole piiskopilinnus (eesti Edoli, saksa Edwahlen) oli Kuramaa piiskopkonna kivilinnus Lätis, Kuramaa (Kurzeme) kultuuriajaloolises piirkonnas, Kuldīga piirkonnas (Kuldīgas novads), Edoli vallas (Ēdoles pagasts) Ēdoles, Vanka jõe vasakpoolsel ehk lõunakaldal.

Uus!!: 1559 ja Ēdole piiskopilinnus · Näe rohkem »

Āraiši ordulinnus

Āraiši ordulinnus (eesti Arraske, saksa Arrasch) oli Liivimaa ordu võndlaste asualadel paiknenud majanduslinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 7 km kaugusel Võnnust (Cesis) ja 80 km Riiast, tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Drabeši vallas (Drabešu pagasts), Āraiši asulas, Arraske järve (Āraišu ezers) läänepoolsel küljel asuval poolsaarel.

Uus!!: 1559 ja Āraiši ordulinnus · Näe rohkem »

Balthasar Russow

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Uus!!: 1559 ja Balthasar Russow · Näe rohkem »

Barnim IX

Barnim IX von Pommern-Stettin Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.

Uus!!: 1559 ja Barnim IX · Näe rohkem »

Bauska foogt

Bauska foogt (saksa keeles Vogt von Bauske) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Bauska foogtkonda.

Uus!!: 1559 ja Bauska foogt · Näe rohkem »

Bērzaune vasallilinnus

Linnuse territooriumil olev tornivare, ilmselt ümara suurtükitorni oma. U. 2010. aastal Berzaune vasallilinnus (eesti Bersoni, saksa Bersohn, vene Berzon) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Sesviina (Cesvaine) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Bērzaune vallas (Bērzaunes pagasts), Bērzaune asulas, Bērzaune jõe ülemjooksu vasakkaldal, Bērzaune luteri kirikust 350 m lõunas.

Uus!!: 1559 ja Bērzaune vasallilinnus · Näe rohkem »

Bertrande de Rols

Bertrande de Rols ehk Bertrande Guerre (umbes 1527 Artigat – pärast 1560 Artigat) oli prantsuse talunaine, 16. sajandi ühe kuulsama petuloo ohvri Martin Guerre'i abikaasa.

Uus!!: 1559 ja Bertrande de Rols · Näe rohkem »

Bobr

Bobr on alev Valgevenes Minski oblastis Krupki rajoonis, Bobri külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: 1559 ja Bobr · Näe rohkem »

Bouilloni vald (Belgia)

Bouilloni kindlus Bouilloni linn ja kindlusloss (10.–16. sajand) Bouillon on vald Belgias Valloonias Luxembourgi provintsis.

Uus!!: 1559 ja Bouilloni vald (Belgia) · Näe rohkem »

Caterina de' Medici

Catarina de' Medici Caterina de' Medici (sünninimega Caterina Maria Romola di Lorenzo de' Medici; eestipäraselt ka Katariina di Medici; prantsuspäraselt Catherina de Médicis; 13. aprill 1519 – 5. jaanuar 1589) oli Prantsusmaa kuninga Henri II abikaasa ning kolme kuninga (François II, Charles IX, Henri III) ema.

Uus!!: 1559 ja Caterina de' Medici · Näe rohkem »

Cesvaine piiskopilinnus

jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzemes Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.

Uus!!: 1559 ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »

Charles IX

Charles IX (27. juuni 1550 – 30. mai 1574) oli Prantsusmaa kuningas 1560–1574, Henri II ja Katariina di Medici poeg, François II ja Henri III vend.

Uus!!: 1559 ja Charles IX · Näe rohkem »

Charles VII

Charles VII Jean Fouquet' maalil (1445–1450) Charles VII (22. veebruar 1403 – 22. august 1461) oli Prantsusmaa kuningas aastast 1429 kuni surmani, tegelik valitseja (dofäänina) ka 1422–1429.

Uus!!: 1559 ja Charles VII · Näe rohkem »

Christian II

Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.

Uus!!: 1559 ja Christian II · Näe rohkem »

Christian III

See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.

Uus!!: 1559 ja Christian III · Näe rohkem »

Christian III (täpsustus)

Christian III nime all on tuntud mitu valitsejat.

Uus!!: 1559 ja Christian III (täpsustus) · Näe rohkem »

Christina (Lotring)

Christina Christina (november 1521 Nyborg – 10. detsember 1590 Nancy) oli Taani printsess ning Milano ja Lorraine'i hertsoginna.

Uus!!: 1559 ja Christina (Lotring) · Näe rohkem »

Christoph von Münchhausen

Christoph von Münchhausen (ka Mönnikhusen) oli Läänemaa stiftifoogt aastatel 1557–1561, arvatava vaheajaga 1558–1559.

Uus!!: 1559 ja Christoph von Münchhausen · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: 1559 ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Cosimo I

Cosimo I ehk Cosimo di Giovanni de' Medici (ka Cosimo I Suur; 12. juuni 1519 – 21. aprill 1574) oli teine Firenze hertsog aastatel 1537–1569 ja esimene Toscana suurhertsog 1569–1574.

Uus!!: 1559 ja Cosimo I · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Uus!!: 1559 ja Daugavpils · Näe rohkem »

Dünaburgi komtuur

Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.

Uus!!: 1559 ja Dünaburgi komtuur · Näe rohkem »

Dithmarschen

thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: 1559 ja Dithmarschen · Näe rohkem »

Dubena vasallilinnus

Dubena vasallilinnus oli väikelinnus Kagu-Lätis.

Uus!!: 1559 ja Dubena vasallilinnus · Näe rohkem »

Dzērbene piiskopilinnus

Dzērbene piiskopilinnus (eesti keeles varem ka Serbeni, saksa Serben) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke- ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.

Uus!!: 1559 ja Dzērbene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: 1559 ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: 1559 ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti keskaegsed kivilinnused

See artikkel räägib kivilinnuste ajaloost Eesti aladel.

Uus!!: 1559 ja Eesti keskaegsed kivilinnused · Näe rohkem »

Eesti kloostrid

Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitiinide ja augustiinide kloostrid.

Uus!!: 1559 ja Eesti kloostrid · Näe rohkem »

Eesti valitsejad

See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.

Uus!!: 1559 ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »

Eesti varauusaeg

dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Uus!!: 1559 ja Eesti varauusaeg · Näe rohkem »

Elsebe van dem Leuenwolde

Elsebe van dem Leuenwolde oli Tartu naistsistertslaste teine nimeliselt teadaolev ja viimane abtiss (Ebdyssche des Jungfferenn Klosters tho Sunthe Katrynenn bynnen Darpthe) 1557.

Uus!!: 1559 ja Elsebe van dem Leuenwolde · Näe rohkem »

Erik XIV

Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Uus!!: 1559 ja Erik XIV · Näe rohkem »

Este dünastia

Este dünastia on Itaalia aadlisuguvõsa, kes valitses Ferrara (1240–1597) ning Modena ja Reggio hertsogkonnas (1288–1796).

Uus!!: 1559 ja Este dünastia · Näe rohkem »

Etioopia riigipeade loend

Etioopia riigipeade loend esitab nimestiku Etioopia keisritest, sõjaväelistest valitsejatest ja presidentidest alates Saalomoni dünastia tõusmisest Etioopia troonile 1270.

Uus!!: 1559 ja Etioopia riigipeade loend · Näe rohkem »

Fabian von Tiesenhausen

Fabian von Tiesenhausen vanem (surnud 1559) oli Kavilda vasallilinnusest pärit Vana-Liivimaa aadlik, Riia peapiiskopi vasall ja eesistuja maapäevadel.

Uus!!: 1559 ja Fabian von Tiesenhausen · Näe rohkem »

Ferrara hertsogkond

Ferrara hertsogkond (itaalia keeles Ducato di Ferrara) oli Põhja-Itaalias asunud suveräänne riik.

Uus!!: 1559 ja Ferrara hertsogkond · Näe rohkem »

François II

François II (19. jaanuar 1544 – 5. detsember 1560) oli Prantsusmaa kuningas alates 1559 kuni surmani ja ühtlasi Šotimaa kuninganna abikaasa alates 1558 kuni surmani.

Uus!!: 1559 ja François II · Näe rohkem »

Franz Otto

Franz Otto (1530–1559) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst ning valitses aastast 1555 kuni oma surmani.

Uus!!: 1559 ja Franz Otto · Näe rohkem »

Frederik I

Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.

Uus!!: 1559 ja Frederik I · Näe rohkem »

Frederik II

Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.

Uus!!: 1559 ja Frederik II · Näe rohkem »

Friedrich II

Friedrich II-nimelisi valitsejaid on olnud mitu.

Uus!!: 1559 ja Friedrich II · Näe rohkem »

Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)

Friedrich V (26. august 1596 – 29. november 1632 Mainz) oli Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst 1610–1623 ja Böömimaa kuningas Friedrich I nime all 1619–1620.

Uus!!: 1559 ja Friedrich V (Pfalzi kuurvürst) · Näe rohkem »

Gaspard de Coligny

Gaspard de Coligny (16. veebruar 1519 – 24. august 1572) oli Prantsusmaa admiral 1552.

Uus!!: 1559 ja Gaspard de Coligny · Näe rohkem »

Genfi Ülikool

Vanim õppehoone, Uni Bastions Genfi Ülikool on ülikool Šveitsis Genfis.

Uus!!: 1559 ja Genfi Ülikool · Näe rohkem »

Georg von Syburg zu Wischlingen

Georg von Syburg zu Wischlingen (ka Sieburg zu Wisslingen, Sieberg zu Wyschlingen, Siberch jne) oli Liivimaa ordu liige, Dünaburgi komtuur Vene-Liivimaa sõja alguses (1558–1559) ning Liivi ordu mitmekordne saadik Saksa-Rooma riigis aastatel 1554–1561.

Uus!!: 1559 ja Georg von Syburg zu Wischlingen · Näe rohkem »

Gerhard Huyn van Amstenrade

Gerhard Huyn van Amstenrade (ka Gert Huyn von Amstenrad; Gerdt (Gerd, Gert) Huyn (Huin, Hüin, Huen, Hune, Hüne) van (von) Anstenraedt (Anstenraidt, Anstenradt, Anstenrade, Amstenraedt, Amstenraide); surnud enne 1564 Tallinnas) oli Liivi ordu liige ja viimane Rakvere foogt.

Uus!!: 1559 ja Gerhard Huyn van Amstenrade · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: 1559 ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gregorius XIII

Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.

Uus!!: 1559 ja Gregorius XIII · Näe rohkem »

Gvelfid ja gibelliinid

Gvelfid ja gibelliinid (itaalia keeles guelfi e ghibellini) olid omavahel vaenujalal olevad poliitilised rühmitused Itaalia kesk- ja põhjaosas.

Uus!!: 1559 ja Gvelfid ja gibelliinid · Näe rohkem »

Hannibal Sehested

Hannibal Sehested. Karel van Manderi maal Krahv Hannibal Sehested (1609 Kuressaare linnus – 23. september 1666 Pariis) oli Taani riigitegelane.

Uus!!: 1559 ja Hannibal Sehested · Näe rohkem »

Hans Schlitte

Hans Schlitte (surnud umbes 1557 arvatavasti Itaalias) oli Goslarist pärinev kaupmees, kes 1540. aastate lõpus ja 1550. aastatel tegutses Saksamaal Vene tsaari Ivan IV agendina, püüdes talle värvata lääne eksperte sõjanduse, arhitektuuri ja kunstide alal.

Uus!!: 1559 ja Hans Schlitte · Näe rohkem »

Heinrich von Galen (Ruhja komtuur)

Heinrich von Galen (surnud 1560) oli Liivi ordu käsknik, ainus Ruhja komtuur aastatel 1559–1560.

Uus!!: 1559 ja Heinrich von Galen (Ruhja komtuur) · Näe rohkem »

Henri II (Prantsusmaa)

Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.

Uus!!: 1559 ja Henri II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Hermen thor Mölen

Hermen thor Mölen (ka Hermen Thor Möhlen või Hermann zur Mühlen; umbes 1505 – 18. juuli 1559) oli Narva kaupmees ja bürgermeister.

Uus!!: 1559 ja Hermen thor Mölen · Näe rohkem »

Hispaania ajalugu

Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.

Uus!!: 1559 ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »

Ilūkste

Linn enne 1915. aastat Ilūkste (saksa keeles Illoxen, Illuxt, varem eesti keeles Illuksti) on linn Lätis Augšdaugava piirkonnas.

Uus!!: 1559 ja Ilūkste · Näe rohkem »

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Uus!!: 1559 ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »

Innocentius IX

Innocentius IX (Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce või Giovanni Antonio Facchinetti, 20. juuli või 22. juuli 1519 – 30. detsember 1591) oli paavst 1591.

Uus!!: 1559 ja Innocentius IX · Näe rohkem »

Itaalia sõda (1551–1559)

Itaalia sõda (1551–1559, ka Habsburgide–Valois'de sõda) oli XVI sajandi Itaalia sõdadest viimane.

Uus!!: 1559 ja Itaalia sõda (1551–1559) · Näe rohkem »

Itaalia sõjad

Itaalia sõjad, mida tuntakse ka nimetuste suured Itaalia sõjad, Itaalia suured sõjad, Itaalia XVI sajandi sõjad, Habsburgi-Valois' sõjad all, oli sõjaliste konfliktide sari aastatel 1494–1559, milles osales enamik Itaalia linnriike, paavstiriik, enamik Lääne-Euroopa suurriike (Prantsusmaa kuningriik, Hispaania kuningriik, Püha Rooma riik ja Šotimaa kuningriik ning ka Otomani impeerium).

Uus!!: 1559 ja Itaalia sõjad · Näe rohkem »

Jakob Meck

Jakob Meck (ka Jacobus, Jakobus Meck) (surnud 1575) oli Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik.

Uus!!: 1559 ja Jakob Meck · Näe rohkem »

Järva foogtkonna ametnike loend

Järva foogtkonna ametnike loend loetleb foogtkonnas ametis olnud Liivi ordu ametnikke, välja arvatud Järva foogtid.

Uus!!: 1559 ja Järva foogtkonna ametnike loend · Näe rohkem »

Johann Albrecht I

Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.

Uus!!: 1559 ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Johann Calvin

pisi Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 – 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks.

Uus!!: 1559 ja Johann Calvin · Näe rohkem »

Johannes Koler

Johannes Koler (ka Köler, Colerius, Coler) oli Vana-Liivimaa ametnik ja vaimulik, viimane Riia toomkapiitli sekretär.

Uus!!: 1559 ja Johannes Koler · Näe rohkem »

Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Uus!!: 1559 ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »

Kalsnava vasallilinnus

Kalsnava vasallilinnus (eesti Kaltsenau, saksa Kalzenau, Calzenau) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli Berzaune abilinnus ja läänistatud Tiesenhausenite perekonnale.

Uus!!: 1559 ja Kalsnava vasallilinnus · Näe rohkem »

Kataloonia presidentide loend

# Berenguer de Cruïlles, Girona piiskop 1359–1362.

Uus!!: 1559 ja Kataloonia presidentide loend · Näe rohkem »

Kiduliai

Kiduliai (saksa keeles Kydullen, poola keeles Kidule) on küla Leedus Šakiai rajoonis, Kiduliai valla halduskeskus.

Uus!!: 1559 ja Kiduliai · Näe rohkem »

Kleck

Kleck Kleck (transkribeerituna Kletsk, poola keeles Kleck, leedu keeles Kleckas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Klecki rajooni halduskeskus.

Uus!!: 1559 ja Kleck · Näe rohkem »

Kolga-Jaani kihelkond

Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Kolga-Jaani kihelkond (lühend KJn; saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal ning Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: 1559 ja Kolga-Jaani kihelkond · Näe rohkem »

Kolga-Jaani vald

Kolga-Jaani vald oli vald Viljandi maakonnas.

Uus!!: 1559 ja Kolga-Jaani vald · Näe rohkem »

Kražiai

Kražiai Kražiai on alev (endine linn) Leedus Kelmė rajoonis, Kražiai valla halduskeskus.

Uus!!: 1559 ja Kražiai · Näe rohkem »

Kreva

Kreva (valgevene keeles Крэва) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis, Kreva külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: 1559 ja Kreva · Näe rohkem »

Krimulda piiskopilinnus

Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.

Uus!!: 1559 ja Krimulda piiskopilinnus · Näe rohkem »

Krustpilsi piiskopilinnus

Vaade linnusekompleksile edelast, 1994, pärast vene sõjaväe lahkumist Krustpilsi piiskopilinnus ("Ristilinnus", "Ristilinn", saksa Kreutzburg, Kreuzburg, vene Крыжборг, Крумбарк, leedu Krustpilis) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolise piirkonna läänetipus, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Jekabpilsi linnas, Väina jõe kirdepoolsel e. paremkaldal, Donaviņa (Dzirnupite) jõe suudmekoha lähedal Väinasse.

Uus!!: 1559 ja Krustpilsi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kuldīga komtuurkonna ametnike loend

Kuldīga komtuurkonna ametnike loend loetleb teadaolevad komtuurkonna ametikohad ja tähestiku järjekorras ka nende täitjad, välja arvatud komtuurid.

Uus!!: 1559 ja Kuldīga komtuurkonna ametnike loend · Näe rohkem »

Kulna piiskopilinnus

Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal Kulna linna vapp Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, Võru murdes Luigaliina, läti keeles Gulbene, saksa keeles Schwaneburg ja Schwanenburg, poola keeles Łabędziewo) asus Ida-Lätis Ida-Vidzemes Kulna piirkonnas Kulna linnas Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 kilomeetri kaugusel praegusest linnakeskusest.

Uus!!: 1559 ja Kulna piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: 1559 ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: 1559 ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare linnus 2019. aasta talvelFoto: Stefan Hiienurm Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.

Uus!!: 1559 ja Kuressaare piiskopilinnus · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: 1559 ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Lammiku

Lammiku on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.

Uus!!: 1559 ja Lammiku · Näe rohkem »

Lars Ivarsson Fleming

Lars Ivarsson Fleming (surnud 27. veebruaril 1562 Tallinnas) oli Rootsi riigitegelane ja väejuht, Nynäsi vabahärra.

Uus!!: 1559 ja Lars Ivarsson Fleming · Näe rohkem »

Lelle mõis

Lelle mõis (saksa keeles Lelle) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: 1559 ja Lelle mõis · Näe rohkem »

Leonard Digges

Leonard Digges (eluaastad ligikaudu 1515–1559) oli inglise matemaatik ja maamõõtja, tuntud arhitekt ja kindlustusmeister.

Uus!!: 1559 ja Leonard Digges · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: 1559 ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: 1559 ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Lucavsala

Lucavsala asukoht Riia kaardil Lucavsala (läti 'Lutsusaar') on üks mitmest saarest Daugava jões Riia kesklinnas Lätis.

Uus!!: 1559 ja Lucavsala · Näe rohkem »

Lucavsala mõis

vene sõdurite mälestusmärk Lucavsala mõis (Lucavsalas muižiņa, ka Lucavas muiža, saksa keeles Lutzaushof) oli poolmõis Lätis Riia linnas Salase asumis.

Uus!!: 1559 ja Lucavsala mõis · Näe rohkem »

Luke mõis (Läti)

Luke mõis ehk Lugaži mõis (saksa keeles Schloß Luhde, läti keeles Lugažu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.

Uus!!: 1559 ja Luke mõis (Läti) · Näe rohkem »

Lutsi ordulinnus

Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.

Uus!!: 1559 ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »

Martin Guerre

Martin Guerre (esialgu Daguerre; umbes 1525 Hendaye – umbes 1595 Artigat) oli baski päritolu prantsuse talupoeg, kes on tuntud ühe maailma kuulsama äravahetamispettuse tõttu.

Uus!!: 1559 ja Martin Guerre · Näe rohkem »

Mary Tudor (Prantsusmaa kuninganna)

Mary Tudor Mary Tudor, Prantsusmaa kuninganna, Suffolki hertsoginna (18. märts 1496 – 25. juuni 1533) oli Henry VII ja Yorki Elizabethi tütar ning Henry VIII noorem õde.

Uus!!: 1559 ja Mary Tudor (Prantsusmaa kuninganna) · Näe rohkem »

Mālpilsi ordulinnus

Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu majanduslinnus liivlaste aladel.

Uus!!: 1559 ja Mālpilsi ordulinnus · Näe rohkem »

Märjamaa Maarja kogudus

EELK Märjamaa Maarja kogudus on luterlik kogudus Märjamaal.

Uus!!: 1559 ja Märjamaa Maarja kogudus · Näe rohkem »

Münsterbergi hertsogkond

Sileesia hertsogkonnad. Münsterbergi hertsogkond on tähistatud purpurselt Hertsogkonna vapp Hertsogkonna kaart Münsterberg XVIII sajandil Münsterbergi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond Sileesias.

Uus!!: 1559 ja Münsterbergi hertsogkond · Näe rohkem »

Mihhail Beznin

Mihhail Andrejevitš Beznin-Naštšokin oli Vene riigiteenistuja ja opritšnik 16. sajandil, kes pärines Naštšokinite aadlisuguvõsast.

Uus!!: 1559 ja Mihhail Beznin · Näe rohkem »

Moritz Stensson Leijonhufvud

Moritz Stensson Leijonhufvud Moritz Stensson Leijonhufvud (10. september 1559 – 23. november 1607 Käggleholm) oli Rootsi riigitegelane, Raseborgi krahv.

Uus!!: 1559 ja Moritz Stensson Leijonhufvud · Näe rohkem »

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Uus!!: 1559 ja Narva ajalugu · Näe rohkem »

Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.

Uus!!: 1559 ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »

Narva piiramine (1558)

Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558.

Uus!!: 1559 ja Narva piiramine (1558) · Näe rohkem »

Nītaure ordulinnus

Nītaure ordulinnuse säilinud müürilõik 2014. aastal Nitaure ordulinnus (saksa Nitau, Nietau) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 67 km kaugusel Riiast (23 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonna (Amatas novads) Nītaure valla (Nītaures pagasts) Nītaure asulas, umbes 300 meetrit keskusest kirdes, Mergupe jõe lõunakalda äärsel künkal, kus asub praegu ka kohalik kihelkonnakirik.

Uus!!: 1559 ja Nītaure ordulinnus · Näe rohkem »

Nõva mõis

Nõva mõis (saksa keeles Newe) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: 1559 ja Nõva mõis · Näe rohkem »

Niccolò Machiavelli

Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (ingl k political science) rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja.

Uus!!: 1559 ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Nicholas Bacon

Nicholas Bacon (1509 – 20. veebruar 1579) oli Inglise poliitik Elizabeth I ajal.

Uus!!: 1559 ja Nicholas Bacon · Näe rohkem »

Norra kuningate loend

Norra kuningate loendis on loetletud Norra valitsejad alates 862.

Uus!!: 1559 ja Norra kuningate loend · Näe rohkem »

Nurhaci

Nurhaci Nurhaci (mandžu 18px; hiina 努爾哈赤; lihtsustatud kirjas 努尔哈赤; pinyinis Nǔ'ěrhāchì 21. veebruar 1559 – 30. september 1626) oli mandžu väepealik, kes ühendas tšurtšeni hõimud üheks rahvaks, mis 1644.

Uus!!: 1559 ja Nurhaci · Näe rohkem »

Paavstide loend

Paavstide nimekiri Püha Peetruse katedraalis Vatikanis Paavstide loend loetleb paavstid kronoloogilises järjekorras varasematest hilisemateni.

Uus!!: 1559 ja Paavstide loend · Näe rohkem »

Padise klooster

Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.

Uus!!: 1559 ja Padise klooster · Näe rohkem »

Padise mõis

Kunagise Padise mõisa härrastemaja Padise mõis (saksa keeles Padis; ka Kloostri mõis) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: 1559 ja Padise mõis · Näe rohkem »

Paulus IV

Paulus IV (Gian Pietro Carafa, ka Giampietro Carafa või Giovanni Pietro Caraffa; 28. juuni 1476 – 18. august 1559) oli paavst aastatel 1555–1559.

Uus!!: 1559 ja Paulus IV · Näe rohkem »

Pauluse kiri koloslastele

Pauluse kiri koloslastele on üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis (lühend Kl).

Uus!!: 1559 ja Pauluse kiri koloslastele · Näe rohkem »

Pauluse kiri roomlastele

Pauluse kiri roomlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Rm).

Uus!!: 1559 ja Pauluse kiri roomlastele · Näe rohkem »

Peñón de Alhucemas

Peñón de Alhucemas, vaade Maroko rannikult Peñón de Alhucemas (ehk Lavendli kalju) on üks Hispaania suveräänsetest territooriumitest (plazas de soberanía) Maroko ranniku lähedal Põhja-Aafrikas Alboráni meres.

Uus!!: 1559 ja Peñón de Alhucemas · Näe rohkem »

Philipp I (Pommer-Wolgast)

Philipp I, Pommer-Wolgasti hertsog Philipp I (14. juuli 1515 Szczecin – 14. veebruar 1560 Wolgast) oli Pommer-Wolgasti hertsog alates 1531 kuni surmani.

Uus!!: 1559 ja Philipp I (Pommer-Wolgast) · Näe rohkem »

Pierre Guerre

Pierre Guerre (esialgu Daguerre) oli baski talupoeg, 16. sajandi Prantsusmaa kuulsaima petuloo ohvri Martin Guerre'i onu.

Uus!!: 1559 ja Pierre Guerre · Näe rohkem »

Piltene

Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.

Uus!!: 1559 ja Piltene · Näe rohkem »

Piltene piiskopilinnus

Piltene linna vapp, millel on kujutatud linnust ja piiskopi ametisauasid Piltene piiskopilinnus (eesti Pilteni, saksa Pilten, poola Piltyń) oli Lätis Kuramaal asunud Kuramaa piiskopkonna pealinnus, mis nüüdisajal jääb Ventspilsi piirkonda (Ventspils novads) Piltene linnas Venta jõe paremal kaldal vana jõelooke ja Piltene luteri kiriku vahel.

Uus!!: 1559 ja Piltene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Pius IV

Pius IV (Giovanni Angelo de' Medici, 31. märts 1499 – 9. detsember 1565) oli paavst 1559–1565.

Uus!!: 1559 ja Pius IV · Näe rohkem »

Pius V

Pius V (Antonio Ghislieri, mungana Michele Ghislieri; 17. jaanuar 1504 – 1. mai 1572) oli paavst 1566–1572.

Uus!!: 1559 ja Pius V · Näe rohkem »

Pjotr Šuiski

Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

Uus!!: 1559 ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »

Podolsk

Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.

Uus!!: 1559 ja Podolsk · Näe rohkem »

Pontus De la Gardie

Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Uus!!: 1559 ja Pontus De la Gardie · Näe rohkem »

Prantsusmaa marssal

Prantsusmaa marssalikepp Prantsusmaa marssal (prantsuse Maréchal de France) on kõrgeim sõjaväeline auaste Prantsusmaal (varem sõjaväeline aunimetus), mida antakse kindralitele silmapaistvate saavutuste eest.

Uus!!: 1559 ja Prantsusmaa marssal · Näe rohkem »

Prantsusmaa monarhide loend

Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.

Uus!!: 1559 ja Prantsusmaa monarhide loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa riigipeade loend

Prantsusmaa riigipeade loend loetleb Prantsusmaa riigipead alates Lääne-Frangi riigi moodustamisest 843.

Uus!!: 1559 ja Prantsusmaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Rakvere foogt

Rakvere foogt (saksa keeles Vogt von Wesenberg(h)) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Rakvere foogtkonda.

Uus!!: 1559 ja Rakvere foogt · Näe rohkem »

Rakvere foogtkond

Rakvere foogtkond Rakvere foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: 1559 ja Rakvere foogtkond · Näe rohkem »

Rakvere ordulinnus

Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.

Uus!!: 1559 ja Rakvere ordulinnus · Näe rohkem »

Rakvere Püha Mihkli klooster

Rakvere Püha Mihkli klooster oli frantsisklaste klooster keskaegses Rakveres.

Uus!!: 1559 ja Rakvere Püha Mihkli klooster · Näe rohkem »

Rannu vasallilinnus

Rannu vasallilinnus (saksa keeles Randen) oli Tartu piiskopkonnas asunud vasallilinnus, mis tänapäeval on hävinud.

Uus!!: 1559 ja Rannu vasallilinnus · Näe rohkem »

Rauna piiskopilinnus

Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.

Uus!!: 1559 ja Rauna piiskopilinnus · Näe rohkem »

Rēzekne foogt

Rēzekne foogt (saksa keeles Vogt von Rositten) oli Liivi ordu käsknik, Rēzekne foogtkonna valitseja.

Uus!!: 1559 ja Rēzekne foogt · Näe rohkem »

Rēzekne foogtkond

Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: 1559 ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »

Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.

Uus!!: 1559 ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: 1559 ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: 1559 ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi riigipeade loend

Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.

Uus!!: 1559 ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »

Ropaži ordulinnus

Ropaži ordulinnus (liivi keeles Roudōpois, saksa Rodenpois) oli Liivi ordu Väina liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 30 km kaugusel Riiast, Ropaži piirkonnas (Ropažu novads), Ropaži asulas, Lielā Jugla (Suure-Jugla, Die Grosse Jägel) jõe põhjapoolsel eehk paremkaldal, 40 meetrit jõest ja linnuseplatoo asetseb u 38–40 meetrit üle merepinna.

Uus!!: 1559 ja Ropaži ordulinnus · Näe rohkem »

Ruhja komtuur

Ruhja komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Ruhja komtuurkonda.

Uus!!: 1559 ja Ruhja komtuur · Näe rohkem »

Ruhja komtuurkond

Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.

Uus!!: 1559 ja Ruhja komtuurkond · Näe rohkem »

Ruhja ordulinnus

Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.

Uus!!: 1559 ja Ruhja ordulinnus · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: 1559 ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: 1559 ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Uus!!: 1559 ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »

Saaremaa asehaldur

Saaremaa asehaldur (taani keeles Statholder på Øsel, saksa keeles Statthalter auf Oesel, ka Statthalter von Oesel) oli Taani kuninga asevalitseja Saaremaal aastatel 1560−1645.

Uus!!: 1559 ja Saaremaa asehaldur · Näe rohkem »

Saja-aastane sõda

Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.

Uus!!: 1559 ja Saja-aastane sõda · Näe rohkem »

Saksamaa ajalugu

Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.

Uus!!: 1559 ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »

San Marino kaptenregendid 1501–1700

San Marino kaptenregendid 1501–1700 Selles loendis on toodud San Marino kaptenregendid (Capitani reggenti) 1. aprillist 1501 kuni 1.

Uus!!: 1559 ja San Marino kaptenregendid 1501–1700 · Näe rohkem »

Sardiinia kuningriik

Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).

Uus!!: 1559 ja Sardiinia kuningriik · Näe rohkem »

Sündinud 10. septembril

Siin loetletakse 10. septembril sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: 1559 ja Sündinud 10. septembril · Näe rohkem »

Sõdade loend

Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.

Uus!!: 1559 ja Sõdade loend · Näe rohkem »

Sēlpilsi foogt

Sēlpilsi foogt (saksa keeles Vogt von Selburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sēlpilsi foogtkonda.

Uus!!: 1559 ja Sēlpilsi foogt · Näe rohkem »

Sēlpilsi foogtilinnus

Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.

Uus!!: 1559 ja Sēlpilsi foogtilinnus · Näe rohkem »

Sigulda ordulinnus

Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.

Uus!!: 1559 ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Skrunda ordulinnus

Skrunda ordulinnus oli Liivi ordu kivist maanteelinnus, mis asus Lätis Kuramaal Skrunda linnas Venta jõe vasakkaldal, Riia–Liepaja maantee A9 jõesillast 100 m loodes.

Uus!!: 1559 ja Skrunda ordulinnus · Näe rohkem »

Skujene ordulinnus

Skujene ordulinnus (eesti Skujeni, saksa Schujen an der Ammat) oli Liivi ordu lätlaste Autine linnusepiirkonna aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 82 km kaugusel Riiast (38 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Skujene vallas (Skujenes pagasts), Skujene asulas, Skujene luteri kiriku lähedal järsuveerulise künka otsas.

Uus!!: 1559 ja Skujene ordulinnus · Näe rohkem »

Smiltene piiskopilinnus

Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.

Uus!!: 1559 ja Smiltene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Sofia Gyllenhielm

Sofia Gyllenhielm Sofia Johansdotter Gyllenhielm (1559–1583 Tallinn) oli Rootsi kuninga Johan III vallastütar, Pontus De la Gardie abikaasa ning Jakob ja Johan De la Gardie ema.

Uus!!: 1559 ja Sofia Gyllenhielm · Näe rohkem »

Sofonisba Anguissola

Sofonisba Anguissola (kirjutatud ka kujul Anguisciola) (umbes 1532 Cremona – 16. november 1625 Palermo) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik.

Uus!!: 1559 ja Sofonisba Anguissola · Näe rohkem »

Stanislaus Hosius

Kardinal Stanislaus Hosius Stanislaus Hosius (poola Stanisław Hozjusz; 5. mai 1504 – 5. august 1579) oli poola kirikutegelane, diplomaat ja riigiametnik.

Uus!!: 1559 ja Stanislaus Hosius · Näe rohkem »

Surnud 10. juulil

Siin loetletakse 10. juulil surnud tuntud isikuid.

Uus!!: 1559 ja Surnud 10. juulil · Näe rohkem »

Surnud 18. augustil

Siin loetletakse 18. augustil surnud tuntud isikuid.

Uus!!: 1559 ja Surnud 18. augustil · Näe rohkem »

Taani ajalugu

Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.

Uus!!: 1559 ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Taani koloniaalimpeerium

Taani koloniaalimpeerium oma haripunktis 18. sajandi keskel Taani koloniaalimpeerium (taani keeles danske kolonier) ja Taani-Norra impeerium tähistavad Taani-Norra (pärast 1814. aastat ainult Taani) valduses olnud kolooniaid 1536.

Uus!!: 1559 ja Taani koloniaalimpeerium · Näe rohkem »

Taani Monarhia

Taani Monarhia (taani keeles det Danske Monarki) oli Taani kuninga valdused 1536–1864.

Uus!!: 1559 ja Taani Monarhia · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: 1559 ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Taani-Norra

Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.

Uus!!: 1559 ja Taani-Norra · Näe rohkem »

Tallinna Jaani seegi kirik

Jaani seegi kirik 2004. aastal Tallinna Jaani seegi kirik on kirik Tallinna kesklinnas Tartu maantee alguses.

Uus!!: 1559 ja Tallinna Jaani seegi kirik · Näe rohkem »

Tallinna rae liikmete loend

Tallinna rae liikmete loendis loetletakse ajaloolise Tallinna rae liikmeid.

Uus!!: 1559 ja Tallinna rae liikmete loend · Näe rohkem »

Tallinna sadam

Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.

Uus!!: 1559 ja Tallinna sadam · Näe rohkem »

Tábor

Tábor (saksa keeles Tabor) on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas, Tábori ringkonna halduskeskus.

Uus!!: 1559 ja Tábor · Näe rohkem »

Tirza vasallilinnus

Tirza vasallilinnus (eesti Tõrsa või Tirseni, saksa Tirsen) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Kulna (Gulbene) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Kulna (Gulbene) piirkonnas, Tirza vallas (Tirzas pagasts), Tirza asulas, Tirza (Tõrsa) jõe vasakkalda ja Tirzast Kulnasse mineva maantee vahel, endise mõisa keskuses ning Tirza luteri kirikust 500 m idaloodes.

Uus!!: 1559 ja Tirza vasallilinnus · Näe rohkem »

Tiziani teoste loend

Tiziani saal Prado muuseumis. La scelta si basa su quella di opere divulgative come I Classici dell'arte, Rizzoli, e I geni dell'arte, Mondadori.

Uus!!: 1559 ja Tiziani teoste loend · Näe rohkem »

Transilvaania valitsejate loend

Transilvaania valitsejate loend loetleb Transilvaania valitsejaid alates 10. sajandist kuni selle liitmiseni Rumeeniaga 1918.

Uus!!: 1559 ja Transilvaania valitsejate loend · Näe rohkem »

Trento kirikukogu

Trento kirikukogu Trento kirikukogu (ladina keeles Concilium Tridentinum) oli Rooma-Katoliku Kiriku kirikukogu, mille kutsus kokku paavst Paulus III.

Uus!!: 1559 ja Trento kirikukogu · Näe rohkem »

Trikāta ordulinnus

Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.

Uus!!: 1559 ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »

Troitse-Sergi suurklooster

Troitse-Sergi suurklooster (vene keeles Троице-Сергиева лавра; ametlikult Свято-Троицкая Сергиева лавра Püha Kolmainu Sergi suurklooster) on Moskva oblasti kirdeosas Sergijev Possadis asuv õigeusu klooster, üks Vene Õigeusu Kiriku keskusi.

Uus!!: 1559 ja Troitse-Sergi suurklooster · Näe rohkem »

Tulemaa saared

Tulemaa (hispaania Tierra del Fuego) on saarestik Lõuna-Ameerika mandri lõunatipu juures, Magalhãesi väinast lõunas.

Uus!!: 1559 ja Tulemaa saared · Näe rohkem »

Urbanus VII

Urbanus VII (Giambattista Castagna; 4. august 1521 – 27. september 1590) oli paavst 15. septembrist 27. septembrini 1590.

Uus!!: 1559 ja Urbanus VII · Näe rohkem »

Vaabina

Vaabina on küla Võru maakonnas Antsla vallas.

Uus!!: 1559 ja Vaabina · Näe rohkem »

Valitseja (Il Principe)

Machiavelli (fragment) "Valitseja" on renessansiaja mõtleja Niccolò Machiavelli 16. sajandi alguse Itaalias kirjutatud teos, itaaliakeelsetes väljaannetes tuntud pealkirjade "Il Principe" ja "De Principatibus" all.

Uus!!: 1559 ja Valitseja (Il Principe) · Näe rohkem »

Valois'd

Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.

Uus!!: 1559 ja Valois'd · Näe rohkem »

Valtaiķi ordulinnus/piiskopilinnus

Valtaiķi ordulinnus/piiskopilinnus (saksa Neuhausen, Walteten) oli Lätis Kuramaal asunud kivist keskaegne kastell-linnus, mille rajas ja ehitas Liivi ordu, kuid mis anti hiljem vahetuskaubana Kuramaa piiskopkonnale üle.

Uus!!: 1559 ja Valtaiķi ordulinnus/piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: 1559 ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Pebalgi piiskopilinnus

Vana-Pebalgi piiskopilinnus (saksa Pebalg, Alt-Pebalg, läti Vecpiebalga 'vana Balga äärne') oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.

Uus!!: 1559 ja Vana-Pebalgi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vana-Väina ordulinnus

Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.

Uus!!: 1559 ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »

Vastemõisa mõis

Vast(s)emõisa mõis (saksa keeles Wastemois) oli riigimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 20.01.2016).

Uus!!: 1559 ja Vastemõisa mõis · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: 1559 ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Viļaka piiskopilinnus

Vapp Vilaka piiskopilinnus (eestipäraselt ka Viljaka, läti Viļaka, Marienhauzena, latgali Vileks, saksa Villack, Marienhausen, vene Виляка) asub Ida-Lätis, Vilaka piirkonnas (Viļakas novads), Vilaka linnas oleva Vilaka järve (Viļakas ezers) saarel ja see oli kõige idapoolsem Riia peapiiskopkonna linnus ja üks idapoolsemaid Vana-Liivimaal üldse.

Uus!!: 1559 ja Viļaka piiskopilinnus · Näe rohkem »

Viljandi komtuur

Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.

Uus!!: 1559 ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »

Viljandi komtuurkond

Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: 1559 ja Viljandi komtuurkond · Näe rohkem »

Werner Schall von Bell

Werner Schall von Bell (surnud detsembris 1560 Moskvas) oli Liivi ordu liige ja viimane Kuldīga komtuur.

Uus!!: 1559 ja Werner Schall von Bell · Näe rohkem »

Wilhelm Schilling

Wilhelm Schilling oli Liivi ordu liige ja viimane Sēlpilsi foogt aastatel 1547–1559.

Uus!!: 1559 ja Wilhelm Schilling · Näe rohkem »

Wilhelm von Fürstenberg

Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.

Uus!!: 1559 ja Wilhelm von Fürstenberg · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: 1559 ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wolter Quad

Wolter Quad (ka Evert; surnud detsembris 1559) oli Liivi ordu liige.

Uus!!: 1559 ja Wolter Quad · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg (ordunõunik)

Wolter von Plettenberg (enne 1518. aastat – pärast 1559. aastat) oli Liivimaa aadlik, ordunõunik.

Uus!!: 1559 ja Wolter von Plettenberg (ordunõunik) · Näe rohkem »

Zasa mõis

Zasa mõisa peahoone Zasa mõis (saksa keeles Schloẞ Weessen, läti keeles Zasas muiža) oli rüütlimõis Kuramaal Jaunjelgava kreisis Sēļpilsi kihelkonnas.

Uus!!: 1559 ja Zasa mõis · Näe rohkem »

Zaube ordulinnus

Zaube ordulinnus (eesti Jürriburi, saksa Jürgensburg, läti keeles ka Jaunpils) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 70 km kaugusel Riiast (30 km Siguldani ja 35 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Zaube vallas (Zaubes pagasts), Zaube asulas, Augšezersi ja Lejas ezersi järve vahelise Bērzupite (Krahwete) oja põhjapoolsel ehk paremkaldal, umbes 400 meetrit Zaube luteri kirikust kagus, endise Jaunpilsi mõisa 3 ha suuruses pargis.

Uus!!: 1559 ja Zaube ordulinnus · Näe rohkem »

13. jaanuar

13.

Uus!!: 1559 ja 13. jaanuar · Näe rohkem »

15. jaanuar

15.

Uus!!: 1559 ja 15. jaanuar · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: 1559 ja 16. sajand · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: 1559 ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

25. juuli

25.

Uus!!: 1559 ja 25. juuli · Näe rohkem »

6. jaanuar

6.

Uus!!: 1559 ja 6. jaanuar · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »