Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

1645

Index 1645

1645.

179 suhted: Aleksei I Mihhailovitš, Anders Eriksson Hästehufvud, Andreas Virginius, Arandi, Austria Anna, Axel Oxenstierna, Östersund, Äksi Andrease kogudus, Āraiši ordulinnus, Beata Brahe, Berend Mellin, Blaise Pascal, Bramberģe mõis, Brömsebro rahu, Charles I, Christiaan Huygens, Christian IV, Christoph Blum, Cort Sivertsen Adeler, Deljatõn, Dunsteri linnus, Eesti ajalugu, Eesti haldusjaotus, Eesti rootsikeelne meedia, Eesti valitsejad, Eesti varauusaeg, Erik Karlsson Gyllenstierna, Erik Stenbock, Ernst Johannes Forbes, Evangeelne luterlik kirik Eestis, Ewert von Bremen, Fort William, Francisco de Quevedo, Friedrich Kasimir (Pfalz-Zweibrücken-Landsberg), Gabriel Bengtsson Oxenstierna, Göta õuekohus, Georg Paykull, Girolamo Rorario, Gotha, Gustaf Adolf Lewenhaupt, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648), Gustaf Otto Stenbock, Henrik Horn (1618–1693), Hugo Grotius, Ilanski, Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner, Inglise kodusõda, Innocentius X, Innocentius XI, Innocentius XII, ..., Ivan Julm, Jakob Kettler, Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal, Joachim Jhering, Johan Skytte, Johann Ambrosius Bach, Johann Christoph Bach (1645–1693), Johann Engelhardt Bender, Johann Heidrich, Johann Wilcken, Johannes Jakob Sege, Johannes Victorinus Boretius, Kalmari sõda, Kasper Denhoff, Kõrkvere, Kesselaid, Kivi-Vigala mõis, Koeru kirik, Krakės, Kungsholmen, Kungsholmeni linnaosa, Kuressaare piiskopilinnus, Lahetaguse mõis, Laimjala mõis, Laiuse ordulinnus, Laurentius Tolstadius, Läänemereprovintsid, Leisi, Lennart Torstenson, Lhasa, Lihula mõis, Liivi sõda, Liivimaa kindralkuberner, Luiste mõis, Magnus Gabriel De la Gardie, Maleč, Mali riik, Marss üle Beltide, Maunderi miinimum, Maximilian von und zu Trauttmansdorff, Michael Möllenbeck (vaimulik), Mihhail I Fjodorovitš, Miyamoto Musashi, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Nanjing Shi, Narva ajalugu, Narva Jaani kirik, Norra, Novum Organum, Oina, Ojamaa, Oliver Cromwell, Oriküla (Kärla), Pabiržė, Pahavalla, Pilguse mõis, Pistohlkors, Pisz, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Potala, Prantsusmaa marssal, Puurmani mõis, Raamatukogude ajalugu, Rätla mõis, Rembrandt, Renessansiaja humanistide loend, Riksu, Robert Douglas, Romanovid, Roobaka, Rootsi aeg, Rootsi dominioonid, Ropka mõis, Roskilde rahu, Rudkõ, Ruhnu Püha Magdaleena kogudus, Ruhnu puukirik, Saaremaa, Saaremaa ajalugu, Saaremaa asehaldur, Saaremaa asehaldurite loend, Saaremaa kuberner, Saaremaa superintendent, San Marino kaptenregendid 1501–1700, Sündinud 10. augustil, Sõdade loend, Sõrve tuletorn, Sēļi mõis, Skaudvilė, Stato da Mar, Surnud 13. juulil, Surnud 28. augustil, Surnud 31. augustil, Taani koloniaalimpeerium, Taani Monarhia, Taani valdused Eestis, Taani-Norra, Tallinna Toomkool, Tareste, Tartu praostkond, Tupenurme, Ulriksdali loss, Ungheni, Urbanus II, Usman, Uus-Granada asekuningriik, Vahase, Valdemar IV, Venemaa riigipeade loend, Venemaa vapp, Vennad Le Nainid, Viinatööstus, Vilsandi, Virtsu mõis, Visby, Voergaardi piiskopilinnus, Vorbuse mõis, Werner von Rosenfeldt, Willem Blaeu, Zaya Pandita, Zõmohirja, 10. august, 13. juuli, 14. juuni, 17. sajand, 17. sajand Eestis, 25. juuni, 28. august. Laienda indeks (129 rohkem) »

Aleksei I Mihhailovitš

Aleksei I Mihhailovitš Romanov ehk Aleksei Mihhailovitš (vene keeles Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); 19. märts (vana kalendri järgi 9. märts) 1629 – 8. veebruar (29. jaanuar) 1676) oli Vene tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani, Mihhail I Fjodorovitši poeg.

Uus!!: 1645 ja Aleksei I Mihhailovitš · Näe rohkem »

Anders Eriksson Hästehufvud

Anders Eriksson Hästehufvud (14. september 1577 Bolstad, Dalsland – 5. mai 1657 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane.

Uus!!: 1645 ja Anders Eriksson Hästehufvud · Näe rohkem »

Andreas Virginius

Andreas Virginius (18. november 1596 Schwessini rüütlimõis Pommeris – 30. detsember 1664 Tallinn) oli usuteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor, 1650.

Uus!!: 1645 ja Andreas Virginius · Näe rohkem »

Arandi

Arandi on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: 1645 ja Arandi · Näe rohkem »

Austria Anna

Austria Anna Austria Anna (hispaaniakeelne sünninimi Ana María Mauricia de Austria; saksa keeles Anna Maria von Habsburg; prantsuse keeles Anne d'Autriche; 22. september 1601 kell 1.30 Valladolid – 20. jaanuar 1666 Pariis, Louvre) oli Hispaania infanta, alates 1615.

Uus!!: 1645 ja Austria Anna · Näe rohkem »

Axel Oxenstierna

Axel Oxenstierna '''Axel Oxenstierna''' monument Riddarhuseti ees Stockholmis. Krahv Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: 1645 ja Axel Oxenstierna · Näe rohkem »

Östersund

Östersund on linn Rootsis Jämtlandi lääni ja Östersundi valla keskus ja ainuke linn.

Uus!!: 1645 ja Östersund · Näe rohkem »

Äksi Andrease kogudus

EELK Äksi Andrease kogudus on luterlik kogudus, mis kasutab Äksi kirikut.

Uus!!: 1645 ja Äksi Andrease kogudus · Näe rohkem »

Āraiši ordulinnus

Āraiši ordulinnus (eesti Arraske, saksa Arrasch) oli Liivimaa ordu võndlaste asualadel paiknenud majanduslinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 7 km kaugusel Võnnust (Cesis) ja 80 km Riiast, tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Drabeši vallas (Drabešu pagasts), Āraiši asulas, Arraske järve (Āraišu ezers) läänepoolsel küljel asuval poolsaarel.

Uus!!: 1645 ja Āraiši ordulinnus · Näe rohkem »

Beata Brahe

Beata (Margareta) Brahe (1583–1645) oli Rootsi aadlidaam, Visingsborgi krahvinna.

Uus!!: 1645 ja Beata Brahe · Näe rohkem »

Berend Mellin

Berend Bernhardsson Mellin (25. märts 1608 Steninge mõis, Soome – 26. september 1690 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, Käkisalmi lääni asehaldur; Vahnerowi, Batzwitzi ja Triglaffi härra; krahvide ja vabahärrade Mellinite suguvõsa esivanem.

Uus!!: 1645 ja Berend Mellin · Näe rohkem »

Blaise Pascal

Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.

Uus!!: 1645 ja Blaise Pascal · Näe rohkem »

Bramberģe mõis

Bramberģe mõisahoone Bramberģe mõis (saksa keeles Brandenburg, läti keeles Bramberģes muiža) oli riigimõis Kuramaal Miitavi kreisis Jelgava kihelkonnas.

Uus!!: 1645 ja Bramberģe mõis · Näe rohkem »

Brömsebro rahu

Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.

Uus!!: 1645 ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »

Charles I

Daniel Mytensi maal Charles I-st Charles I (19. november 1600 – 30. jaanuar 1649) oli Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi kuningas 1625–1649.

Uus!!: 1645 ja Charles I · Näe rohkem »

Christiaan Huygens

Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.

Uus!!: 1645 ja Christiaan Huygens · Näe rohkem »

Christian IV

Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.

Uus!!: 1645 ja Christian IV · Näe rohkem »

Christoph Blum

Christoph Blum (ka Christoph Blume, Christopher Blumer; 5. august 1625 Leipzig – 18. veebruar 1669 Hageri) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: 1645 ja Christoph Blum · Näe rohkem »

Cort Sivertsen Adeler

Cort Sivertsen Adeler Cort Sivertsen Adeler (ka Adelaer; 16. detsember 1622 Brevik – 5. november 1675) oli norra päritolu mereväelane.

Uus!!: 1645 ja Cort Sivertsen Adeler · Näe rohkem »

Deljatõn

Deljatõn (ukraina keeles Делятин) on alev Ukrainas Ivano-Frankivski oblastis Nadvirna rajoonis, Deljatõni valla keskus.

Uus!!: 1645 ja Deljatõn · Näe rohkem »

Dunsteri linnus

Exmoori rahvuspargis Dunsteri linnus (inglise keeles Dunster Castle) on linnus Inglismaal Somerseti krahvkonnas Dunsteri väikelinnas.

Uus!!: 1645 ja Dunsteri linnus · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: 1645 ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: 1645 ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti rootsikeelne meedia

Pakri saartelt Rootsi põgenenud eestirootslased 1940. aasta sügisel ajalehte lugemas. Eesti rootsikeelne meedia käsitleb Eesti aladel ilmunud rootsikeelset perioodikat, mis peamiselt on seotud siinsete rannarootslaste häälekandjatega.

Uus!!: 1645 ja Eesti rootsikeelne meedia · Näe rohkem »

Eesti valitsejad

See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.

Uus!!: 1645 ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »

Eesti varauusaeg

dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Uus!!: 1645 ja Eesti varauusaeg · Näe rohkem »

Erik Karlsson Gyllenstierna

Vabahärrade Gyllenstierna af Ulaborg suguvõsavapp Vabahärra Erik Karlsson Gyllenstierna (10. detsember 1602 Limmared, Västergötland – 23. oktoober 1657 Nynäsi mõis Nyköpingi lähedal) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: 1645 ja Erik Karlsson Gyllenstierna · Näe rohkem »

Erik Stenbock

Krahv Erik Gustafsson Stenbock (20. mai 1612 Göksholm Hjälmareni ääres Närkes – 11. veebruar 1659 Kopenhaagen) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Bogesundi krahv, Öresteni ja Kronobäcki vabahärra, Torpa ja Lindholmeni härra.

Uus!!: 1645 ja Erik Stenbock · Näe rohkem »

Ernst Johannes Forbes

Ernst Johannes Forbes (saksakeelses traditsioonis Fohrbuss) (7. oktoober 1624 Jackarby Soomes − 19. oktoober 1677 Myrskylä; rootsi keeles Mörskom) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane, Vorbuse mõisnik.

Uus!!: 1645 ja Ernst Johannes Forbes · Näe rohkem »

Evangeelne luterlik kirik Eestis

Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.

Uus!!: 1645 ja Evangeelne luterlik kirik Eestis · Näe rohkem »

Ewert von Bremen

Ewert von Bremen (ka Eberhardt Bremen; 10. november 1579 Tallinn – 5. jaanuar 1645 Tallinn) oli Vana-Liivimaa vasallisuguvõsast pärit Rootsi kuninglik riigitegelane Eestimaal.

Uus!!: 1645 ja Ewert von Bremen · Näe rohkem »

Fort William

Fort Williami keskus, tagaplaanil Ben Nevise mägi Fort William (gaeli keeles An Gearasdan ehk 'garnison') on suurim asula Põhja-Šoti mägismaal pärast Invernessi linna.

Uus!!: 1645 ja Fort William · Näe rohkem »

Francisco de Quevedo

Francisco de Quevedo portree, mille autor on Francisco Pacheco Francisco Gómez de Quevedo Villegas y Santibáñez Cevallos (14. september 1580 Madrid – 8. september 1645 Villanueva de los Infantes, Ciudad Real), tuntud kui Francisco de Quevedo, oli hispaania kirjanik ja poliitik.

Uus!!: 1645 ja Francisco de Quevedo · Näe rohkem »

Friedrich Kasimir (Pfalz-Zweibrücken-Landsberg)

Friedrich Kasimir (10. juuni 1585 – 30. september 1645) oli Landsbergi hertsog aastatel 1604 kuni 1645.

Uus!!: 1645 ja Friedrich Kasimir (Pfalz-Zweibrücken-Landsberg) · Näe rohkem »

Gabriel Bengtsson Oxenstierna

Krahv Gabriel Bengtsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (18. märts 1586 Lindholmeni mõis, Roslagen, Uppland – 12. detsember 1656 Edsberg, Sollentuna) oli Rootsi riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik.

Uus!!: 1645 ja Gabriel Bengtsson Oxenstierna · Näe rohkem »

Göta õuekohus

Göta õuekohtu hoone Göta õuekohus (rootsi keeles Göta hovrätt) on 1634.

Uus!!: 1645 ja Göta õuekohus · Näe rohkem »

Georg Paykull

Georg Paykull (rootsi Göran Paijkull, Paikul, Paickel; 2. mai 1605 Tallinn – 1. veebruar 1657 Stockholm) oli Vana-Liivimaa Paykullide vasallisuguvõsast pärit Rootsi sõjaväelane, riigitegelane ja Vöyri (Vöråborg) vabahärra.

Uus!!: 1645 ja Georg Paykull · Näe rohkem »

Girolamo Rorario

Girolamo Rorario (ladinapäraselt Hieronymus Rorarius; 1485 Pordenone (Friuli) – 1556) oli humanist.

Uus!!: 1645 ja Girolamo Rorario · Näe rohkem »

Gotha

Loodusloomuuseum Gothas Gotha on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.

Uus!!: 1645 ja Gotha · Näe rohkem »

Gustaf Adolf Lewenhaupt

Krahv '''Gustaf Adolf Lewenhaupt''', Matthäus Meriani maal aastast 1650. Krahv Gustaf Adolf Lewenhaupt (Löwenhaupt, 24. veebruar 1619 Vinäsi mõis, Småland – 29. november 1656 Rautise mõis, Soome), Rootsi riigitegelane ja väejuht.

Uus!!: 1645 ja Gustaf Adolf Lewenhaupt · Näe rohkem »

Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)

Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (29. august 1613 – 31. mai 1648) oli Rootsi riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).

Uus!!: 1645 ja Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648) · Näe rohkem »

Gustaf Otto Stenbock

Gustaf Otto Stenbock. David Klöcker Ehrenstrahli (1628–1698) maal Krahv Gustaf Otto Stenbock (7. september 1614 Torpa, Småland – 24. september 1685 Stockholm) oli Rootsi admiral, väejuht ja riigimees.

Uus!!: 1645 ja Gustaf Otto Stenbock · Näe rohkem »

Henrik Horn (1618–1693)

Henrik Horn Henrik Horn af Marienborg (ka Henrik Henriksson Horn; 22. mai 1618 Stockholm – 22. veebruar 1693 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Aluliina vabahärra ja Läänemaa Ridala kihelkonna Võnnu mõisa pärushärra.

Uus!!: 1645 ja Henrik Horn (1618–1693) · Näe rohkem »

Hugo Grotius

Hugo Grotius. Portree autor Michiel Jansz van Mierevelt Hugo Grotius (õieti Hugo de Groot; 10. aprill 1583 Delft – 28. august 1645 Rostock) oli Hollandi õigusteadlane, diplomaat, filosoof, luuletaja ja üks loomuõigusliku koolkonna rajajatest, kelle teosed lõid aluse rahvusvahelisele õigusele.

Uus!!: 1645 ja Hugo Grotius · Näe rohkem »

Ilanski

Ilanski (vene keeles Иланский) on linn Venemaal Krasnojarski krais, Ilanski rajooni halduskeskus.

Uus!!: 1645 ja Ilanski · Näe rohkem »

Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner

Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner oli Rootsi kuninga esindaja (kindralkuberner) 17.

Uus!!: 1645 ja Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner · Näe rohkem »

Inglise kodusõda

Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi.

Uus!!: 1645 ja Inglise kodusõda · Näe rohkem »

Innocentius X

Innocentius X (Giovanni Battista Pamphili või Giambattista Pamphili, varasemas kirjapildis ka Pamphilj; 6. mai või 7. mai 1574 – 7. jaanuar 1655) oli paavst aastatel 1644–1655.

Uus!!: 1645 ja Innocentius X · Näe rohkem »

Innocentius XI

Innocentius XI (Benedetto Odescalchi, 19. mai 1611 – 12. august 1689) oli paavst 1676–1689.

Uus!!: 1645 ja Innocentius XI · Näe rohkem »

Innocentius XII

Innocentius XII (Antonio Pignatelli või Antonio Pignatelli del Rastrello; 13. märts 1615 – 27. september 1700) oli paavst aastateö 1691–1700.

Uus!!: 1645 ja Innocentius XII · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Uus!!: 1645 ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jakob Kettler

Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.

Uus!!: 1645 ja Jakob Kettler · Näe rohkem »

Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal

Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal (Läti keeles Jelgavas Bezvainīgās Jaunavas Marijas Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Jelgava linnas aadressil Katoļu ielā 11.

Uus!!: 1645 ja Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal · Näe rohkem »

Joachim Jhering

Joachim Jhering (ka Ihering, Jheringk, ladina Joachimus Jheringius; rootsi Joachim Iheringius; u. 1580 Södermanland – 18. juuli 1657 Stockholm) oli Eestimaa piiskop.

Uus!!: 1645 ja Joachim Jhering · Näe rohkem »

Johan Skytte

Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.

Uus!!: 1645 ja Johan Skytte · Näe rohkem »

Johann Ambrosius Bach

Johann Ambrosius Bach (22./24. veebruar 1645, Erfurt – 20./24. veebruar 1695, Eisenach) oli saksa helilooja, Johann Sebastian Bachi isa.

Uus!!: 1645 ja Johann Ambrosius Bach · Näe rohkem »

Johann Christoph Bach (1645–1693)

Johann Christoph Bach (22. veebruar 1645, Erfurt – 28. august 1693, Arnstadt) oli Saksa barokkajastu muusik ja helilooja.

Uus!!: 1645 ja Johann Christoph Bach (1645–1693) · Näe rohkem »

Johann Engelhardt Bender

Johann Engelhard(t) Bender (eesnimedena ka Johann Andreas, perenimi ka Bönnert; 1623 Frankfurt Saksamaa – 1699) oli Eestimaa vaimulik ja piiblitõlkijaLiivi Aarma, 2007.

Uus!!: 1645 ja Johann Engelhardt Bender · Näe rohkem »

Johann Heidrich

Johann Heidrich (2. veebruar 1625 Tallinn – august 1657 Harju-Jaani) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: 1645 ja Johann Heidrich · Näe rohkem »

Johann Wilcken

Johann Wilcken (1645 Kuressaare – aprill 1710 Keila) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: 1645 ja Johann Wilcken · Näe rohkem »

Johannes Jakob Sege

Johannes Jakob Sege (ka Johannes Jakob Segius; 1618 Langensalza – 3. detsember 1679) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: 1645 ja Johannes Jakob Sege · Näe rohkem »

Johannes Victorinus Boretius

Johannes Victorinus Boretius (1645 Lyck – 1706 Venemaal vangistuses) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: 1645 ja Johannes Victorinus Boretius · Näe rohkem »

Kalmari sõda

Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.

Uus!!: 1645 ja Kalmari sõda · Näe rohkem »

Kasper Denhoff

Kasper (Caspar) Denhoff (saksa keeles Kaspar von Dönhoff, 1588–1645) oli Rzeczpospolita riigitegelane Dönhoffide suguvõsast.

Uus!!: 1645 ja Kasper Denhoff · Näe rohkem »

Kõrkvere

Kõrkvere on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: 1645 ja Kõrkvere · Näe rohkem »

Kesselaid

Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.

Uus!!: 1645 ja Kesselaid · Näe rohkem »

Kivi-Vigala mõis

Kivi-Vigala mõis (saksa keeles Stein-Fickel) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.

Uus!!: 1645 ja Kivi-Vigala mõis · Näe rohkem »

Koeru kirik

Koeru kirik Koeru kirikuaia kabel Koeru Maarja Magdaleena kirik on Koeru kihelkonna kirik asukohaga Koerus.

Uus!!: 1645 ja Koeru kirik · Näe rohkem »

Krakės

Krakės on alev Leedus Kėdainiai rajoonis, Krakėse valla halduskeskus.

Uus!!: 1645 ja Krakės · Näe rohkem »

Kungsholmen

Kungsholmen on saar Rootsis Mälareni järves, Stockholmi südalinnas Riddarfjärdenist põhja pool.

Uus!!: 1645 ja Kungsholmen · Näe rohkem »

Kungsholmeni linnaosa

Kungsholmeni kaguosa, sealhulgas Norr Mälarstrand Kungsholmen on Stockholmi linnaosa Stockholmi südalinnas Kungsholmeni linnaosapiirkonnas Kungsholmeni saare idaosas.

Uus!!: 1645 ja Kungsholmeni linnaosa · Näe rohkem »

Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare linnus 2019. aasta talvelFoto: Stefan Hiienurm Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.

Uus!!: 1645 ja Kuressaare piiskopilinnus · Näe rohkem »

Lahetaguse mõis

Lahetaguse mõis (saksa keeles Lahhetagge) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: 1645 ja Lahetaguse mõis · Näe rohkem »

Laimjala mõis

Laimjala mõis (saksa keeles Laimjall, varem Gustavstahl) oli riigimõis, a-st 1793 rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: 1645 ja Laimjala mõis · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: 1645 ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Laurentius Tolstadius

Laurentius Tolstadius (Östergötland, Rootsi – 15. jaanuar 1655 Nissi) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: 1645 ja Laurentius Tolstadius · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: 1645 ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Leisi

Leisi (kohakääne Leisisse)Eesti kohanimeraamat, lkö.

Uus!!: 1645 ja Leisi · Näe rohkem »

Lennart Torstenson

Lennart Torstensson Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena – 7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja krahv.

Uus!!: 1645 ja Lennart Torstenson · Näe rohkem »

Lhasa

Potala palee Jaki kuju Lhasas Lhasa (tiibeti keeles 'jumaluste linn') on ringkonna õigustega linn Hiinas, Tiibeti autonoomse piirkonna keskus.

Uus!!: 1645 ja Lhasa · Näe rohkem »

Lihula mõis

Lihula mõisa härrastemaja Lihula mõis (saksa keeles Schloß Leal) oli mõis Lihula kihelkonnas Läänemaal Lihulas.

Uus!!: 1645 ja Lihula mõis · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: 1645 ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa kindralkuberner

Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.

Uus!!: 1645 ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »

Luiste mõis

Luiste mõis (saksa keeles Luist) oli Loodna mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).

Uus!!: 1645 ja Luiste mõis · Näe rohkem »

Magnus Gabriel De la Gardie

Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.

Uus!!: 1645 ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »

Maleč

Maleč (valgevene keeles Малеч, poola keeles Malecz transkribeerituna Maletš) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Bresti oblastis Biaroza rajoonis.

Uus!!: 1645 ja Maleč · Näe rohkem »

Mali riik

Mali impeerium 1350. aasta paiku Mali impeerium oli tähtsamaid keskaja riike Lääne-Aafrikas u 1235–1645.

Uus!!: 1645 ja Mali riik · Näe rohkem »

Marss üle Beltide

"Rootsi väed ületavad jää Sjællandile, 1658". Johan Philip Lemke (1631–1711) maal Suur-Beldi ületamine". Johan Philip Lemke maal Marss üle Beltide oli Teise Põhjasõja ajal 1658.

Uus!!: 1645 ja Marss üle Beltide · Näe rohkem »

Maunderi miinimum

Radiosüsiniku meetodil leitud muutused Päikese aktiivsuses viimase tuhande aasta jooksul Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse minimaalperioodi aastatel 1645–1715.

Uus!!: 1645 ja Maunderi miinimum · Näe rohkem »

Maximilian von und zu Trauttmansdorff

Maximilian von und zu Trauttmansdorff Maximilian von und zu Trauttmansdorff (Trauttmansdorffi vabahärra, aastast 1635 Trauttmansdorffi vabakrahv; 23. mai 1584 Graz – 8. juuni 1650 Viin) oli Austria poliitik ning Saksa-Rooma keisrite Ferdinand II ja Ferdinand III saadik.

Uus!!: 1645 ja Maximilian von und zu Trauttmansdorff · Näe rohkem »

Michael Möllenbeck (vaimulik)

Michael Möllenbeck (1595 Stralsund – 1656/1657) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: 1645 ja Michael Möllenbeck (vaimulik) · Näe rohkem »

Mihhail I Fjodorovitš

Mihhail I Fjodorovitš (Feodorovitš) Romanov ehk Mihhail Romanov (vene keeles Михаил I Феодорович Романов) (12. juuli (vkj) 1596 – 13. juuli (vkj) 1645) oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.

Uus!!: 1645 ja Mihhail I Fjodorovitš · Näe rohkem »

Miyamoto Musashi

Miyamoto Musashi (宮本 武蔵, ca 1584 – 13. juuni 1645), tuntud ka kui Shinmen Takezō, Miyamoto Bennosuke ja Niten Dōraku, oli legendaarne Jaapani mõõgavõitleja ja rōnin.

Uus!!: 1645 ja Miyamoto Musashi · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: 1645 ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: 1645 ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Nanjing Shi

Asend Jiangsu provintsis Nanjing (hiina keeles 南京 'lõunapealinn') on allprovintsilinn (2. järgu haldusüksus) Hiinas, Jiangsu provintsi halduskeskus.

Uus!!: 1645 ja Nanjing Shi · Näe rohkem »

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Uus!!: 1645 ja Narva ajalugu · Näe rohkem »

Narva Jaani kirik

Narva Ristija Johannese kirik, eestipäraselt Narva Jaani kirik ehk Narva Rootsi toomkirik oli kirik Narva vanalinnas.

Uus!!: 1645 ja Narva Jaani kirik · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: 1645 ja Norra · Näe rohkem »

Novum Organum

Novum Organumi tiitelleht (1645) "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620.

Uus!!: 1645 ja Novum Organum · Näe rohkem »

Oina

Oina on Saare maakonnas Muhu vallas olev küla.

Uus!!: 1645 ja Oina · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: 1645 ja Ojamaa · Näe rohkem »

Oliver Cromwell

Oliver Cromwell (25. aprill 1599 Huntingdon, Huntingdonshire, Inglismaa – 3. september 1658 London) oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653.

Uus!!: 1645 ja Oliver Cromwell · Näe rohkem »

Oriküla (Kärla)

Oriküla oli Saaremaal Kärla kihelkonnas asunud küla.

Uus!!: 1645 ja Oriküla (Kärla) · Näe rohkem »

Pabiržė

Kohalik seltsimaja Pabiržė on alev Leedus Biržai rajoonis, Pabiržė valla halduskeskus.

Uus!!: 1645 ja Pabiržė · Näe rohkem »

Pahavalla

Pahavalla on Saaremaal Saaremaa vallas asuv küla.

Uus!!: 1645 ja Pahavalla · Näe rohkem »

Pilguse mõis

Pilguse mõisa härrastemaja. Suvi 2007 Pilguse mõisa väravad. Suvi 2007 Pilguse mõis (saksa keeles Hoheneichen) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: 1645 ja Pilguse mõis · Näe rohkem »

Pistohlkors

Pistohlkors (ka Pistolekors) on rootsi päritolu Rootsi, Liivimaa, Eestimaa ja Soome aadlisuguvõsa.

Uus!!: 1645 ja Pistohlkors · Näe rohkem »

Pisz

Pisz (saksa Johannisburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Piszi maakonna ja Piszi valla halduskeskus.

Uus!!: 1645 ja Pisz · Näe rohkem »

Poola-Rootsi sõda (1600–1629)

Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.

Uus!!: 1645 ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »

Potala

Potala valge palee Potala palee (tiibeti keeles པོ་ཏ་ལ) on dalai-laamade residentsiks ehitatud kloosterehitis Tiibetis Lhasas.

Uus!!: 1645 ja Potala · Näe rohkem »

Prantsusmaa marssal

Prantsusmaa marssalikepp Prantsusmaa marssal (prantsuse Maréchal de France) on kõrgeim sõjaväeline auaste Prantsusmaal (varem sõjaväeline aunimetus), mida antakse kindralitele silmapaistvate saavutuste eest.

Uus!!: 1645 ja Prantsusmaa marssal · Näe rohkem »

Puurmani mõis

Mõisa peahoone (2008) Peahoone pargi poolt (2015) Puurmani mõis (saksa keeles Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: 1645 ja Puurmani mõis · Näe rohkem »

Raamatukogude ajalugu

Raamatukogude ajalugu on raamatukogude loomise ja arenemise ajalugu.

Uus!!: 1645 ja Raamatukogude ajalugu · Näe rohkem »

Rätla mõis

Rätla mõis (ka Retla mõis; saksa keeles Rettel) oli Perila mõisa kõrvalmõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: 1645 ja Rätla mõis · Näe rohkem »

Rembrandt

Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden – 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja.

Uus!!: 1645 ja Rembrandt · Näe rohkem »

Renessansiaja humanistide loend

Leonardot ja Bramantet Allpool on loetletud renessansiaja humanistid kronoloogilises järjekorras.

Uus!!: 1645 ja Renessansiaja humanistide loend · Näe rohkem »

Riksu

Riksu (Rikso) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas Riksu lahe ääres.

Uus!!: 1645 ja Riksu · Näe rohkem »

Robert Douglas

Robert Douglas Krahv Robert Douglas (17. märts 1611 Standingstone, Šotimaa – 28. mai 1662 Blasieholmen, Stockholm) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.

Uus!!: 1645 ja Robert Douglas · Näe rohkem »

Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.

Uus!!: 1645 ja Romanovid · Näe rohkem »

Roobaka

Roobaka on Saaremaal Saaremaa vallas asuv küla.

Uus!!: 1645 ja Roobaka · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: 1645 ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: 1645 ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Ropka mõis

Ropka mõisa peahoone Ropka mõis, varem Karlevere mõis (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: 1645 ja Ropka mõis · Näe rohkem »

Roskilde rahu

Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26.

Uus!!: 1645 ja Roskilde rahu · Näe rohkem »

Rudkõ

Rudkõ (ukraina Рудки, poola Rudki) on linn Ukrainas Lvivi oblastis Sambiri rajoonis.

Uus!!: 1645 ja Rudkõ · Näe rohkem »

Ruhnu Püha Magdaleena kogudus

EELK Ruhnu Püha Magdaleena kogudus on luterlik kogudus Ruhnu saarel.

Uus!!: 1645 ja Ruhnu Püha Magdaleena kogudus · Näe rohkem »

Ruhnu puukirik

Ruhnu puukirik 2011. aastal Ruhnu Püha Magdaleena kirik ehk Ruhnu puukirik on kirik Ruhnu saarel.

Uus!!: 1645 ja Ruhnu puukirik · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: 1645 ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Uus!!: 1645 ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »

Saaremaa asehaldur

Saaremaa asehaldur (taani keeles Statholder på Øsel, saksa keeles Statthalter auf Oesel, ka Statthalter von Oesel) oli Taani kuninga asevalitseja Saaremaal aastatel 1560−1645.

Uus!!: 1645 ja Saaremaa asehaldur · Näe rohkem »

Saaremaa asehaldurite loend

Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid alates Taani võimuperioodist XVI sajandil kuni XX sajandi alguseni.

Uus!!: 1645 ja Saaremaa asehaldurite loend · Näe rohkem »

Saaremaa kuberner

Saaremaa kuberner (rootsi keeles Guvernör på Ösel, saksa keeles Gouverneur von Oesel) oli Rootsi kuninga asevalitseja Saaremaal alates 1645.

Uus!!: 1645 ja Saaremaa kuberner · Näe rohkem »

Saaremaa superintendent

Saaremaa superintendent Saaremaa superintendendid on olnud.

Uus!!: 1645 ja Saaremaa superintendent · Näe rohkem »

San Marino kaptenregendid 1501–1700

San Marino kaptenregendid 1501–1700 Selles loendis on toodud San Marino kaptenregendid (Capitani reggenti) 1. aprillist 1501 kuni 1.

Uus!!: 1645 ja San Marino kaptenregendid 1501–1700 · Näe rohkem »

Sündinud 10. augustil

Siin loetletakse 10. augustil sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: 1645 ja Sündinud 10. augustil · Näe rohkem »

Sõdade loend

Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.

Uus!!: 1645 ja Sõdade loend · Näe rohkem »

Sõrve tuletorn

Vaade Sõrve majakale sääre poolt Tuletorni ümbrus Sõrve tuletorn (reg. nr 935) on Saare maakonnas Sõrve säärel Saaremaa vallas Sääre külas asuv tuletorn.

Uus!!: 1645 ja Sõrve tuletorn · Näe rohkem »

Sēļi mõis

Sēļi mõis (saksa keeles Sehlen, ka Sehlenhof, varem Zellin, läti keeles Sēļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.

Uus!!: 1645 ja Sēļi mõis · Näe rohkem »

Skaudvilė

Skaudvilė on linn Leedus Tauragė rajoonis, Skaudvilė valla halduskeskus.

Uus!!: 1645 ja Skaudvilė · Näe rohkem »

Stato da Mar

Veneetsia koloniaalimpeeriumi kaart Stato da Mar ehk Domini da Mar ('mereriik/-valdused') tähistas Veneetsia vabariigi mere- ja ülemerevaldusi, mille hulka kuulusid Istria, Veneetsia Dalmaatsia, Veneetsia Albaania, Euboia saarel asunud Veneetisa Negroponte kuningriik, Peloponnesosel asunud Veneetsia Morea kuningriik, Egeuse saared (nn "Saarestiku hertsogiriik"), Kreeta (tollase nimega Candia kuningriik) ja Veneetsia Küpros.

Uus!!: 1645 ja Stato da Mar · Näe rohkem »

Surnud 13. juulil

Siin loetletakse 13. juulis surnud tuntud isikuid.

Uus!!: 1645 ja Surnud 13. juulil · Näe rohkem »

Surnud 28. augustil

Siin loetletakse 28. augustil surnud tuntud isikuid.

Uus!!: 1645 ja Surnud 28. augustil · Näe rohkem »

Surnud 31. augustil

Siin loetletakse 31. augustil surnud tuntud isikuid.

Uus!!: 1645 ja Surnud 31. augustil · Näe rohkem »

Taani koloniaalimpeerium

Taani koloniaalimpeerium oma haripunktis 18. sajandi keskel Taani koloniaalimpeerium (taani keeles danske kolonier) ja Taani-Norra impeerium tähistavad Taani-Norra (pärast 1814. aastat ainult Taani) valduses olnud kolooniaid 1536.

Uus!!: 1645 ja Taani koloniaalimpeerium · Näe rohkem »

Taani Monarhia

Taani Monarhia (taani keeles det Danske Monarki) oli Taani kuninga valdused 1536–1864.

Uus!!: 1645 ja Taani Monarhia · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: 1645 ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Taani-Norra

Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.

Uus!!: 1645 ja Taani-Norra · Näe rohkem »

Tallinna Toomkool

Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.

Uus!!: 1645 ja Tallinna Toomkool · Näe rohkem »

Tareste

Tareste ehk Taresti on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: 1645 ja Tareste · Näe rohkem »

Tartu praostkond

Tartu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Uus!!: 1645 ja Tartu praostkond · Näe rohkem »

Tupenurme

Tupenurme on Saare maakonnas Muhu vallas olev küla.

Uus!!: 1645 ja Tupenurme · Näe rohkem »

Ulriksdali loss

pisi Ulriksdali loss (rootsi keeles Ulriksdals slott) on Rootsi kuningaloss, mis asub Solna Rahvuslikus Linnapargis Edsvikeni ääres 6 km kaugusel Stockholmist.

Uus!!: 1645 ja Ulriksdali loss · Näe rohkem »

Ungheni

Ungheni on linn Moldovas, Ungheni rajooni halduskeskus.

Uus!!: 1645 ja Ungheni · Näe rohkem »

Urbanus II

Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.

Uus!!: 1645 ja Urbanus II · Näe rohkem »

Usman

Usman on linn Venemaal Lipetski oblastis, Usmani rajooni keskus.

Uus!!: 1645 ja Usman · Näe rohkem »

Uus-Granada asekuningriik

Uus-Granada asekuningriik (hispaania keeles virreinato de Nueva Granada) oli Hispaania asekuningriik Lõuna-Ameerikas umbes tänapäeva Colombia, Venezuela, Panama ja Ecuadori territooriumil.

Uus!!: 1645 ja Uus-Granada asekuningriik · Näe rohkem »

Vahase

Vahase saar on 72 hektari suurune ja ligi tuhande aasta vanune pikliku kujuga saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka küla alal Abrukast 200 meetrit läänes.

Uus!!: 1645 ja Vahase · Näe rohkem »

Valdemar IV

Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.

Uus!!: 1645 ja Valdemar IV · Näe rohkem »

Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Uus!!: 1645 ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Venemaa vapp

Venemaa vapp on Venemaa Föderatsiooni riigivapp.

Uus!!: 1645 ja Venemaa vapp · Näe rohkem »

Vennad Le Nainid

Antoine Le Nain (u 1588–1648), Louis Le Nain (u 1593–1648) ja Mathieu Le Nain (u 1607–1677) ehk vennad Le Nainid olid 17. sajandi Prantsusmaa olustikumaalijad.

Uus!!: 1645 ja Vennad Le Nainid · Näe rohkem »

Viinatööstus

1760. aastatel sai alguse piirituse suuremahuline eksport Venemaale ja sama sajandi lõpuks tegutses Eestis juba 731 viinakööki. See oli viinatööstuse kõrgaeg Eestis, kus paljud mõisad rajasid viinavabrikuid ning said sellest olulise osa oma sissetulekust.https://web.archive.org/web/20160315143803/http://jootargalt.ee/viinatootmise-ajalugu-eestis Viina- ja piiritusetootmise ajalugu Eestis jootargalt.ee (vaadatud 4. jaanuaril 2016) Pildil on Vana-Vigala mõisa viinavabrik. Viinatööstus on toiduainetööstuse haru, mis valmistab kangeid alkohoolseid jookeEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: 1645 ja Viinatööstus · Näe rohkem »

Vilsandi

Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul.

Uus!!: 1645 ja Vilsandi · Näe rohkem »

Virtsu mõis

Virtsu mõisa väravahoone Virtsu mõis ehk Vana-Virtsu mõis (saksa keeles Schloß Werder, Alt-Werder) oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas (Kirchspiel Hanhele) Läänemaal.

Uus!!: 1645 ja Virtsu mõis · Näe rohkem »

Visby

Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.

Uus!!: 1645 ja Visby · Näe rohkem »

Voergaardi piiskopilinnus

Voergaardi piiskopilinnus (taani keeles Voergaard Slot) on linnus, loss ja mõis Taanis Jüüti poolsaare põhjaosas Vendsyssel-Thy saarel Brønderslevi vallas.

Uus!!: 1645 ja Voergaardi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vorbuse mõis

Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: 1645 ja Vorbuse mõis · Näe rohkem »

Werner von Rosenfeldt

Werner von Rosenfeldt Läänemere kaart 1694. aastast Werner von Rosenfeldti Stockholmi kaart aastast 1702 Werner von Rosenfeldt (sünninimega Verner Reimers; november 1639 Mündi mõis, Paide kihelkond – 5. detsember 1710 Karlskrona) oli Rootsi admiral, maamõõtja ja luuletaja.

Uus!!: 1645 ja Werner von Rosenfeldt · Näe rohkem »

Willem Blaeu

Willem J. Blaeu portree., Jeremias Falck Willem Janszoon Blaeu (1571 Alkmaar – 21. oktoober 1638 Amsterdam) oli hollandi kartograaf ja kirjastaja, Joan Blaeu (1596–1673) isa.

Uus!!: 1645 ja Willem Blaeu · Näe rohkem »

Zaya Pandita

Zaya Pandita I (1599 – 1662) oli košuutide hulka kuuluv oiraadi laama.

Uus!!: 1645 ja Zaya Pandita · Näe rohkem »

Zõmohirja

Zõmohirja on linn Ukrainas Luhanski oblastis.

Uus!!: 1645 ja Zõmohirja · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: 1645 ja 10. august · Näe rohkem »

13. juuli

13.

Uus!!: 1645 ja 13. juuli · Näe rohkem »

14. juuni

14.

Uus!!: 1645 ja 14. juuni · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: 1645 ja 17. sajand · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: 1645 ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

25. juuni

25.

Uus!!: 1645 ja 25. juuni · Näe rohkem »

28. august

28.

Uus!!: 1645 ja 28. august · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »